Postitused

Kuigi tavaliselt iga võrdlus on mõnevõrra subjektiivne, on see siiski vajalik, et saada kätte tervikpilt ja selle alusel oma valik teha. Kivimajade puhul taandub valiku tegemine suuresti konkreetse põhimaterjali omaduste ja töömahukuse võrdlemisele. Vaatame lähemalt ühte võimalikku valikut teemadest, mida võiks kivimaja puhul võrrelda, et seeläbi endale otsuse tegemiseks üldpilti kujundada.

Terviklahenduse olemasolu
Täna on kivimajade puhul turul suur hulk erinevaid materjale, kus pakutakse ühe materjalitootja poolt, kas pea terviklikke konstruktsioonide lahendusi või siis suuremat osa sellest. Miks on terviklahendus oluline? Kõige lihtsamalt öeldes, tagab ühesuguse materjali kasutamine konstruktsiooni parema toimimise, mistõttu esineb vähem pragusid ja deformatsioone. Põhjus ennekõike selles, et konkreetse ühe materjali mahukahanemised ja kujumuutused toimuvad konstruktsioonis ühtlaselt. Kui kasutada ühes konstruktsioonis erineva tihedusega materjale siis nende mahukahanemised on erinevad ning tekivad materjalide kokkupuutejoonel paratamatult praod.

Survetugevus
Igal materjalil on oma survetugevus, kuid üldjuhul eramaja puhul, kus ehitatakse ühe- või kahekorruseline maja, ei ole kivimaterjalide survetugevus probleemiks. Pigem on näha, et praktikas kasutatakse ehitamisel üledimensioneeritud konstruktsioone. Küll aga peaks sobiliku survetugevusega konstruktsioone kasutama suuremate sillete puhul või postide juures, kus koormuspunktid on suuremad.
Üledimensioneerimise vältimiseks tasuks projekt konstruktiivselt lasta läbi arvutada ja sellele vastavalt valida materjalide survetugevus.

Välisseinte paksus ja soojapidavus
Mida paksem on välisseina konstruktsioon seda rohkem võtab see ära maja põrandapinda, vajab suuremat vundamenti ning suurendab selle võrra maja ehitushinda. Tihedamad ja suurema survetugevuse betoonkividest konstruktsioonid võimaldavad välisseina paksust hoida mõistlikuna. Suurema paksusega kergplokid viivad välisseinte paksuse mõnevõrra suuremaks.
Kivikonstruktsioonide soojapidavus sõltub suuresti sellest, kui hästi suudetakse konstruktsioon soojustada, et kuskile ei jääks külmasildasid. Üldjuhul mida ühtlasem ja paksem on soojustuskiht seda vähem on külmasildade riske. Välisseinte paksuse ja soojapidavuse vahel tuleb leida mõistlik seos ning vaadata maja soojapidavust tervikuna, mitte ainult välisseina konstruktsiooni.

Töömahukus ja tööde kiirus ning hind
Eramajade puhul on levinud peamiselt kergplokkidest ehitatavad kivimajad. Plokkide suurused ja kaalud on paika pandud selliselt, et nende tõstmine ja paikasättimine on igale töömehele jõukohane. Seetõttu on tihedamad plokid väiksemate mõõtudega, kui näiteks poorsemad kergplokid, kuigi kaalult samas suurusjärgus. Ehitamise kiirus sõltub suuresti plokkide mõõtmetest ning mida suuremad plokid seda, kiiremini tööd edenevad.

Maja konstruktsioonide hind sõltub materjalide maksumusest ning töö maksumusest, mis peaks sisaldama nii tellingute, töövahendite ja abivahendite maksumust. Seetõttu peaks võrdluses hindama alati võimalusel konstruktsiooni ehitamise tervikhinda. Maja valmis välisseina m2 maksumus annab küll teatud ülevaate, kuid näiteks sillused või töömahukad ja kallid monoliitsed r/b vahelaed mõjutavad tervikhinda oluliselt.

Ehitustööde riskikohad
Enamik kiviplokkidest välisseinalahendusi kaetakse lisasoojustusega, mis vähendavad mõnevõrra müüriladumiste eksimuste mõju. Kuid sellisel juhul on ülimalt oluline tagada kvaliteetne töö soojustuskihi – tuuletõkke tegemisel.
Ühekihiliste poorbetoonplokkide puhul tuleb panustada müüritööde kvaliteedile, sest võimalikud vahed plokkide vahel ja muud võimalikud puudused konstruktsioonis mõjutavad konstruktsiooni soojapidavust olulisel määral.
Olenevalt konstruktsioonist tuleb alati teha enda jaoks selgeks konstruktsiooni peamised riskid ning hinnata, kuidas neid riske saaks ära hoida.

