Postitused

tvNagu öeldakse elama me kõik vaid üks kord ja miks mitte teha see elamine omas kodus mugavamaks ja lihtsamaks. Miks see on oluline?

Kuna elu on ju iseenesest pidevalt täis igasuguseid probleeme või peenema sõnaga väljakutseid siis kuskil tuleb ju ennast ja oma peret tasakaalustada. Selliseks kohaks on esmajoones kodu. Kodu on rahu ja taastumise koht ning just sellel põhjusel peaks kodu olema mugav.

Praktikas toob aga kodu rajamine või ostmine perele veelgi enam pingeid, sest suure laenumaksega (nagu suurte investeeringute tõttu on pea paratamatu laenu võtmine) hakkama saamine on stressi tekitav ülesanne.  Sageli üritatakse raha kokkuhoiu eesmärgil muuta oma kodu otsekui vanglaks, ära jäetakse kõik luksuslik või mugav, et kulusid kokku hoida.  Sageli sellises kodus pingeid muudkui kasvavad ja hea tunne kaob kiiresti.

Seetõttu, et tunda ennast oma kodus inimväärselt ja kodu nautida, võiks üritada kodu eelarvesse panna ühe toa puhul vähemalt mõningane luksus, mis tähendab sageli tellimusmööblit või tehnikat, mis teeb elu lihtsamaks ja mugavamaks. Ideaalis võiks see olla selline tuba või ruum, millel on kõige suurem kasutus. Tõenäoliselt köök ja elutuba on need ruumid, mida igas majas kõige enam kasutatakse.

Asja mõte võiks olla see, et ära karda endale seda luksust lubada, sest see annab vastu parema enesetunde ja parema töövõime enda ning oma perele. Mis täpselt luksus iga inimese jaoks on, sõltub loomulikult temast endast. Näiteks mõnele võib see olla ülimugav tv vaatamise tool, samas teisele aga hoopis velotrenažöör, mida tv vaatamise ajal vändata. Või hoopis imehea helisüsteem, millest oma lemmikmuusikat kuulata või mugav diivan jne.

Luba oma perele veidi luksust – nad on selle ära teeninud!

dokPole saladus, et paljud eramajad ehitatakse selliselt, et suurem osa täitedokumentatsioonist, kas jäetakse üldse täitamata või siis tehakse seda minimaalselt. Tulemuseks olukord, et maja kasutusloa taotluse juurde ei ole panna nõutavat dokumentatsiooni.  Miks on see probleem just eramajade ehitamise juures suhteliselt terav?

Ehitaja peab täitma täitedokumentatsiooni
Mõiste täitedokumentatsioon alla käib ehituses sisuliselt kogu dokumentatsioon alates projektist ja nende muudatustest, ehitustööde päevikust, kaetud tööde aktidest, töökoosolekute protokollidest lõpetades erinevate tööde vastuvõtmisaktidega ja ka näiteks materjalide vastavussertifikaatide ja hooldusjuhistega. Ehitajal on kohustus ehitustöödega paralleelselt täita täitedokumentatsiooni ja esitada täitedokumentatsioon tellijale iga tööetapi lõppedes või akteerimise juures.

Reaalsuses sageli tellija ei ole teadlik, et ehitaja peaks temale pidevalt dokumentatsiooni esitama või ajapuudusele viidates kipub ehitaja jätma dokumentatsiooni korrektselt vormistamata, sageli lubatakse seda teha veidi hiljem kui kiire möödas. Lõpptulemuseks aga eelkirjeldatud olukord, kus objekti lõpus selgub, et enamik täitedokumente on tegemata ja tellija kiirustades oma uude majja õhinaga sisse kolima, ei pööra dokumentatsioonile sellel hetkel erilist tähelepanu.

Asja teeb keerulisemaks ka sageli see, et ehitaja võis teha ainult osa töid ning lisaks teeb omanik osa töid ise, kas omajõududega või teiste ehitajatega. Sellises olukorras võib olla, et kasutusloa taotluseni jõutakse ajaliselt näiteks pool aastat või aasta hiljem, kui suure osa majast valmis ehitanud ehitusfirma on ammu oma tööd lõpetanud.  Ja kui nüüd hiljem nõuda täitedokumentatsiooni siis seda on väga keeruline neilt kätte saada. Tagantjärgi dokumentatsiooni täita pole ka erilist mõtet, sest täpsed detailid on ununenud.

