Postitused

,

Tüüpprojekt või individuaalprojekt?

Pole vist kellelegi uudiseks, et iga maja vajab projekti? Projekteerimisele saab läheneda kahel viisil ehk siis valida välja mõni olemasolev tüüpprojekt või siis käivitada projekteerimine puhtalt lehelt ehk luua individuaalprojekt.

Vaatame lähemalt, mis on erinevused nende kahe võimaliku projekteerimislahenduse korral?

Võrdluse teemad Tüüpprojekt Individuaalprojekt
Maksumus Olenevalt projekti mahust vahemikus u. 1500-4 000 eurot.

Olenevalt tüüpprojekti omanikust võib projekt olla tellijale tasuta või väiksema kuluga, kui tellitakse projekti omanikult terviklahendus koos maja ehitustööde teostamisega.

 Olenevalt projekti mahust vahemikus u. 4 000-10 000 eurot.
Aeg Projekt kohe kättesaadav ja kasutatav, vajalik teha ainult sidumine krundiga ja võtta ehitusloa taotlemiseks vajalikud kooskõlastused. Projekt tuleb tellida ja olenevalt koostööst arhitekti või arhitektuuribürooga võtab aega vahemikus u. 4-12 kuud. Vajalik leida enda maitsele sobiliku „käekirjaga“ arhitekt, mis samuti võtab lisaaega.
Tellija soovide arvestamine Tüüpprojekti puhul on üldjuhul võimalik alati teha väiksemaid muudatusi, kuid teatud mahus tuleb tellijal kohanduda tüüpprojekti lahendusega. Individuaalprojekti puhul saab tellija arvesse võtta kõik oma soovid ja mõtted ning luua just endale ja oma perele sobiliku maja. Kõike seda nii maja arhitektuurse väljanägemise, maja suuruse, ruumiplaani ning kõige muu osas. Õnnestunud ja unikaalse projekti alusel ehitatud maja lisab mõnevõrra väärtust maja turuväärtusele.
Maja hinnaküsimine Kui projekt välja ostetud siis piiranguid hinnaküsimisel ei ole. Kui projekt on üks osa tervikpakkumisest siis üldjuhul projektdokumentatsiooni mujalt hinnaküsimise teostamiseks välja ei anta või nõutakse selle eest lisatasu.

Tüüpprojekti hinnaküsimisel  selle projekti järgi varem ehitanud ehitajalt on ehitushind täpsemalt teada ning ülekulu võimalused ehitusfaasis seetõttu väiksemad.

 Individuaalprojekti puhul hinnaküsimiseks takistusi ei ole. Sageli peab aga arvestama, et hinnaküsimise käigus tulevad välja projekti kitsaskohad, mis võivad nõuda täiendavate sõlmede ja jooniste tellimist, et ehitaja saaks hinnapakkumist korrektselt teha.
Hinnapakkumise puhul on suuremad riskid, et ehitushinna koostamisel unikaalse projekti eelarvestamisel eksitakse, mis võib kaasa tuua suurema ülekulu ehitusfaasis.
Ehitamine Tüüpprojekti puhul on paremal juhul projekt juba korra või rohkem läbi ehitatud. Seda aga tasuks alati enne projekti ostu ka üle küsida. Läbiehitatud projekti puhul on projekteerimise eksimused enamasti välja tulnud ja arvesse võetud ning projektis parandatud. Unikaalsete projektide puhul võib projekteerimisega seotud kulu kasvada ka ehitamise ajal, kui selgub, et ehitamiseks vajalik tellida näiteks osade sõlmede osas tööjoonised või tööprojekt.

Samas põhjalikum projekt aitab paremini kontrollida ja tagada ehitamise kvaliteeti.

Arhitektid võivad teha ettepaneku  ehitusaegse autorijärelevalve teostamiseks, et tagada võimalike asenduste ja muudatuste koostöös arhitektiga.
Kokkuvõtvalt Ideaalis annab tüüpprojekt tänu projekti varasematele läbiehitamistele kindluse, et projekteerimisvead on parandatud. Võimaldab hoida mõnevõrra kokku projekteerimise maksumuselt aga ennekõike võimaldab aega kokku hoida ning ehitustööde käivitamisega varem alustada. Nõuab väga head koostööd arhitektiga ning võtab oluliselt rohkem aega ning rahalisi ressursse.

Vastu annab unikaalse ja täpselt enda soovide kohaselt loodud maja. Unikaalne ja eripärane maja suurendab üldjuhul ka maja turuväärtust.