Kui plaan maja ehitamiseks tehtud siis järgneb otsustamine, millisest konkreetset põhimaterjalist maja ehitada. Põhimaterjalina peetakse silmas ennekõike kandvate konstruktsioonide materjale ehk siis kandvaid välis- ja siseseina materjale aga ka mittekandvate konstruktsioonide materjale, kui nende mahud suured.

Laias laastus tehakse esimene valik, kas puit- või kivimaterjal.


Palkmajad

Puitmaterjalina on valikus täispuidust majad ehk siis palkmajad sealhulgas ka näiteks liimpuidust palkmajad. Palkmajade puhul ei kasutata üldjuhul täiendavat soojustamist ning maja välisseinte soojapidavus oleneb ennekõike palgi paksusest. Kasutatakse ka kombineeritud lahendusi, kus välisilmes näiteks 1,5 korruselistel majadel II korruse otsasein väljast palgi imitatsiooniga laud, kuid sisuliselt tegemist karkassseinaga, mis soojustatakse.

Palkmajade tootjad rõhutavad loodussõbralikku elukeskkonda ja naturaalse puitpinna väärtusi ja kahtlemata on palkmajas oma eriline aura ja soojus, mis võib saada valiku tegemisel otsustavaks.

Karkassmajad

Põhiosas on puitkarkassmajad täna üks levinuim lahendus eramajade ehitamisel. Puitkarkassmajadena toodetakse enamik elementmaju aga ka suur osa passiivmaju. Teatud hulk puitkarkassmaju kaetakse väljast näiteks kivivoodriga ja seetõttu ei pruugi maja välisilmest arugi saada, et tegemist on puitkarkassist majaga. Viimastel aastatel on hakatud ka puitkarkassist majade puhul pakkuma krohvitud fassaadilahendusi ning mis veelgi võimaldab maja välisilmet mitmekesistada.

Puitmajade tootjad kasutavad eristumiseks veidi erinevaid konstruktsioonilahendusi, kuid põhiosas võisteldakse konstruktsioonide soojapidavuses ja õhupidavuses. Näiteks on täna kirjutamata reegliks kujunenud, et välisseina soojustuskihi paksus on 250 mm, kui veel aastat 7-8 tagasi lepiti 150-200 mm soojustuskihiga.

Konstruktsioonilahendused on põhiosas majatootjatel aasta/ aastalt ühtlustunud, väiksed erinevused on erinevates välisseinte nurgalahendustes ja mõne täiendava seina jäikust suurendava kihi osas. Võtmesõnaks on kujunenud paindlikkus. Kuigi enamikel majatootjatel suur hulk nõndanimetatud valmisprojekte, siis enamik tellijaid teeb väiksemaid või suuremaid muudatusi ning kohandab seda oma soovidele vastavaks.

Kivimajad

Kivikonstruktsioonis majade puhul on valik põhimaterjalide osas suurem ja iga materjalitootja otsib võimalusi, kuidas teistest erineda. Vaatame milliseid võimalusi materjalitootjad teistest eristumiseks kasutavad:

Uued tooted

Suur konkurents sunnib materjalitootjad välja töötama uusi plokitooteid, mis teevad näiteks ehitamise kiiremaks või võimaldavad kokkuhoidu materjali hinnas. Uudistooted näitavad tootja võimet panustada arendustööle, mis on enamasti pikk ja kulukas protsess. Iga uuem toode on mõeldud mõne probleemi lahendamiseks ja korralik tootearendus on kindlasti üks oluline märk materjalitootja huvist rohkem kasu lõpptarbijale pakkuda ja loomulikult ka rohkem materjale / tooteid müüa.

Põhjalikuma info jagamine

Lisaks on käivitunud materjalitootja vahel infosõda, mille üheks tulemuseks on väga rikkaliku ja põhjaliku infoga materjalitootjate ja materjali edasimüüjate kodulehed. Viimastel aastatel on pea kõik suuremad materjalitootjad pannud suuremat rõhku kodulehel avaldatud infole, kus iga materjali või toote kohta on väga põhjalikud tootelehed – spetsifikatsioonid, vastavustunnistused, kasutus- või paigaldusjuhised ja erinevate sõlmede joonised ning muu vajalik info.

