Postitused

Ehitusobjektil on ehitaja valmis saanud suurema tööetapiga ja kutsub tellija teostatud töid kontrollima. Tellija asub teostatud töid üle vaatama, kuid avastab palju ühesuguseid korduvaid puudusi, mis vajavad nüüd paranduste tegemist. See on igapäeva olukord ehitusobjektidel. Kuidas vähendada parandustööde mahtu, et ei tekiks takistusi järgmise töölõiguga alustamisel ning lisakulusid?

vund

Täna on ehitusturul mõnevõrra vähemaks jäänud neid ehitajaid, kes oma tööd ei armasta ning teevad seda lohakalt ja valesti, kuid vastutustundetu ehitaja risk ei ole täiesti kadunud. Seetõttu on kindlasti vajalik ehitaja tegemisi süsteemselt üle vaadata ja kohe esimeste probleemide korral sekkuda ning nõuda paranduste tegemist.

Praktikas toimivaks on osutunud lahendus, kus peale väikese töölõigu valmimist tehakse tellija poolt selle töö ülevaatus ja võimalikud puudused antakse ehitajale kohe teada ning seejärel teeb ehitaja parandused antud töölõigus ja sealt edasi jätkab sama tööetapi töödega lõpuni juba nõutavas kvaliteedis. See aitab hoida koostööd ja suhteid ehitajaga ning parandustööde tegemine ei kujune ehitajale ülemäära kulukaks.

Ka enne mõne uue töölõigu algust on mõistlik tööde teostamine ehitajaga täpselt üle rääkida, kuid tavaliselt saavad osapooled üksteisest veidi erinevalt aru ning seetõttu on oluline teha ülevaatused kohe kui mõni töölõik on valminud, kuid veel suuremas mahus tööd antud töölõigus tegemata. Selliselt saab ehitaja õigel ajal tagasiside ja teab, mida tellija temalt täpselt ootab ning kokkuvõttes edenevad tööd graafikus ja ehitaja ning tellija saavad omavahel paremini läbi ning tülisid on vähem.

Ehituslepingutes on mõnikord kasutusel ka nn. näidistöö või proovitöö mõiste, mis suuresti täidab sama eesmärki, et enne kui pole tehtud etteantud mahus teostatud näidis- või proovitöö kvaliteedi ülevaatust lepingus toodud nõuetele, ei saa ehitaja alustada tervikmahus kokkulepitud töö teostamist. Kindlasti on mõistlik selline töökorraldus ja ülevaadatavate tööde nimekiri eelnevalt ehitajaga kokku leppida ja selline nõue võib kirjas olla ka juba hinnapakkumise küsimiskirjas, siis ei tule see ehitajale üllatusena.

Näidis- või proovitöö ei tähenda, et tellija ei peaks selle eest tasuma, vaid ennekõike on see mõeldud tööde kvaliteedi kindlustamiseks, et varakult kõik puudused saaks märgatud ja ehitaja saaks täpselt aru, millises kvaliteedis ta peab ehitama.

Ükskõik, kuidas sellist väiksema töölõigu ülevaatust nimetada, aitab see kaasa kvaliteetse lõpptulemuse saamisele ning vähendab töövõtja / tellija jaoks asjatuid ajakadusid ja rahalisi kulusid ning aitab algsest ajagraafikust kinni pidada.

Ainuke ja küllaltki suur probleem tellija vaatenurgast vaadates on see, et tellijal peab olema aega selliseid ülevaatusi teha ja kindlasti peaks olema ka kompetents kvaliteedi hindamisel. Teine võimalus on palgata omanikujärelevalve teenuse korras ja see ülesanne edasi delegeerida.

Enneta kvaliteediprobleeme näidis- või proovitöö abil ning hoia oma maja ehituskvaliteet kõrge!

vundEhitustööde kontrollimine on tänapäeval samaaegselt nii keeruline kui lihtne. Kuidas nii?

Ehitustööde kontrollimine algab projektist ja ehitamise kontrollimise algdokumendiks on kvaliteetne projekt. Projekt annab ette konkreetsed nõuded ja tingimused, millele peab ehitis vastama. Milliseid materjale tuleb kasutada, millised on kvaliteeditingimused, milliseid töid teostatakse, milliste juhiste põhjal jne.