 

 

Olenemata projekteerimise lahendusest on oluline tellija poolne kaasamõtlemine ning panus projekteerimise faasis. Ära jää kõrvalseisjaks võid mõtle aktiivselt kaasa ning tee omapoolseid ettepanekuid. Ainult nii on võimalik saada kodu, mis meeldib nii sulle kui su perele!

/by
, ,

Kivimaja ehitamisest

Kivimaja on peetud alati väärikaks ja ihaldatud valikuks oma kodu rajamisel. Kivimaja massiivsus ja tugevus annab just kui täiendava turvatunde ning laseb tunda ennast kodus hästi.

Kõik me oleme kuulnud, et kivimaja ehitamine võrreldes näiteks puitkarkassmajaga on kallim. Kuid millest kallidus tekib? Vaatame peamisi põhjuseid:

Vundament

Raske kivikonstruktsiooniga maja vajab suurema kandevõimega vundamenti, mis tähendab teisiti öeldes massiivsemat ja suuremate mõõtmetega ning paremini armeeritud vundamenditaldmikku või näiteks plaatvundamenti. Lisaks on kivimaja puhul vajalik üldjuhul suuremate mõõtmetega vundament, kuna kivimaja välisseina konstruktsioon tänapäevase energiasäästliku maja puhul kipub olema u. 40 cm või paksemgi, mis vajab toetuspinda ning samal ajal vähendab ka maja kasulikku pinda.

Ehitusaeg

Kivikonstruktsioonide ehitustööd võtavad tehnoloogilistel põhjustel rohkem aega ja on töömahukamad. Keskmise kivimaja karbi ehitus võtab aega minimaalselt 2 – 3 kuud.

Kivimaja puhul nõuab ka majasiseste kommunikatsioonide ja kaablite/juhtmete vedamine seintesse suuremat vagude freesimist ja aukude puurimist ning seejärel vajavad pinnad uuesti tasandamist.

Kokkuvõttes tähendab pikem ehitusaeg suuremaid ehituskulusid ja kõrvalkulusid ning ka suuremat ilmastikutingimustest sõltumist.

Konstruktsioonide valik

Kui vaadata lähemalt võimalusi, kuidas kivikonstruktsioonis maju tänasel päeval ehitatakse, siis kõige levinumad lahendused on erinevad plokitooted, erinevate kiviplokkide tootjad pakuvad, kas osalisi või pea terviklahendusi, mis võimaldavad pea kogu maja ühest põhimaterjalist ehitada. Teine võimalus on erinevad komposiitplokid või soojustusplokid, mis armeeritakse ning betoneeritakse teatud plokiridade järel. Sellised lahendused võimaldavad veidi suuremat ehituskiirust, kuid need lahendused veel eramuehituses väga levinud ei ole.

Kolmas võimalus on valmis nn. sandwich-välisseina paneelid, mis tehases vastavalt kliendi tellimusele valmis tehakse ning objektil kokku monteeritakse, mis võimaldab ehitamise kiirust veelgi parandada.

Kivimaja väärtus

Kui otsida põhjendust, miks näiteks puitkarkassmajast u. 15% kallima kivimaja kasuks otsustada siis üheks põhjuseks võib olla see, et järelturul hoiab kivimaja paremini ajas oma hinda. Teiste sõnadega peaks juhul, kui näiteks aastakümne pärast peaks olema vajadus maja müü, saab selle eest paremat hinda küsida, kuid see sõltub ka üldisest olukorrast kinnisvaraturul.

Kindel on aga see, et kivimajas tunneb, olgu siis kasvõi petlikult, inimene ennast turvaliselt.
Minu kodu on minu kindlus – nii mõtleb iga koduomanik aga eriti kivimaja omanik!

/by
,

Väike luksus on vajalik!

tvNagu öeldakse elama me kõik vaid üks kord ja miks mitte teha see elamine omas kodus mugavamaks ja lihtsamaks. Miks see on oluline?

Kuna elu on ju iseenesest pidevalt täis igasuguseid probleeme või peenema sõnaga väljakutseid siis kuskil tuleb ju ennast ja oma peret tasakaalustada. Selliseks kohaks on esmajoones kodu. Kodu on rahu ja taastumise koht ning just sellel põhjusel peaks kodu olema mugav.

Praktikas toob aga kodu rajamine või ostmine perele veelgi enam pingeid, sest suure laenumaksega (nagu suurte investeeringute tõttu on pea paratamatu laenu võtmine) hakkama saamine on stressi tekitav ülesanne.  Sageli üritatakse raha kokkuhoiu eesmärgil muuta oma kodu otsekui vanglaks, ära jäetakse kõik luksuslik või mugav, et kulusid kokku hoida.  Sageli sellises kodus pingeid muudkui kasvavad ja hea tunne kaob kiiresti.