Sellise info ülekülluse tõttu on mõneti on läinud tellija jaoks valiku tegemine aina keerulisemaks, sest enne valiku tegemist tuleb läbi töötada väga palju informatsiooni ja valik tehakse sageli ka selle alusel, kes suudab paremini või veenvamalt materjali eeliseid tutvustada.

Kindlasti on sellise põhjaliku info jagamine väga teretulnud ja vajalik, sest lisaks valiku tegemisele aitab see info kaasa ka materjali õigele kasutamisele. Ka ehitusfirmad vajavad pidevalt materjalitootjate uudistoodangu eripäradega kaasaskäimist ja pidevat juurdeõppimist, et tagada tööde vajalikku kvaliteeti.

Info jagamisel hakkab juba standardiks muutuma, et lisaks joonistele, skeemidele ja piltidele kasutatakse ka videosid, mis aitavad kiiresti infot edastada ja visuaalselt paremini meelde jätta.

Tervikvaade on oluline

Enamik materjalitootjad on aru saanud, et ei saa müüa ainult ühte toodet üksinda, vaid peab müüma kontseptsiooni tervikuna ehk, kuidas tootja poolt toodetavate materjalidega, saaks ehitada valmis maja põhikonstruktsiooni.

See on oluline nii seetõttu, et siis klient tunneb, et talle pakutakse läbimõeldud ja toimiv lahendus aga ka seetõttu, et nii on lihtsam tootjal kliendile rohkem materjali müüa.

Samas pole mingi saladus, et ehitusfirmad ja tellijad kipuvad, vaatamata materjalitootja terviklahendustele, siiski kombineerima erinevate tootjate lahendusi ja seda ennekõik hinna tõttu. Näiteks kasutatakse kivikonstruktsioonide ehitamisel valitud kohtades odavamaid teise materjalitootja silluseid ja paneele või ka teistsuguseid müüriplokke. Kuigi selline kombineerimine võib kaasa tuua hiljem väiksemaid või suuremaid kvaliteediprobleeme, näiteks pragusid erinevate materjalide liitekohas.

Kuidas siis ikkagi teha valikut põhimaterjali osas?

Võimalik valiku skeem võiks olla järgmine:

1. Esmane valik – puit- või kivimaja on tavaliselt seotud kahe kriteeriumiga: maksumus ja isiklik varasem kogemus või tõekspidamine.

Maksumuse osas on asi suhteliselt lihtne, puitkarkassmaja on u. 20-25% odavam kui kivimaja. Samas näiteks palkmaja võib olla sisuliselt kivimaja hinnaga.

Isiklik kogemus või tõekspidamised – see on individuaalne pagas, mis inimestel aja jooksul on kogunenud ja need arusaamad tavaliselt lihtsalt ei muutu. Näiteks need, kes on varem elanud kivikonstruktsioonis eramajas, kipuvad ka uue maja ehitamisel eelistama kivimaja.

2.Teine valik konkreetse firma toodangu osas sõltub ennekõike toote kvaliteedist ja ehitusfirma usaldusväärsusest. Selles osas inimesed otsivad ennekõike kinnitust, kas teostatud töö saab kvaliteetne ja tööd saavad kokkulepitud ajaks valmis.

Seda kinnitust saab läbi ettevõtete kodulehtede, otsese suhtluse teel firma kontaktisikutega, firma varasemate klientide tagasiside kaudu ning näiteks töösolevate või valminud objektide külastamisega.

Soovitav on panustada oma aega rohkem teise valiku tegemiseks, sest see kokkuvõttes määrab tulevase kodu kvaliteedi ja rahulolu. Kuluta oma aega enne ehitamist ehitaja usaldusväärsuse selgitamiseks, mitte peale ehitamist, maja kvaliteediprobleemide lahendamiseks!