Lihtsus
Ehitist, mille osas on koostatud kvaliteetne projekt, on lihtsam ehitada ja lihtsam ehitustöid kontrollida. Täna on ehitusprojektid läinud sageli seda teed, et seletuskirjades viidatakse konkreetsete materjalide paigaldus-ja kasutusjuhenditele. Selline lähenemine tähendab üldjuhul seda, et läbi juhendite on iga väiksemgi tööprotsess täpselt teada ja seeläbi kontrollitav. Paljude ehitustmaterjalide tootjate poolt on kokku pandud rohke pildimaterjalidega juhendid, mis isegi ehituskaugemal inimesel võimaldab tööde teostamise selgeks teha ning seeläbi tööde teostamist kontrollida.

Tõsi, on konstruktsioonisõlmi, mis on unikaalsed ja mille lahendamist materjalide tootjate juhendid ei sisalda. Sellisel juhul peaks projekt sisaldama selliste sõlmede osas materjalitootjaga kooskõlastatud lahendust. Sageli on suurematel materjalitootjatel olemas vastav inimene, kes abistab kliente või projekteerijaid õige sõlme leidmisel.

Tundub, et vahest on põhjalike kasutus- ja paigaldusjuhendite puhul probleemiks kujunemas just see, et need on liiga põhjalikud ja detailsed ning nii ehitajal kui ka tellijal ei ole aega kõiki peensusi selgeks õppida.

Keerulisus

Keeruliseks teeb nii ehitamise kui ka tööde kontrollimise see, kui tööde aluseks olev projekt on liialt üldine. Üldsõnalise projekti puhul (nagu näiteks eelprojekt) kipub nii minema, et ehitaja ja tellija loevad samast dokumendist välja erinevaid töid ning tekivad varem või hiljem probleemid.

Tööde kontrollimine  eeltoodud olukorras on raske, sest sageli hakatakse vaidlema tööde sisus, mahtudes, kvaliteedis ning kasutatavates materjalides.

Rusikareegel on see, et ehitaja ei tegele projekteerimisega, kui see pole just eraldi kokku lepitud. Ehitaja ehitab üldjuhul tellijalt saadud projekti alusel.

Lisaks on ka selliseid ehitustöid, mille puhul ei ole nii selgeid ja ilusalt koostatud juhiseid, kui osade materjalitootjate poolt väljatöötatud juhendid. Kui ei saa aru, kuidas täpselt mõnda ehitustööd teostatakse siis tuleks see enne usaldusväärse ehitajaga üle arutada ning vajadusel projektdokumentatsioonis kirjeldada, et ehitaja ja tellija töödest ühtemoodi aru saaksid.

Kokkuvõttes

Ideaalis võiks olla projekt koostatud selliselt, et sealt on iga olulise töölõigu juures ära toodud juhendid või normid, millele vastavalt tööd tuleb teostada. Vaata oma maja ehitusprojekt enne hinnaküsimist või ehitamise alustamist üle sellise pilguga, kas tööde teostamisel on võimalik iga töö kvaliteeti ja töökorraldust juhendite, normide ja jooniste abil kontrollida.

Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks?

Saa aru kuidas konstruktsioon töötab

Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset tööoperatsiooni, kindlaid sõlmi ja lahendusi. Reaalses elus tekivad ehitusprotsessis aga sageli ka pealesunnitud lahendused, mis erinevad suuremal või vähemal määral juhistes näidatud olukorrast.

Siinkohal tulebki mängu arusaamine sellest, kuidas konstruktsioon töötab ja milleks konstruktsioonis sisalduvaid kihte kasutatakse. Kui selline arusaamine on olemas siis saab ka mittestandardsete lahenduste osas jälgida, kas konstruktsioon tõesti oma funktsiooni täidab.

Näiteks on sagedased erinevad niiskusetõkke või soojustamisega seotud vead, kus ilmselgelt pole aru saadud kuidas konstruktsioon töötab.