Sisuliselt ainsaks toimivaks lahenduseks õigeaegselt täitedokumentatsiooni ehitajalt kätte saada on see, kui tööetappide vastuvõtmisega seotakse ära ka täitedokumentatsiooni esitamine. Mõistlik oleks alati lepingus tööetappide juurde fikseerida need täitedokumendid, mida ehitaja peaks selles tööetapis esitama. Kui täitedokumentide täitmise töö on seotud raha väljamaksmisega ja on eeldus etapi vastuvõtmiseks, siis ehitaja leiab selle aja ja vormistab korrektselt ka kõik vajalikud ehitusdokumendid.

Dokumentide kogumine ja säilitamine
Tellija kohus on ehitusega seotud dokumendid säilitada ja selle tarvis peaks tellija endale sisse seadma vastava paberdokumentide kausta ja arvutisse kataloogi, kuhu jooksvalt dokumentatsiooni koguda.

Aga on olemas ka üks uus võimalus, mis teeb tellija ja ka ehitaja töö täitedokumentatsiooni kogumisel lihtsamaks. Nimelt on mõni aeg tagasi tegevust alustanud veebipõhine dokumendihalduse lahendus ehitusdokumendid.ee, mis on mõeldud just ehitusaegse täitedokumentatsiooni lihtsamaks täitmiseks ja dokumentide haldamiseks.

ehitusdokumendid

Ekraanitõmmis ehitusdokumendid.ee kodulehelt

Sellise lahenduse eeliseks on tellija vaatenurgast kindlasti see, et täitedokumendid on mugavalt digitaalselt allkirjastatavad ja leitavad ning põhimõtteliselt on võimalik hoida kogu asjaajamine ehitajaga elektrooniliselt serveris. Ehitaja jaoks on aga oluline, et vajalikud täitedokumentatsiooni blanketid on rakenduses lihtsalt täidetavad. Just mugavus ja kiirus dokumentide otsimisel ja objekti hetkeseisust ülevaate saamisel kõigile osapooltele on sellise veebilahenduse peamine eelis.

Olenemata, millist dokumendihalduse lahendust kasutada, oluline on jooksvalt nõuda ehitajalt täitedokumentatsiooni koostamist ning kõiki dokumente säilitada, siis on lihtne kasutusloa taotluse juurde kõik vajalikud dokumendid kaasa panna ja südamerahus kasutusloa saamisel majja sisse kolida.

Pidev energiahindade tõus sunnib otsima uusi võimalusi kodukulude kokkuhoiuks. Klassikalisel juhul tehakse majale lisasoojustus, uuendatakse küttesüsteemi või vahetatakse näiteks aknad.

Kõik see aitab kaasa kodu energiakulude vähendamisele kaasa. Ainuke probleem on aga see, et sellise kokkuhoiu saavutamiseks teha märkimisväärseid investeeringuid.

Kas on võimalik suhteliselt väikse investeeringuga saavutada energiasäästu 10-20% ja lisaks muuta oma elu turvalisemaks ja mugavamaks?

Siinkohal soovitan tutvuda InDOME OÜ poolt turustatava juhtmevaba targa maja tehnoloogiaga, mida saab paigaldada ka juba valminud majadele.

Vaata täpsemalt: http://www.indome.ee/indome.html

Tänane tark maja suudab põhimõtteliselt täita kõik inimese soovid. Või teisiti öeldes, juhtida on võimalik kõiki seadmeid ja elektroonikat, mis majapidamises või maja haldamises on vajalik kasutada.

Kui mõelda selliselt, et millised funktsioonid peavad tänapäeva majas kindlasti olemas, siis vastus sõltub majaelanike soovidest. Üldjuhul aga enamike jaoks on oluline:

1. Energia kokkuhoid ja ratsionaalne kasutamine
Energia all peetakse silmas nii elektrienergiat kui ka soojusenergiat, sageli on need omavahel tihedalt seotud. Sisuliselt kõik mugavad küttelahendused kasutavad elektrit vähemalt automaatika juhtimiseks, kuid enamasti ka täiendava lahendusena põhiküttesüsteemi osana või abilahendusena. Näiteks kõik soojuspumbalahendused vajavad elektrienergiat täiendava soojusenergia tootmiseks.

