Postitused

,

Hinnaküsimisel peab olema põhjalik

Iga ehitus algab hinnaküsimisest. Kõik tellijad tahavad teada, palju tellitavad ehitustööd maksma lähevad ja seda võimalikult usaldusväärselt ja täpselt. Kuid paljude tellijate jaoks selgub hinnaküsimise käigus, et terviklikku hinnaküsimist saada on sageli päris keeruline saada. Miks esitatakse ehitusfirmade poolt hinnapakkumised poolikult?

Hinnapakkumine põhineb projektil

Eratellijate puhul on sageli üheks suuremaks probleemiks see, et hinnaküsimise alusdokument – ehitusprojekt on eelprojekti tasemel. Kuna eelprojektis ei ole täpselt lahendatud konstruktiivseid sõlmi ja valitud lahendusi nii tehnosüsteemide kui ka teatud materjalide osas siis ehitaja jätabki hinnapakkumise umbmääraseks.

Selliselt saab tellija moonutatud hinnapakkumise, kus lõppsumma teadasaamiseks tuleb tellijal esitatud pakkumine rida realt koos ehitajaga üle vaadata ja välja selgitada, mis täpselt pakkumises sisaldub ja mis mitte.

Praktikas on probleemiks ka see, et isegi kui tellija saab teada, et midagi on pakkumisest välja jäetud siis puudub tellijal endal teadmine, millist lahendust või süsteemi peaks valima. Seetõttu sageli teeb tellija oma otsuse ehitaja poolt toodud välja pakutud võimaliku lahenduse poolt- ja vastuargumente kuulates. Sellisel juhul muutub sageli sisuliseks otsustajaks ehitaja, mitte tellija, kuna ehitaja saab tellijat oluliselt mõjutada valikute tegemisel. Enamasti ei ole ehitaja poolt väljapakutud lahendused kaugeltki mitte halvad, kuid sageli ehitaja jaoks mugavamad valikud, mis võivad tähendada tellijale näiteks teatud lisakulusid või muudatusi maja sise- või välisilmes.

Millised on peamised hinnapakkumise read/tööd, mille osas jäetakse hinnapakkumine lahtiseks?

Viimistlusmaterjalid

Enamasti ei ole maja algse hinnaküsimise staadiumis paika pandud täpsed viimistlusmaterjalid ega ka sisekujunduse nüansid. Seetõttu sageli suur hulk siseviimistluse materjale jäetakse hinnapakkumises lahtiseks või pannakse pakkumisse fikseeritud m2 hind.
Kõige sagedamini tuleb tellijal viimistlusmaterjalide osas teha täiendav valik ja otsus järgmiste materjalide osas: parkett, keraamilised või looduskivist plaadid, liistud, aknalauad, siseuksed, sisetrepp ja erinevad dekoratiivkrohvid.

Elekterpistikud, -lülitid ja valgustid

Elektritööde osas puudub sageli projektis täpsem ülevaade, millist pistikute või lülitite tootesarja tuleks kasutada. Jällegi kas jäetakse see pakkumisest välja või tehakse ehitaja poolne valik, konkreetse tootesarja osas.

Valgustite puhul enamasti ehitaja pakkumist ei tee, erandiks võivad olla osad süvistatud valgustid, kuid ka see lepitakse eraldi kokku.

Sanitaartehnika ja tehnosüsteemide seadmed

Projektis on küll sageli viited mõnele konkreetsele sanitaartehnika tootesarjale, kuid sageli eelprojekti staadiumis ei pöörata sellele tähelepanu ning selle teema juurde tuleb tellija tagasi sageli vahetult enne kui vaja sanitaartehnika paika panna. Siis võib selguda, et pakkumises olev toode ei sobi kuidagi ning tuleb valida mõnevõrra kallim toode.

Enamasti katab tüüpiline hinnapakkumine sanitaartehnika osas ära WC-potid, heal juhul ka vanni, osad kraanikausid ja segistid, kuid see valik sageli väga individuaalne.

Tehnosüsteemide seadmed samuti eelprojektis tavaliselt konkreetse mudelina ei kajastu ning seetõttu võib vajalik olla tellijal hinnapakkumises pakutud seadmete ja lahenduste mudelid kriitiliselt üle vaadata ning vajadusel ümber vahetada.

