Targa maja teeb targaks tarkvara

Tark maja tundub esmapilgul olevat midagi keerulist ja hoomamatut. Selle sõnapaari juures on teatud salapära, mis tekitab huvi ja isegi poolehoidu. Enamik inimesi kujutab oma elu targas majas või korteris ette veidi erinevalt. Ettekujutuse määrab see, mida on nähtud erinevates filmides ja või kajastatud kirjameedias.

Miks me tahame elada targas majas?
Mis on need eelised ja kasu, mida me loodame saada?

Tuleviku aga ka juba tänapäeva targa maja põhieesmärk on muuta elamine säästlikumaks ja mugavamaks. Säästlikkus saavutatakse ennekõike läbi maja energiasüsteemide kontrollitud juhtimise ning läbi elanike igapäevaste harjumustega arvestamise. Sisuliselt on targa maja eesmärgiks koondada kõik vähegi juhitavad funktsioonid ühte süsteemi ning leida seostatult ja võimalikult säästlikult parim juhtimine, mis tagab maksimaalse mugavuse, turvalisuse ja loomulikult energiasäästu.

Targaks ei tee maja mitte iga seade või võimalus eraldi, vaid just nende koosmõju ja reguleerimisvõimalus. Teiste sõnadega muudab maja targaks tarkvara, mis suudab kõiki seadmeid ja funktsioone seostatult juhtida.

Juba täna on võimalik juhtide ja seadistada paremate targa maja lahenduste puhul sisuliselt sadu seadmeid. Ei ole vahet, kas juhtida 50 või 500 funktsiooni. Põhimõtteliselt saab juhtima panna kõiki seadmeid ja süsteeme, alates kütte- ja ventilatsioonisüsteemidest, valgustitest, turvaseadmetest, heli- ja videoseadmetest, ustest – akendest, lõpetades kardinate juhtimisega. Kõik, millel on mingi funktsioon või ülesanne, saab kaasata targa maja alla. Sisuliselt ei ole siin piiranguid ja endale sobiliku mahu huvipakkuvatest funktsioonidest saab määrata igaüks ise.

Aga praktilisema poole juurde tagasi tulles. Kas meil on vaja 500 funktsiooni, et targas majas elada? Arvan, et mitte, põhiline kasu mugavuse, säästlikkuse ja turvalisuse, kui kõige olulisema osas, saadakse kätte ka väiksema arvu juures. Seetõttu pigem keskendub tark maja tulevikus kõige olulisematele funktsioonide kvaliteedi ja säästlikkuse suurendamisele.

Tänased targa maja lahendused võimaldavad seadistada erinevaid töörežiime, mis sisaldavad kindlat valikut eelseadistatud sündmusi. Neid režiime saab käivitada, kas manuaalselt või käivitub see läbi konkreetse tegevuse. Näiteks, kui inimene töölt koju jõuab ja ukse avab, hakkab mängima tema lemmikmuusika, käivitub intensiivsem ventilatsioon, kardinad laskuvad alla ja tuled esikus lähevad põlema jne. Süsteemi on võimalik personaliseerida tundma ära konkreetne inimene ja tema eelistusi arvestada.

Loomulikult on võimalik kõiki seadmeid ja funktsioone juhtida kauglahenduse korras, olgu selleks siis telefon, tahvelarvuti, arvuti või muud juhtimisseadmed. Põhimõtteliselt võime olla mistahes punktis maakeral ja oma kodu juhtida, avades vajadusel ukse oma kaugele sugulasele, kes juhuslikult külla tuleb, kui kedagi kodus pole või äratada oma lapsi, pannes nende toas tule põlema, ise komandeeringus olles. See kõik on täna juba võimalik.

Kui on aega ja tahtmist võib kõike manuaalselt reguleerida ja juhtida. Küsimus on aga selles, et kellel on selleks tahtmist või aega? Pigem on tulevikus põhieesmärgiks luua elanike eluviise analüüsivad ja seda optimeerivad tarkvaraprogrammid, mis suudavad ühelt poolt arvesse võtta majas elavate inimeste harjumusi ning samal ajal seda optimaalselt ja säästlikult maja juhtimises arvesse võtta. See on keeruline ülesanne. Minu arvates alles siis kui maja suudab kogutud infot iseseisvalt analüüsida ja selle põhjal automaatselt oma elanikele parima režiimi seadistada, tegemist tõeliselt targa majaga.

