Postitused

Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.

Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.

Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.

Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.

Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!

Viilkatus on ennast tõestanud valik

Ei ole olemas maja, mis ajahambale ideaalselt vastu peaks. Iga maja vajab hooldamist. Maja kavandamisel on mõistlik ka kohe hooldusvajadusele mõelda, sest kõik me tahame ju, et meie vara säiliks ja oleks pidevalt korras.

Mis on maja puhul põhilised probleemid, mis tekitavad maja „enneaegse vananemise“? Kõige sagedasem probleem on seotud niiskusega. Millest sellised probleemid peamiselt tekivad?

Täpsemalt tuleks vaadelda kahte valdkonda: väline niiskus ja majasisene niiskus.

Väline niiskus

Väline niiskus tekib  peamiselt vihmaveest ja lume sulamisel tekkivast veest.

Meie kliimavöötmes on kindlasti kõige sobilikum viilkatus, mis aitab hästi vett juhtida ja mis lisaks kaitseb tänu väljaulatuvale räästale ka fassaadi.  Nii on osa fassaadist paremini kaitstud vihma eest ja seinad püsivad kuivemad. Sajandeid järgiproovitud viilkatused saavad vihma ja lumega edukalt hakkama.

Lamekatused võimaldavad majale anda tänapäevase arhitektuuri, kuid toovad kaasa sageli probleeme. Minimaalse või pea olematu kaldega katustele jääb vesi sageli lõikudesse seisma. Samuti  kasutatakse katusel sageli sisemist äravoolu, mistõttu on sagedased ummistused või külmumised, mis võivad katusekatet lõhkuda.

Minu soovitus on lamekatuse korral kasutada lahendust, kus ühelt küljelt oleks katus avatud ja räästaga ning vesi saaks voolata klassikaliselt vihmaveerennide ja – torude kaudu majast eemale.  

Lamekatuste teine probleem on kindlasti see, et fassaad on rohkem avatud vihmale ja seetõttu ka võimalusi rohkem niiskusprobleemide tekkeks.

Vihmaveerennid ja torud
Katkine või valesti lahendatud vihmaveetõrje tekitab majale kiiresti suurt kahju. Vihmavesi tuleb suunata majast kaugemale. Ideaalne oleks, et maja paikneks  krundi suhtes veidi kõrgemal, et vesi saaks voolata majast alati eemale. Ka sadevee drenaažist on abi, kuid sellele ei saa jääda lootma suurte sadude või sulavee ajal, sest sellel ajal ei ole drenaažist suuremat abi.

Suurimaks probleemiks on ennekõike see, et katiste või valesti suunatud vihmaveetorude tõttu saab fassaad või maja sokkel pidevalt liigniiskust ja ei jõu välja kuivada. Kui fassaad või soklikrohv väljakuivamata jääb ja ära külmub siis on paratamatu ka piirdekonstruktsiooni kahjustumine.

 

Majasisene niiskus

Majasisene niiskus on järjest suurem probleem. Ehituses on kasutusele võetud järjest õhukindlamaid konstruktsioone, et saavutada majade paremat soojapidavust, kuid koos sellega on tekkinud järjest rohkem probleeme niiskusega.

Kuidas saab majja niiskus?  Niiskus jõuab majja nii ehitamise ajal kui ka inimese enda tegevuste kaudu nagu näiteks pesemise, toidu valmistamise, kodutaimede aga ka inimese ja koduloomade kaudu. See niiskus jääb majja ja halvemal juhul kondenseerub külmadele pindadele ennekõike akendele või välisseinte nurkadesse. Kui selline suur niiskus püsib pikemat aega siis tekivad hallitused ja muud probleemid.

Maja vajab ventileerimist, et ruumidesse tuua puhas õhk ja välja viia saastunud õhk ning niiskus. Vanasti toimis hästi loomulik ventilatsioon, kus külm õhk tuuakse sisse akende, uste ja muude õhutusavade kaudu ning soe sisemine õhk liikus läbi korstna välja. Kuna selle lahendusega läheb kaduma ka palju soojust, kasutatakse järjest enam sundventilatsiooni. See võimaldab õhuvahetust paremini reguleerida ja stabiilset keskkonda tagada.