Selliste süsteemide puhul tulebki kõne alla targa maja lahenduste kasutamine, kus konkreetse sündmuse puhul käivitub järgmine eelprogrammeeritud tegevus. Näiteks kui ilmaennustus näitab, et järgmise 24 tunni jooksul läheb välistemperatuur lühiajaliselt 3 tunniks 7 kraadi külmemaks, siis süsteem „teab, et pole vajadust täiendavaks kütmiseks“ ja küttesüsteem hoiab madalamat ühtlast koormust. Lühiajalised temperatuurimuutused tavaolukorras aktiviseerivad küttelahendusi suuremale võimsusele ning kui mõne tunni pärast läheb ilm soojemaks siis sisuliselt kulutatakse asjatult energiat.

Küttevajadus on otseselt seotud ventilatsiooniga. Mida kiiremini õhk ruumis vahetub seda suurem on ka enamasti ruumi küttevajadus. Kuid siingi on üks võimalus targa maja lahenduseks. Näiteks ventilatsioonisüsteem on seotud maja valvesüsteemiga selliselt, et kui maja on valvesse pannakse siis lülitub ventilatsioonisüsteem väiksemale koormusele. Selliselt väheneb majas õhuvahetus ning koos sellega väheneb ka küttekoormus. Sellise lahendus sobib ennekõike sundventilatsiooniga majas, kus kogu maja õhuvahetus on keskse ventilatsioonisüsteemi hallata.

Majad, mis kasutavad radiaatorkütet, saavad reguleerida küttevajadust paindlikumalt kui suured massiivsed vesipõrandaküttega betoonpinnad, kus massiivi ülessoojendamine võtab aega ning kiireid temperatuurimuutusi ei õnnestu lühikese ajaga saavutada.

Radiaatorküttega majade puhul on võimalik mõnevõrra rohkem „mängida“ temperatuurimuutustega vastavalt majaelanike päevaplaaniga või konkreetsete sündmustega. Näiteks öisel ajal alandab süsteem küttesüsteemis ringleva vee temperatuuri, samuti ka ajal kui majas on valves. Kuigi põhimõtteliselt saab majas seda teha radiaatorkütte puhul käsitsi reguleerimisega siis enamasti pole kellelgi aega sellega tegelda ning kui automaatikasüsteemile selline peenreguleerimine jätta siis on tulemus kindlasti küttearves märgata.Täiendavalt on võimalik jälgida ka seda, kas majas on mõni aken tuulutamise tarvis lahti ja anda seda kütteandurile „teada“, et pole vaja kütteventiili avada ning sellega lisakoormust küttesüsteemis tekitada. Kuid sellised suhteliselt väiksed või harvem esinevad eriolukordade arvessevõtmine küttesüsteemi tarvis ei pruugi suures vaates olulist energia kokkuhoidu anda.

2. Valguse ja koduelektroonika juhtimine

Kõik me oleme harjunud kasutama järjest rohkem elektroonikat. Kui lugeda ära ühes majapidamises leiduvad kasutust leidvad või ooterežiimis olevad seadmed on see number sageli 20-30 vahel. Näiteks:

  1. pliit
  2. külmkapp
  3. nõudepesumasin
  4. praeahi
  5. mikrolaineahi
  6. veekeetja
  7. kohvimasin
  8. vahvliküpsetaja
  9. mikser
  10. köögikombain
  11. köögikubu
  12. veeautomaat
  13. röster
  14. pesumasin
  15. pesukuivati
  16. pesu tõmbekapp
  17. digiboksid
  18. dvd mängija
  19. muusikakeskus(ed)
  20. mobiiltelefonid (nende laadijad)
  21. arvuti(id)
  22. wifi ruuter
  23. televiisor(id)
  24. tahvelarvut(id)
  25. video- või fotokaamera(d) (nende laadijad)
  26. tolmuimeja
  27. ilmajaam
  28. mängukonsoolid
  29. digitaalsed pildid
  30. valveseadmed, -monitorid ja salvestusseadmed
  31. triikraud

Kas pole üllatavalt palju seadmeid?

Kui keskmises 4-5 liikmelises kodus kõik seadmed kokku lugeda siis võib number olla ka mõnevõrra suurem ja ulatuda 40-50 seadmeni, mis tarbivad kas suuremal või vähemal määral elektrit. Kõige sagedasem probleem on see, et seadmed või laadijad on enamasti vooluvõrku ühendatud ja tarbivad ka ooterežiimil pidevalt elektrit. Kuna sageli nende seadmete sisse ja väljalülitamine on ebamugav, näiteks ei pääse pistikule hästi ligi, siis enamikes kodudes ongi seadmed pidevalt ooterežiimis ning teevad igas kuus näiteks 3-5 eurose lisasumma, aastas annab see aga juba kokku 36 – 60 eurot, mis on märkimisväärne. Äsja kallinenud elektrienergiat silmas pidades on järjest olulisem kokku hoida energia arvelt.