Kokkuvõttes ei peaks ülemäära aega kulutama põhimaterjali valiku väljamõtlemisele, sest kõigi materjalidega on võimalik teha väga korralik maja. Korraliku maja saamisel on määravaks ehitaja oskused ja kogemus ning seetõttu ehitaja taustauuringule kulutatud aeg ülioluline!

fassaadEhitusobjektidel omanikujärelevalvet tehes hakkab silma, et üheks läbivaks probleemiks paljudel ehitusobjektidel on ehitaja püüd ehitusmaterjali kokku hoida. Ega materjali kokkuhoius ei ole ju iseenesest midagi halba. Probleem seisneb selles, kui materjali kokkuhoiu saavutamiseks rikutakse materjali paigaldamise tehnoloogiat.

Kõige ilmekam näide on seotud soojustuse paigaldamisega. Näiteks, kui paigaldatakse mitmes kihis soojustusplaate, siis on oluline, et soojustusplaatide kihid oleksid vuukide kohas vähemalt 20-30 cm ülekattes. See aga tähendab mõningast materjali ülekulu ja jääke.

Praktikas minnakse ehitajate poolt seda teed, et üritatakse ilma jääkideta ehitada. See tähendab, et jäetakse tähelepanuta piisava ülekatte reegel või mis sageli veel hullem, paigaldatakse soojustus väikestest tükkidest nagu mosaiiki kokku. Arusaadavalt nendes kohtades ei ole konstruktsiooni soojapidavus sama, mis tervete ja suurema ülekattega konstruktsiooni puhul.

Lisaks üritab ehitaja aeg-ajalt sellist praaki tööd ka kiiresti peita. Näiteks pealmisesse soojustuskihti paneb terved plaadid, mis peidab alumises kihis valesti tehtud töö, mistõttu selliste ära peidetud vigade avastamine sageli keeruline.

Kui ehitajale öelda, et selline töö vaja ümber teha siis ütleb ehitaja sageli nii „ Jah, oleme teadlikud, et see koht pole päris õigesti tehtud, kuid me hoidsime materjali kokku“. Kui veel edasi uurida, siis selgub tegelik põhjus. Pole tehtud korralikku eelarvestamist, mis arvestaks ka mõningase materjalikaoga. Siis lõppkokkuvõttes on ehitusmehed platsil olukorra ees, kus töö tuleb ära teha, kuid „õigesti ehitades“ ei jätku materjali ning uut kogust ei minda tooma, sest see tähendaks lisakulusid.

Kokkuvõttes aga kulub parandustöödele ja uuesti tegemisele kauem aega ja lisakulusid, kui kohe korrektselt teha. Seega ei ole probleem mitte niivõrd selles, et ehitajad ei tea, kuidas peaks töid tehnoloogiliselt tegema, vaid selles, et aeg-ajalt mõnes varasemas faasis ei tehta korralikult ehitustööde eelarvet ja ei tellita piisavalt materjali. Lisaks on ehitajal kindlasti ka soov materjali arvelt kokku hoides veidi suuremat kasumit teenida.

Mida siis sellises olukorras teha? Ebareaalne on see, et pidevalt oleks järelvalve objektil ning hoiaks igal tööl silma peal. Suurendada pisteliste kontrollide arvu? Võimalik aga see suurendab järelevalve kulusid. Ideaalis võiks nõuda ehitajalt iga soojustuskihi eraldi paigaldamist ja selle ettenäitamist enne kui järgmist kihti tegema alustatakse aga see ei ole alati kõige parem variant, sest see hakkab mõnevõrra tööde tegemise tempot segama ning toob kaasa seisakuid, mille kokkuvõttes tellija peab kinni maksma. Võib paluda ehitajal tehtud tööst regulaarselt pilte teha ja veel muudki, kuid kokkuvõttes taandub korrektne töö usaldusväärsuse taha.

Kokkuvõtlikult võiks öelda, et ehitaja peaks panustama põhjalikumasse eelarvestamisse ja kui tekib probleeme, siis nendest tellijale teada andma, mitte neid peita püüdma. Tellija peaks panustama aega usaldusväärse ehitaja leidmisele ning kindlasti ka panustama järelevalvesse.

Usalda aga kontrolli!

Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.

Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.

Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.

Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.

Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!

Tark maja tundub esmapilgul olevat midagi keerulist ja hoomamatut. Selle sõnapaari juures on teatud salapära, mis tekitab huvi ja isegi poolehoidu. Enamik inimesi kujutab oma elu targas majas või korteris ette veidi erinevalt. Ettekujutuse määrab see, mida on nähtud erinevates filmides ja või kajastatud kirjameedias.