Oluline on teadvustada, et korraliku ventilatsioonilahenduse väljaehitamine on tänapäevase maja puhul möödapääsmatu. Pole niivõrd oluline, kas lahendus on loomuliku või sundventilatsiooniga, kuid igasse ruumi peab leidma lahenduse, kuidas õhuvahetust tagada.

Nii välise kui sisemise niiskuse kontrolli all hoidmiseks tuleb arvestada hooldusvajadusega. Näiteks, kui avastada õigel ajal katkine vihmaveetoru, see kohe ära parandada või fassaadikrohvi pragunemisel see korda teha. Samuti näiteks vahetada korrapäraselt ventilatsioonisüsteemis filtreid, et tagada piisav õhuvahetus.  Mõistlik oleks luua hoolduskulude katmiseks iga aastane reserv, et korraliku hooldamisega saaks alati õigeaegselt tegeleda.

Ehitusjärgus maja

Ehitusjärgus maja

Oma kodu ehitamist planeerides peaks kõigepealt läbi mõtlema, mis nõudeid peaks maja täitma. Oluline oleks vaadata kodu kui tervikut.

Pean silmas seda, et kodu ei ole ainult maja ja ruumid, vaid ka ümbritsev keskkond. Usun, et igaüks näinud selliseid maju, mis ei sobi ümbritsevate majade arhitektuuriga või ei sobi maja krundiga kokku. Sellise maja omanik tajub tõenäoliselt ka ise ühel hetkel, et täit rõõmu selline kodu ei paku.

 

 

Millised oleksid need nõuded, mida tuleks oma kvaliteetse kodu rajamisel arvestada?

  • Hea ligipääsuga ja turvaline asukoha valimine.
  • Väljaarenenud infrastruktuur või info olemasolu, et see ehitatakse välja lähemas tulevikus.
  • Ümbritseva arhitektuuriga ja loodusliku keskkonnaga sobiliku maja projekteerimine.
  • Pere praeguste ja tulevaste vajaduste arvestamine maja ruumiplaani koostamisel.
  • Võimalike maja laiendustöödega arvestamine juba plaanimise etapis.
  • Energiasäästliku maja põhimõtete kasutamine.
  • Maja põhikonstruktsioonide osas usaldusväärsete ja kindlate lahenduste kasutamine.
  • Maja ehitamisel tervislike ja vastupidavate materjalide kasutamine.
  • Majas korraliku ventilatsioonilahenduse kasutamine, et oleks tagatud piisav õhuvahetus.

 

Selliselt enda jaoks olulised nõuded välja tuues, hakkab sammu-sammult tekkima ettekujutus oma kodust  ja neist väärtusest, mida pidada silmas kogu maja projekteerimise etapis. Mina soovitan igaühel ise selles plaanimise protsessis võimalikult palju kaasa mõelda. See on etapp, kus pannakse alus maja hingele ning seda tuleb teha võimalikult hästi ja südamega.

Millised on Sinu nõuded oma kodule?

Maja ehitamist kavandades võib tekkida küsimus, kas ehitada ka maja juurde garaaž või mitte? Mis oleksid garaaži puhul need eelised, mida võiks läbi mõelda.

Garaaž kahele autole

Garaaž kahele autole

Mis oleksid siis ikkagi peamised garaaži eelised?

  • Mugavus – minna majast garaaži ja sealt autosse ning tööle sõita – eriti kui garaažiuks ja värav on puldiga avatavad. Eriti väärtuslik on see talvel, kui ei pea aknaid ja autot lumest puhastama ning mis kõige olulisem – auto läheb käima ka suurte külmade ajal.

 

  • Annab juurde lisaruumi oma majapidamisega soetud asjadele ja huvialadega tegelemiseks. Siinkohal on paljudel kartus, et garaažist kujuneb ajapikku kolikamber, kuhu on hea asju panna. Kindlasti võib see nii olla, kuid kui garaažis on nii korralikud riiulid kui ka panipaigad siis väga hea oma inventari hoida ja mis peamine – kõik on lihtsalt leitav.

 

  • Turvalisus – garaaž on ka kindlasti turvalisem koht, kus hoida nii autot kui ka oma muid tarbeesemeid nagu jalgrattad, suusad, tööriistad jne.