Eelkirjeldatud probleemile on targal majal lahendus olemas. Võimalik on luua süsteem, mis näiteks igal õhtul kell 24:00 lülitab kindlaksmääratud pistikud ja seadmed välja ning näiteks lülitab vooluvõrku tagasi need hommikul kell 6:50. Loomulikult lülitaks selline süsteem välja kõik mittevajalikud elektriseadmed siis kui maja valvesse pannakse või koostab majaelanik oma soovidele vastava režiimi, mis arvestab pererahva vajadustega. Sellise süsteemiga võib olla kokkuhoid kuust – kuusse veelgi suurem ning annab ka täiendava ohutuse elektriseadmete osas. Sellisel juhul ei oleks vaja karta, et triikraud või mõni muu mittevajalik seade töötama jääks.

Täiendavalt jääb sageli majapidamistes põlema valgustust, mida otseselt vaja ei ole. Tark kodu suudaks probleemi lahendada selliselt, et jälgib valvesüsteemi liikumisanduritega etteantud ruume ja kui seal teatud aja jooksul, näiteks 10 minuti jooksul ei ole liikumist, lülitab selle ruumi valgustuse välja. Liikumise tekkimisel antud ruumis aga lülitab valgustuse uuesti sisse. Võimalikke tingimusi, mille põhjal tuled kustutatakse võib olla veelgi. Näiteks teatud kellaajal lülitatakse automaatselt kõik valgustid etteantud ruumides välja. Näiteks võib see olla seotud ilmajaama süsteemiga või valgusanduriga, mis kustutab tuled, kui väljas piisavalt valgeks läheb. Vajadusel saab lisaks siduda tulede kustutamine ja sisselülitamine kardinate automaatse ülestõstmise või langetamisega, mille koosmõju annab nii ruumidesse piisava valguse, kui ka aitab ruumi passiivselt näiteks päikeseenergiat tuua.

3. Energiakulu reaalajas jälgimine
Täiendavalt aitab inimeste tarbimisharjumusi muuta see, kui on pidev ülevaade reaalajas hetkel kasutusel olevast elektrikulust. Kuigi meil on võimalik ju igal ajal minna oma tarbimist elektrikilbist vaatama on see ebamugav ja seetõttu me seda ei tee. Kui aga kasutada energiakulu monitori, mida saab näiteks elutoast vaadata, tajub inimene oma tarbimist ning tahab seda muuta. Ennekõike aga annab selline reaalajas tarbimise jälgimine ettekujutuse, millised valgustid ja seadmed on suurima kuluga ning see teadmine võimaldab lihtsamalt muutusi kokkuhoiu suunas teha.

Eeltoodud võimalused on vahest kõige enam reaalset rahalist kasu andvad võimalused.

Kui nüüd valik tehtud tekib küsimus? Kuidas oma soove realiseerida ja palju see konkreetselt minu maja puhul maksma läheb?

Uue projekteeritava maja puhul on võimalik paigaldada kaablid targa maja funktsionaalsuse loomiseks kõikidesse vajalikesse punktidesse. Kuid sageli tuleb targa maja soov alles siis kui juba kas osaliselt või täies mahus on maja valminud ja juba ka sisetööd teostatud. Ja täiesti tavaline olukord on ka see, et ka algselt väga põhjalikult projekteeritud maja puhul tekib hiljem soov teha muudatusi ja paigaldatud kaableid ei anna täies mahus kasutusse võtta. Mida siis teha?

Õnneks on lahendus olemas nn. juhtmevabade süsteemide näol, mis võimaldavad väga paindlikult ehitada endale just sellise süsteemi nagu soovid. Tõsi, on küll teatud piirangud ja eeldused, mis seadmeid saab juhtida ja millistel tingimustel, kuid põhimõtteliselt saab teostada kõigi seadmete juhtimist ja funktsionaalsust juhtmevabade lahendustega. Sageli ongi sellised lahendused kõige mõistlikumad ja tasuvamad ning kiireim võimalus jõuda oma targa majani.