Mõistes konstruktsioonides erinevate kihtide rolli on oluliselt lihtsam hinnata tööde kvaliteeti ning juhtida tähelepanu just olulistele vigadele, mis kindlasti on vajalik parandada.

 

See kursus on “võti” oma majani!

Käivitus uus e-kursus, mille eesmärgiks on anda tervikpilt oma maja ehitamisega seotud teemadele. Kursus katab ära kõik peamised tegevused, millega eramaja ehitamisel tuleb omanikul kokku puutuda.

Kursuse rõhuasetus on eraisiku keskne ja keskendub alates kavandamise etapist kui ehitustööde kontrollimiseni ja vastuvõtmiseni ning seda kõike tellija vaatenurgast.

Kursuse ülesandeks on aidata läbi mõelda ja anda soovitusi valikute ja otsuste tegemiseks. Üheks märksõnaks kursuse juures on energiasääst ja mõistlikud valikud pikaajalise energiasäästu saavutamiseks.

Kursus on mahukas: 10 moodulit, 80 peatükki, tekste, pilte, videosid, näidisdokumente!

Vaata kursusest lähemalt juba siit: https://www.majaehitaja.ee/oma-maja-ehituse-kursus/

 NB! Kursuse avamise puhul 10 esimesele kursuse tellijale lisaboonus!

Oma maja ehitamise juures peab arvestama, et seaduse poolt on omanikule pandud ülesanne korraldada ehitustööde omanikujärelevalvet. Eramaja omanikul on kaks võimalust, ise seda rolli täita või hankida omanikujärelevalve teenuse korras.

Paljud eramaja ehitajad peavad teenuse sisseostmist kalliks või mittevajalikuks. Kas see on ikka nii?

Toon ühe näite elust, kus inimene, kes otsustas ise oma maja omanikujärelevalvet teha, jäid sellega hätta.

Fibost müür

Fibost müür

Umbes 4 aastat tagasi alustas üks noor pere oma kodu ehitamist, valiti ehitusfirma, kes tegi kõige odavama pakkumise. Ei uuritud eriti tausta ja usaldati ehitajat. Algas vundamendi ehitus ja kõik paistis sujuvat. Tegemist oli lintvundamendiga, fibo müürid. Kohe jätkati ka seinte ladumist, mis samuti oli fibost. Kui seinad olid valminud, avastati aga esimesed praod vundamendi nurkades. Ehitaja väitis omanikule, et pole probleemi – omanik usaldas ehitajat ning tööd jätkusid. Siis kui ka katus koos katusekattega, milleks oli kivikatus, valmis hakkas saama – tekkis juurde uusi pragusid ja olemasolevad läksid järjest suuremaks.

Nüüd sai ka omanik aru, et asi on jama ja palus abi ühelt ehituskonsultandilt.  Kokkuvõttes selgus, et vundamendi ehitamisel ei kooritud korralikult aluspinnast, ei täidetud ja tihendatud ning seetõttu hakkasid majaraskuse kasvamisel tekkima vajumised. Ebaühtlane vajumine tõi kaasa pinged lintvundamendi alusvöös ja tekkisid praod.

Konkreetne lugu lõppes aga omanikule kehvasti, sest siis kui ta hakkas nõudma ehitajalt tööde parandamist, kadus ehitaja ning mõne aja pärast oli kuulda, et see ettevõtmine on pankrotis. Hiljem otsis ta uue ehitaja ja koos leiti lahendus ka vundamendi probleemile, kuid see läks kokkuvõttes talle väga kalliks.

Kas selle loo oleks saanud päästa, kui oleks kasutatud kohe omanikujärelevalve teenust? Mina usun, et kindlasti, sest sellist tööd ei oleks hea omanikujärelevalve tegija kindlasti teha lasknud.

Majaehitaja.ee poolt pakutav teenus omanikujärelevalve aitab just selliseid probleeme vältida. Oma maja ehitaja, kes arusaadavalt, loeb igat senti, saaks tellida konsultandi just neid ehitustöid kontrollima ja vigasid ennetama, mis on temale kõige olulisemad.