Sisuliselt tähendab eeltoodud seda, et otseselt tulevikus sageli targa maja „siseellu“ sekkuda ei ole vaja. Jah, kõik erisoovid on võimalik eraldi elanikul seadistada, kuid sealt edasi arvestab tarkvara edasised stsenaariumid ja rakendab need iseseisvalt. Näiteks, teatud kellaaja saabumisel või magamistoas tule kustutamise järel, kontrollib süsteem, kas välisuks on lukustatud ja kui ei, siis lukustab selle iseseisvalt ja paneb maja osaliselt valve alla.

Kõik sellised võimalused loovad elanikele täiendava turvalisuse ja mugavuse, sest ei pea enam konkreetseid sündmusi eraldi käisitsi käivitama vaid need viiakse ellu komplekselt.

Lisaks säästlikkusele on tõenäoliselt tulevikus targa maja ülesanne ka elanikele senisest parema tervisliku elukeskkonna tagamine. Ka täna kasutatakse CO2 andureid, mis jälgivad ruumidest väljatõmmatava õhu kvaliteeti ja vajadusel suurendavad värske ohu pealevoolu, et inimene tunneks ennast hästi. Ma usun, et tervisliku elukeskkonna tagamise osas on arenguruumi piisavalt, näiteks vee kvaliteedi jälgimisel või inimese silmadele sobiliku valgustuse tagamisel erinevate tegevuste korral.

Milline on tänane olukord Eestis tarkade majadega ja mida on oodata lähemas tulevikus?

Kõigil, kes täna soovivad targas majas elada, saavad seda juba täna teha. Kuid seni on selliseid maju suhteliselt vähe, miks? Põhjus ennekõike süsteemi maksumuses ja kindlasti ka selles, et mõistlik on kohe maja ehitamise juures targale majale vajaliku kaabeldusega arvestada. Valminud majale vajaliku kaabelduse paigaldamine kujuneb päris kalliks ettevõtmiseks ning enamasti ei peeta seda mõistlikuks.

Tark maja annab efekti ennekõike tervikmaja juhtimise osas, seetõttu sobib see hästi näiteks eramajale või büroohoonele, kuid eraldi ühele korterile seda pannes on kasu pigem ainult mugavuses, mitte säästlikkuses. Küll on ka Eestis mõned kortermajad juba targa maja põhimõttel ehitatud, mis tervikuna ka rohkem säästu annavad.

Kui nüüd ehituslikust küljest vaadata siis enim rahalist säästu tekib siiski ennekõike maja parema soojapidavusega konstruktsioonide või sobiliku efektiivse küttesüsteemi kasutamise pealt. Targa maja süsteem võimaldab täiendavalt kokku hoida u. 10 – 20%, võttes täpsemalt arvesse majas elavate / töötavate tarbijate käitumist. Targa maja süsteem tasub ennast kiiremini ära suuremate majade puhul. Seega kujuneb näiteks eramajas tähtsamaks rohkem just emotsionaalse mugavuse ja turvalisuse tagamine, kui otsene rahaline sääst.

Põhiline miinus, järjest enam igapäevaellu siseneva elektroonika puhul, on selle haavatavus. Piisab pikemaks ajaks tekkiva elektrikatkestusest ning kogu põhjalik süsteem on kasutu. Kuid selle riskiga elame me pidevalt ja seetõttu ei tasu elu lihtsamaks, mugavamaks ja turvalisemaks viivaid lahendusi peljata.

Kui mõelda, mis on minimaalne targa maja lahenduse sisu järgmise 5 aasta lõikes, siis ennekõike need on seotud kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja turvasüsteemiga ning pearõhk just energia säästmisele ja turvalisusele kõige laiemas mõttes.

Põhistandardiks muutub tõenäoliselt:

  • Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi juhtimine, mis arvestab võimalikult kõigi parameetritega (nii välis- kui sisetemperatuuriga, ventilatsiooniga, inimeste arvuga majas, kellaajaga ja tulevikus plaanitud sündmustega, ilmaprognoosiga, kardinate juhtimisega, passiivse päikseenergiaga ja muude energiaallikatega jne.);
  • Reaalajas energia- ja veekulu jälgimine ja näitude võtmine ning edastamine teenusepakkujatele;
  • Valgustuse ja erinevate seadmete ning turvasüsteemide kombineeritud juhtimine, mis tagab  näiteks mittevajaliku valguste ja seadmete väljalülitamise ning aitab kokku hoida energiat ning tõstab turvalisust.

Tarkus jõuab meie majadesse siiski ainult siis kui tellijad seda väärtustama hakkavad. Targa maja juhtimislahendused muutuvad järk-järgult odamaks ning kindlasti veel paremaks, kui me täna veel arvatagi oskame.