Miks me tahame elada targas majas?
Mis on need eelised ja kasu, mida me loodame saada?

Tuleviku aga ka juba tänapäeva targa maja põhieesmärk on muuta elamine säästlikumaks ja mugavamaks. Säästlikkus saavutatakse ennekõike läbi maja energiasüsteemide kontrollitud juhtimise ning läbi elanike igapäevaste harjumustega arvestamise. Sisuliselt on targa maja eesmärgiks koondada kõik vähegi juhitavad funktsioonid ühte süsteemi ning leida seostatult ja võimalikult säästlikult parim juhtimine, mis tagab maksimaalse mugavuse, turvalisuse ja loomulikult energiasäästu.

Targaks ei tee maja mitte iga seade või võimalus eraldi, vaid just nende koosmõju ja reguleerimisvõimalus. Teiste sõnadega muudab maja targaks tarkvara, mis suudab kõiki seadmeid ja funktsioone seostatult juhtida.

Juba täna on võimalik juhtide ja seadistada paremate targa maja lahenduste puhul sisuliselt sadu seadmeid. Ei ole vahet, kas juhtida 50 või 500 funktsiooni. Põhimõtteliselt saab juhtima panna kõiki seadmeid ja süsteeme, alates kütte- ja ventilatsioonisüsteemidest, valgustitest, turvaseadmetest, heli- ja videoseadmetest, ustest – akendest, lõpetades kardinate juhtimisega. Kõik, millel on mingi funktsioon või ülesanne, saab kaasata targa maja alla. Sisuliselt ei ole siin piiranguid ja endale sobiliku mahu huvipakkuvatest funktsioonidest saab määrata igaüks ise.

Aga praktilisema poole juurde tagasi tulles. Kas meil on vaja 500 funktsiooni, et targas majas elada? Arvan, et mitte, põhiline kasu mugavuse, säästlikkuse ja turvalisuse, kui kõige olulisema osas, saadakse kätte ka väiksema arvu juures. Seetõttu pigem keskendub tark maja tulevikus kõige olulisematele funktsioonide kvaliteedi ja säästlikkuse suurendamisele.

Tänased targa maja lahendused võimaldavad seadistada erinevaid töörežiime, mis sisaldavad kindlat valikut eelseadistatud sündmusi. Neid režiime saab käivitada, kas manuaalselt või käivitub see läbi konkreetse tegevuse. Näiteks, kui inimene töölt koju jõuab ja ukse avab, hakkab mängima tema lemmikmuusika, käivitub intensiivsem ventilatsioon, kardinad laskuvad alla ja tuled esikus lähevad põlema jne. Süsteemi on võimalik personaliseerida tundma ära konkreetne inimene ja tema eelistusi arvestada.

Loomulikult on võimalik kõiki seadmeid ja funktsioone juhtida kauglahenduse korras, olgu selleks siis telefon, tahvelarvuti, arvuti või muud juhtimisseadmed. Põhimõtteliselt võime olla mistahes punktis maakeral ja oma kodu juhtida, avades vajadusel ukse oma kaugele sugulasele, kes juhuslikult külla tuleb, kui kedagi kodus pole või äratada oma lapsi, pannes nende toas tule põlema, ise komandeeringus olles. See kõik on täna juba võimalik.

Kui on aega ja tahtmist võib kõike manuaalselt reguleerida ja juhtida. Küsimus on aga selles, et kellel on selleks tahtmist või aega? Pigem on tulevikus põhieesmärgiks luua elanike eluviise analüüsivad ja seda optimeerivad tarkvaraprogrammid, mis suudavad ühelt poolt arvesse võtta majas elavate inimeste harjumusi ning samal ajal seda optimaalselt ja säästlikult maja juhtimises arvesse võtta. See on keeruline ülesanne. Minu arvates alles siis kui maja suudab kogutud infot iseseisvalt analüüsida ja selle põhjal automaatselt oma elanikele parima režiimi seadistada, tegemist tõeliselt targa majaga.

Sisuliselt tähendab eeltoodud seda, et otseselt tulevikus sageli targa maja „siseellu“ sekkuda ei ole vaja. Jah, kõik erisoovid on võimalik eraldi elanikul seadistada, kuid sealt edasi arvestab tarkvara edasised stsenaariumid ja rakendab need iseseisvalt. Näiteks, teatud kellaaja saabumisel või magamistoas tule kustutamise järel, kontrollib süsteem, kas välisuks on lukustatud ja kui ei, siis lukustab selle iseseisvalt ja paneb maja osaliselt valve alla.