Üheks selliseks juhtmevaba targa maja tehnoloogiat pakkuvaks firmaks on Indome OÜ, turustades süsteemi Fibaro, mis põhineb Z-Wave tehnoloogial. Antud konkreetse lahenduse puhul on eeliseks ka see, et hinnatase on mõnevõrra soodsam.

Selliste süsteemide puhul on väga oluline teada, et süsteemi ehitamist saab alustada põhimõtteliselt ka ainult ühe seadme või funktsiooni juhtimisest ning näiteks vajaduste kasvades saab süsteemi väga lihtsalt kasvatada. Seega saab targast majast osa saada juba suhteliselt väikse investeeringuga näiteks alustades 1000-1500 -st eurost.

Minu soovitus ongi alustada oma maja targaks muutmist kõige suuremat säästlikkust või mugavust andvatest funktsioonidest ja mitte võtta koheselt eesmärgiks kogu maja ülitehnilist juhtimist.

Tundubki, et paljudes kodudes on jäänud targa maja lahenduste kasutusele võtmine selle taha, et on ettekujutus, et see on ülimalt kallis või et korraga tuleks tellida „tervikpakett“ funktsionaalsust.

Täna tasub targa maja lahendustele kindlasti mõelda, sest paratamatult on see majade tulevik!

Esimene teema, millega iga majaehitaja kokku puutub on projekt. Projekti kvaliteedist sõltub olulisel määral kokkuvõttes nii maja ehituskvaliteet kui ka maksumus. Maksumus sõltub ju otseselt projektis toodud materjalidest ja tehnilistest lahendustest. Enamasti ei sea tellija kunagi projekti koostaja kompetentsi kahtluse alla ja juhindub sellest. Kas see on alati siiski mõistlik?

Ühe unikaalse projekti koostamine on suur töö ja just seetõttu lähevad nii mitmedki projekteerijad seda teed, et põhikonstruktsioonid dimensioneeritakse üle. Mida see tähendab? See tähendab seda, et ehitise põhikonstruktsioonide osas ei teostata konstruktsioonide tugevusarvutusi kuigi täpselt. Ei arvestata näiteks konkreetse objekti pinnase geoloogiaga ja konstruktsioonide puhul ka tehakse tugevusarvutused suure varuga.

Kui esmapilgul tundub, et mis siis selles halba, kui maja saab tugevama konstruktsiooniga kui vaja läheks,  siis tegelikult tähendab see seda, et tellijale läheb kokkuvõttes maja kallimaks maksma.

Tugevamad konstruktsioonid tähendavad üldjuhul suuremaid ristlõikeid või näiteks rohkem betooni ja armatuuri. Selle kõik maksab kinni tellija.

Olen märganud, et projekteerija või ehitaja esitleb sellist üledimensioneerimist kui eelist, et maja on jäik ja pragusid vähem. See vastab ka tõele, kuid pigem on asi rohkem selles, et see on projekteerijale ja ehitajale mugavam ning vähendab nende riske.

Kõige levinuim üledimensioneerimine toimub enamasti vundamendi ehitamisega. Selles osas on sageli ka tellija süü, sest vaid väike osa tellijad hangib enne projekteerimist objekti geoloogia, mille alusel sobilikku vundamenti saab projekteerida.

Lisaks on sageli ülemäära massiivsed avade sillused ja näiteks monoliitsed vahelaed, mis omakorda nõuavad tugevamaid kandeseinu ja vundamenti. Sisuliselt tekib surnud ring, kus tekib justkui õigustus üledimensioneerimiseks.

Ehitamine on kallis ja aina kallimaks muutub ning seetõttu muutub järjest olulisemaks ka projekteerimise roll. Projekteerija peab saavutama nõutud konstruktsioonide tugevuse, kuid seda kõike võimalikult soodsa hinnaga tellijale. Projekteerimine peab olema tellija teenistuses, mitte vastupidi.

Kokkuvõttes on ehitustööde tellijal  kasulik projekteerijalt üle küsida või konsulteerida teiste projekteerijatega, kuidas projektis väljapakutud lahendused on arvutatud ja kas on kuskil olulist üledimensioneerimist, mida saaks vähendada. Projekteerimise faasis sobiliku lahenduse arvutamine on alati odavam, kui üledimensioneerimine.

Projekteeri ja ehita mõistlike kuludega!