Samuti ei hõlma enamik maja hinnapakkumisi ka kaminad või ahjusid ning näiteks ka sauna kerist.

Kokkuvõttes on igal tellijal vaja hinnapakkumise küsimise etapis (või projekteerimise etapis) teha ära suur eeltöö ja teha valikuid ja otsuseid ning niimoodi jõuda välja olukorrani, kus kõik olulisemad positsioonid hinnapakkumises oleksid läbi räägitud ja hind võimalikult üheselt fikseeritud.

Kui see töö hinnapakkumiste küsimise etapis tegemata jätta siis kipub hilisemas ehitustööde etapis hind kontrollimatult suurenema ja see ei meeldi ühelegi tellijale!

Panusta oma aega usaldusväärse hinnapakkumise teada saamiseks! Anna omapoolne sisend hinnapakkumise tegemiseks võimalikult täpne!

 

/by
, ,

Tahan endale maja ehitada, palju üks maja maksab?!

“Tere! Mul on krunt olemas ja ma tahan omale maja ehitama hakata! Palun tehke pakkumine ühele viilkatusega keskmise suurusega majale?” Selliseid kirju või telefonikõnesid saavad majatootjad ja ehitusfirmad küllaltki sageli.

Paremal juhul antakse natuke rohkem infot, määrates ära maja suuruse ja võimaliku energiaklassi või vajalike ruumide nimekirja. Iga täpsustav info on teretulnud, kuid ilmselgelt on see ebapiisav info, et teha korrektset hinnapakkumist maja ehitamiseks.

Koos tüüpprojektide ning elementmajadega võidukäiguga on kujunenud olukord, kus inimesed ei keskendu maja tellides projekti koostamisele, mis täpsustab enamik valikuid, vaid eeldavad, et kui küsida hinnapakkumist nn. keskmisele majale, siis küll seal kõik vajalik sisaldub. See aga pole paraku päris õige arusaam. Vaatame allpool seda teemat natuke lähemalt.

Majaehitus on teenus, mitte kaup
Kuigi mõni üksik moodulmajade tootja on võtnud suuna sinnapoole, et müüa oma moodulmaju standardkaubana, jääb siiski praegu ja ka tõenäoliselt järgnevatel aastakümnetel selgelt peale individuaalne lähenemine oma maja ehitamisele. Ja põhjus on samuti ilmselge, kõik inimesed on erinevad, oma erinevate võimaluste, soovide ja vajadustega.

Majaehitus on teenus, kus tuleb valida paljude võimaluste hulgast enda jaoks sobilik arhitektuurne ja konstruktiivne lahendus, leida majale optimaalne ruumiplaan, otsustada ära maja tehnosüsteemid ning teha maja välis- ja siseviimistluse materjali- ja värvivalik. Seda sisendit saab kokkuvõttes anda ainult tellija ise.

Iga tellija saab kasutada majaehituseks ideede ja mõtete kogumiseks erinevate majaprojektide katalooge ja tüüplahendusi, kuid selleks, et küsida esmast hinnapakkumist, tuleb teha eeltööd ja fikseerida kõik see, mida oma majalt soovitakse.

Sellist eeltööd on vaja teha ennekõike kahel põhjusel:

  1. Oma majaga seotud valikute ja lahenduste läbimõtlemine aitab aru saada, millist maja tegelikult sina ja su pere vajab. Teadlik tellija on hiljem rohkem oma majaga rahul ning oskab oma maja rohkem väärtustada.
  2. Võimaldab saada täpsema hinnapakkumise. Detailsem info hinnaküsimise staadiumis vähendab riske oluliseks hinnatõusuks ehitusfaasis. Kui küsida hinnapakkumist minimaalse info põhjal siis pakutakse tavaliselt ka kõige minimaalsema ja odavama hinnaga lõpptulemust. See aga, et pakutud lahendus on nuditud ja sellest ka soodsam hind, selgub sageli alles ehitusfaasis, kus tellija on sageli sunnitud lisakulusid tegema asuma, et maja valmis saaks.