Seetõttu, et tunda ennast oma kodus inimväärselt ja kodu nautida, võiks üritada kodu eelarvesse panna ühe toa puhul vähemalt mõningane luksus, mis tähendab sageli tellimusmööblit või tehnikat, mis teeb elu lihtsamaks ja mugavamaks. Ideaalis võiks see olla selline tuba või ruum, millel on kõige suurem kasutus. Tõenäoliselt köök ja elutuba on need ruumid, mida igas majas kõige enam kasutatakse.

Asja mõte võiks olla see, et ära karda endale seda luksust lubada, sest see annab vastu parema enesetunde ja parema töövõime enda ning oma perele. Mis täpselt luksus iga inimese jaoks on, sõltub loomulikult temast endast. Näiteks mõnele võib see olla ülimugav tv vaatamise tool, samas teisele aga hoopis velotrenažöör, mida tv vaatamise ajal vändata. Või hoopis imehea helisüsteem, millest oma lemmikmuusikat kuulata või mugav diivan jne.

Luba oma perele veidi luksust – nad on selle ära teeninud!

/by
,

Krundi valik

Mul on siiralt kahju Sindi paisu piirkonna majaomanikest. Valdavalt üleujutuse piirkonnas olevad majapidamised on uued ning korralikud majad. Inimesed on investeerinud oma aega ja raha ning ehitanud oma kenad kodud kenasti valmis.

Üleöö on aga see kinnisvara suuresti väärtusetu. Ühelt poolt sellise veekahju korral, kus pea kogu maja või osa sellest on vee all, nõuab see suure osa konstruktsioonide lahtivõtmist ja uuestitegemist. Niiskus kuivab välja aeglaselt ja mõjutab maja veel pikka aega. Majade kordategemiseks kuluvad summad on suured. Kui majadel on kindlustus siis osad kulud saab kindlustuse abil tagasi.

Suurem probleem on aga kindlasti see, et mitte miski ei anna garantiid, et järgmisel aastal uuesti üleujutust ei teki.

Loodan, et selles piirkonnas siiski võetakse edaspidi erinevaid meetmeid kasutusse (jõesängi süvendamine, vajadusel jää purustamine jne.), et selliseid olukorda enam ei tekiks.

Mida sellest loost õppida?
Ennekõike seda, et krundi valikul tuleb lähtuda talupojamõistusest. Küsitleda piirkonnas pikaajaliselt elanud inimesi, uurida piirkonna ajalugu ja mitte pimesi usalda piirkonna arendajat.

Looduse vastu inimene ei saa, kuid me saame loodust mõista ja sellega rohkem arvestada!

/by
,

Tee oma kodu turvalisemaks

Turvalisust vajab iga inimene. Turvatunne saab alguse kodust. Just seetõttu tunnemegi äärmiselt ebamugavalt ennast siis kui meie kodus on vargad käinud, meie asjades sorinud ja neid ära viinud.

Mida annab teha oma kodu turvaliseks muutmiseks? Valvesüsteemid, turvalukud, piirdeaiad, naabrivalve – see kõik aitab turvalisusele kaasa.

Üks näide elust

Mõnda aega tagasi pidasin oma kodurajooni suhteliselt turvaliseks. Olin küll kuulnud mõningatest sissemurdmistest korteritesse ja ka mõnedesse teistest majadest kaugemal asuvatesse vanematesse eramutesse, kuid üldmulje oli turvaline.

Kuni ühel heal päeval selgus, et see pole kaugeltki nii.

Nimelt alustas selle talve algul piirkonnas tegutsemist üks varaste punt, mis sõna otseses mõttes ei kohkunud millegi ees. Kuidagi teistmoodi ei saa nimetada ühte majja sissemurdmist pühapäevasel pärastlõunal, vägagi käidavas tänavas ja majja, kus oli korralikult toimiv turvasüsteem.

Mis siis toimus? Toimus see, et vargad võtsid täiesti teadlikult riski. Peale maja rõduakna sisselöömist ja turvaalarmi töölehakkamist nad toimetasid majas umbes minuti ning haarasid selle ajaga kaasa kõik väärtuslikuma ning kadunud nad olidki.

Turvasüsteem toimis majas eeskujulikult, hakkas koheselt tööle, kuid sellegi poolest ei takistanud see vargust, sest nii lühikese ajaga ei jõuta enamasti ka turvafirmadest reageerida.