Kõik sellised võimalused loovad elanikele täiendava turvalisuse ja mugavuse, sest ei pea enam konkreetseid sündmusi eraldi käisitsi käivitama vaid need viiakse ellu komplekselt.

Lisaks säästlikkusele on tõenäoliselt tulevikus targa maja ülesanne ka elanikele senisest parema tervisliku elukeskkonna tagamine. Ka täna kasutatakse CO2 andureid, mis jälgivad ruumidest väljatõmmatava õhu kvaliteeti ja vajadusel suurendavad värske ohu pealevoolu, et inimene tunneks ennast hästi. Ma usun, et tervisliku elukeskkonna tagamise osas on arenguruumi piisavalt, näiteks vee kvaliteedi jälgimisel või inimese silmadele sobiliku valgustuse tagamisel erinevate tegevuste korral.

Milline on tänane olukord Eestis tarkade majadega ja mida on oodata lähemas tulevikus?

Kõigil, kes täna soovivad targas majas elada, saavad seda juba täna teha. Kuid seni on selliseid maju suhteliselt vähe, miks? Põhjus ennekõike süsteemi maksumuses ja kindlasti ka selles, et mõistlik on kohe maja ehitamise juures targale majale vajaliku kaabeldusega arvestada. Valminud majale vajaliku kaabelduse paigaldamine kujuneb päris kalliks ettevõtmiseks ning enamasti ei peeta seda mõistlikuks.

Tark maja annab efekti ennekõike tervikmaja juhtimise osas, seetõttu sobib see hästi näiteks eramajale või büroohoonele, kuid eraldi ühele korterile seda pannes on kasu pigem ainult mugavuses, mitte säästlikkuses. Küll on ka Eestis mõned kortermajad juba targa maja põhimõttel ehitatud, mis tervikuna ka rohkem säästu annavad.

Kui nüüd ehituslikust küljest vaadata siis enim rahalist säästu tekib siiski ennekõike maja parema soojapidavusega konstruktsioonide või sobiliku efektiivse küttesüsteemi kasutamise pealt. Targa maja süsteem võimaldab täiendavalt kokku hoida u. 10 – 20%, võttes täpsemalt arvesse majas elavate / töötavate tarbijate käitumist. Targa maja süsteem tasub ennast kiiremini ära suuremate majade puhul. Seega kujuneb näiteks eramajas tähtsamaks rohkem just emotsionaalse mugavuse ja turvalisuse tagamine, kui otsene rahaline sääst.

Põhiline miinus, järjest enam igapäevaellu siseneva elektroonika puhul, on selle haavatavus. Piisab pikemaks ajaks tekkiva elektrikatkestusest ning kogu põhjalik süsteem on kasutu. Kuid selle riskiga elame me pidevalt ja seetõttu ei tasu elu lihtsamaks, mugavamaks ja turvalisemaks viivaid lahendusi peljata.

Kui mõelda, mis on minimaalne targa maja lahenduse sisu järgmise 5 aasta lõikes, siis ennekõike need on seotud kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja turvasüsteemiga ning pearõhk just energia säästmisele ja turvalisusele kõige laiemas mõttes.

Põhistandardiks muutub tõenäoliselt:

  • Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi juhtimine, mis arvestab võimalikult kõigi parameetritega (nii välis- kui sisetemperatuuriga, ventilatsiooniga, inimeste arvuga majas, kellaajaga ja tulevikus plaanitud sündmustega, ilmaprognoosiga, kardinate juhtimisega, passiivse päikseenergiaga ja muude energiaallikatega jne.);
  • Reaalajas energia- ja veekulu jälgimine ja näitude võtmine ning edastamine teenusepakkujatele;
  • Valgustuse ja erinevate seadmete ning turvasüsteemide kombineeritud juhtimine, mis tagab  näiteks mittevajaliku valguste ja seadmete väljalülitamise ning aitab kokku hoida energiat ning tõstab turvalisust.

Tarkus jõuab meie majadesse siiski ainult siis kui tellijad seda väärtustama hakkavad. Targa maja juhtimislahendused muutuvad järk-järgult odamaks ning kindlasti veel paremaks, kui me täna veel arvatagi oskame.