 

  • Kasutamine tööruumina – garaažis on hea teha ka väiksemaid töid ja seda eriti talvel või vihmastel päevadel.

 

  • Garaaži saab vajadusel muuta eluruumiks ja seda ilma väga suurte lisakuludega. Kui selline vajadus võib tekkida, siis on mõistlik seda arvesse võtta juba maja ja garaaži projekteerimisel. Olen näinud, mitmeid lahendusi, kus algne garaaž on edukalt hiljem maja osaks muudetud ja seda isegi nii hästi, et ei saa arugi, et varem teistsugune lahendus võis olla.

 

Mis on aga peamised vastuväited garaažile?

  • Maja esifassaad saab rikutud, kuna garaažiuks mõjub liiga domineerivalt – sellised seisukohad on paljudel arhitektidel. Arhitektid soovitavad sageli ka garaaži eraldi ehitada, siis on tervikut silmas pidades lahendus silmale parem.

 

  • Garaaži ehitamine on kallis. Korralikul garaažil on m2 maksumus sisuliselt sama, mis maja m2 maksumus. Varjualuse ehitamine on kindlasti odavam, kuid talvel tuleb autoaknaid ikkagi jääst puhastada.

 

  • Garaaži auto parkimine on ebamugav ja tülikas. Selle väitega võiks olla nõus siis kui garaaž on väga kitsas ja auto sisseajamine on seetõttu täpsust nõudev. Kui aga piisavalt on ruumi, siis ei tahaks sellega nõustuda.

 

  • Garaaž vajab kütmist. Kas ehitada köetav või mitteköetav garaaž on igaühe enda valida ja oleneb rohkem sellest, mis otstarbeks garaaži kasutada. Ka korraliku kütmata garaaži puhul ei pruugi temperatuur ka talvekuudel miinuskraadideni jõuda.

 

Kas maja peaks olema garaažiga või ilma? Mis on Sinu arvamus?

Tee esimene samm ja alusta soovitu elluviimist

Tee esimene samm ja alusta soovitu elluviimist

Iga uue töö või tegemise juures on alati kõige raskem teha otsus ja tööga peale hakata. Mida suurem ja mida keerulisem see tundub, seda rohkem on kahtlusi ja kõhklusi. Nii lükatakse oma plaanid järjest edasi ja edasi. Põhjuse leiab ju alati, mida nii iseendale kui ka teistele ettekäändeks tuua.

 

Kodu rajamine või mõne muu ehitustöö elluviimine on suur ettevõtmine. Enamikule on kodu, olgu see siis maja, ridaelamu või korter, suurim eluajal tehtud investeering. Seega on igati mõistetav, et selliste ettevõtmiste ees tekib kartus. Kas ma saan ikka hakkama  nii rahalise poole kui ka tööde korraldamisega poolega.

 

Olen oma tutvusringkonnas kokku puutunud inimestega, kes teevad plaane ja mõtlevad ringi, teevad jälle plaane ja jälle kord takerdub asi mõne põhjuse taha. Tulemuseks on see, et maja ehitamiseks sobilik hetk on mööda läinud. Keegi on ostnud ära Sinu ammu väljavalitud ehituskrundi, pangad muudavad laenupoliitikat ja ei õnnestu laenu saada, detailplaneeringu menetlemine või projekti koostamine läheb pikemaks kui planeerisid jne.

Kõik me oleme oma elus mõne hea hetke maha maganud seetõttu, et ei ole teinud otsust tegutseda, ei ole teinud oma esimest sammu.

 

Mis juhtub peale esimese sammu tegemist? Juhtub see, et tuleb lahendada suur hulk ettekerkivad suuremad ja väiksemad probleeme ja ülesandeid. Aga peale otsuse tegemist on nende ülesannete lahendamine lihtsam ja viiakse ettevõetud asi lõpuni.

 

Soovin ka Sinule julgust teha esimest sammu, et  näiteks teha oma korteris suurem remont, teha kodule uus sisekujundus või hoopis ehitada omale unistuste kodu. Kõik see on ühe otsuse kaugusel.

 Need kellel plaanis suurem ehitustöö, soovitan osa võtta majaehitaja e-kursusest. Kursuse abiga jõuab kiiremini oma eesmärkideni.

Tee esimene samm oma unistuste täitmise suunas.