Ainuüksi selle näite pealt võib väita, et turvalisust ei taga ainult turvasüsteemid. Turvasüsteem on ainult üks vahend, mis teeb veidi ebamugavamaks vargused ja aitab halbade kavatsustega inimesi eemale peletada.

Turvalisemaks saab elukeskkonna muuta ennekõike erinevate ennetavate meetmete kasutamisega ja üheks kõige olulisemaks teguriks on kindlasti inimeste ja ennekõike naabritega koostöö. Kas seda peab alati naabrivalveks nimetama on iseküsimus, kuid inimfaktor on peamine, mis aitab turvalisust luua. Sageli kipub just inimeste ükskõiksus ümbritseva suhtes olema just see asjaolu, mis võimaldab varastel vägagi jultunult tegutseda.

Mis aga on need meetmed, mis aitavad vargaid eemale peletada?

Piirdeaed
Kui eramu ümber on korralik aed ja väravad on lukustatud siis on palju ebamugavam varastel tegutseda. Tõsi küll ega aed inimest ei peata, kuid üle aia ronimine tõstab varga jaoks riske ning meelsamini eelistab ta sellist maja, kus aeda ei ole.


Koer
Mehitatud valve koera näol on läbi aegade olnud üks kindlamaid turvalahendusi. Küll aga peaks koer saama liikuda kogu aia ulatuses, mitte olema kuskil eraldi aias ketis. Kindlasti tasuks aiale kinnitada silt(e) kirjadega „Siin valvan mina“ või „Kuri koer“. Ainuüksi juba selline silt mõjub hästi ning aitab kõrvalisi isikuid eemale peletada.

Turvasüsteem / videovalve
Kui maja küljes on vilgub valveseadme tuluke ning lisaks on ka mõni valvekaamera siis kaob enamikel varastel selle maja külastamise soov ära. Korralik videovalve, mis suudab kvaliteetset ja teravat pilti toota, on suhteliselt kulukas lahendus ning sama välise efekti saamiseks võib kasutada ka valvekaamerate makette. Toimiva kaamera puhul aga peab meeles pidama, et see oleks suunatud oma aeda ja ei filmiks naabreid, sest juba on Eestis juhtumeid, kus politsei naabrite kaebuste alusel käsitleb sellist filmimist kui ebaseaduslikku jälitustegevust. See on jällegi üks näide, miks on oluline oma naabritega häid suhteid hoida, sest kui sellistest asjadest tekivad tülid siis pole lootustki, et sellised naabrid omavahel piirkonna turvalisuse tõstmiseks koostööd teeksid.

Ennetava meetmena on oluline, et kaugelt oleks võimalik aru saada, et majas on turvasüsteem. Näiteks turvasüsteemist teada andvad kleepsud akendel, alarmil või miks mitte ka sildina aial. Ka siin saab kasutada näiteks turvaalarmi maketti või hoiatussilte ka juhul kui majal pole tegelikult turvasüsteemi.

See, kas turvasüsteem on seotud turvafirma teenusega või saadab süsteem häire korral teate ainult omaniku poolt ette antud numbritele, sõltub paljuski igaühe enda vajadustest.

Valgustus
Ideaalne on see, kui on olemas korralik tänavavalgustus, see aitab hämarate kavatsustega tegelasi korrale kutsuda. Ka oma aia ja maja valgustus on tänuväärne ettevõtmine. Idee on ju kokkuvõttes see, et hästi valgustatud kohas ei taha varas riskida enda avastamisega.

Maja ja aed
Ka maja uksed ja aknad peaksid olema lukustatud, nii päevasel ajal kui ka kindlasti öösel. Jultunumaid vargaid ei sega seegi kui pere samal ajal maja II korrusel magab ja kui välisuksed on unustatud lukustamata siis on neil palju lihtsam tegutseda. Siin aitab ka see, et panna maja I korrus ööseks valvesse, enamik uuemaid valvesüsteeme seda võimaldavad. Mõistlik on ööseks akendele kardinad ette tõmmata, et vargal ei oleks võimalik sisse piiluda ja veenduda, et majas I korrusel keda ei ole.

Aias peaks olema väärtuslikumad asjad ära pandud, muruniidukid, jalgrattad ja gaasigrillid jne. Tõsi see teeb elu ebamugavaks, kuid kõik mis silma alt ära ei tekita ka ahvatlust.

Turvalisus on ennekõike protsess, millega tuleb igapäevaselt tegelda.

Hoia nii enda kui ka naabrite varal silma peal ja tee oma elu turvalisemaks!

 

/by