Kokkuvõttes on soovitav juba majaprojekti algfaasis koostada nimekiri kõigest, mis on oluline ja mis abistab majatootjat või ehitusfirmat konkreetsema esmase hinnapakkumise tegemisel. Väike näide, mis antud nimekirjas võiks olla:

  • Maja arhitektuur. Kas aluseks võetakse mõni tüüpprojekt või kaasatakse arhitekt individuaalprojekti tegemiseks? Individuaalprojekti käigus aitab arhitekt ka kaasa mõelda ja pakub lahendusi, kuid ka seal peab olema põhisisend tellijalt.
  • Maja suurus / elanike arv.
  • Korruste arv.
  • Maja paiknemine krundil.
  • Ruumiprogramm ehk majas olevate ruumide nimekiri ja nende suurused.
  • Maja energiaklass.
  • Põhimõtteline konstruktiivne lahendus. Põhimaterjalid, katusekatte materjal jne.
  • Kütteallikas ja küttelahendus (näiteks õhk-vesisoojuspump ja põrandaküte)
  • Ventilatsioonilahendus ja jahutussüsteem (loomulik või soojustagastuse sundventilatsioon, ventilatsioonitorustiku materjal)
  • Välisuksed ja aknad (akende avanemine, aknaraami materjal, soojusjuhtivus U väärtus)
  • Majasisesed muud kommunikatsioonid (kanalisatsioon, tarbevesi – konkreetne tootesari või lahendus)
  • Korstnalahendus (kui majale on korsten vajalik)
  • Maja siseviimistlus (põrand, seinad, laed, niisked ruumid – materjalide valikul võib ette anda ka m2 hinna suurusjärgu, siseuste hinnaklass, aknalaua materjal)
  • Elektritööd (kasutuspunktide orienteeruv arv, kus oleks ka maja välisvalguse punktid ja õueala valgustuspunktid, majas kasutatavate pistikute ja lülitite tootesari)
  • Nõrkvool (valvelahendus, andmeside kaabelduse lahendus, targa maja funktsionaalsus)
  • Santehnika tootesari
  • Kesktolmuimeja lahendus
  • Valgustid (sealhulgas süvistatud valgustid, valgustite tootesari)
    jne.

Nagunii tuleb tellijal kõigi nende teemade osas oma seisukoht kujundada, kuid pigem tasub seda teha kohe projekti algusfaasis.

Häid valikuid ja head majaehitamist!

/by
, ,

Targa maja teeb targaks tarkvara

Tark maja tundub esmapilgul olevat midagi keerulist ja hoomamatut. Selle sõnapaari juures on teatud salapära, mis tekitab huvi ja isegi poolehoidu. Enamik inimesi kujutab oma elu targas majas või korteris ette veidi erinevalt. Ettekujutuse määrab see, mida on nähtud erinevates filmides ja või kajastatud kirjameedias.

Miks me tahame elada targas majas?
Mis on need eelised ja kasu, mida me loodame saada?

Tuleviku aga ka juba tänapäeva targa maja põhieesmärk on muuta elamine säästlikumaks ja mugavamaks. Säästlikkus saavutatakse ennekõike läbi maja energiasüsteemide kontrollitud juhtimise ning läbi elanike igapäevaste harjumustega arvestamise. Sisuliselt on targa maja eesmärgiks koondada kõik vähegi juhitavad funktsioonid ühte süsteemi ning leida seostatult ja võimalikult säästlikult parim juhtimine, mis tagab maksimaalse mugavuse, turvalisuse ja loomulikult energiasäästu.

Targaks ei tee maja mitte iga seade või võimalus eraldi, vaid just nende koosmõju ja reguleerimisvõimalus. Teiste sõnadega muudab maja targaks tarkvara, mis suudab kõiki seadmeid ja funktsioone seostatult juhtida.

Juba täna on võimalik juhtide ja seadistada paremate targa maja lahenduste puhul sisuliselt sadu seadmeid. Ei ole vahet, kas juhtida 50 või 500 funktsiooni. Põhimõtteliselt saab juhtima panna kõiki seadmeid ja süsteeme, alates kütte- ja ventilatsioonisüsteemidest, valgustitest, turvaseadmetest, heli- ja videoseadmetest, ustest – akendest, lõpetades kardinate juhtimisega. Kõik, millel on mingi funktsioon või ülesanne, saab kaasata targa maja alla. Sisuliselt ei ole siin piiranguid ja endale sobiliku mahu huvipakkuvatest funktsioonidest saab määrata igaüks ise.

Aga praktilisema poole juurde tagasi tulles. Kas meil on vaja 500 funktsiooni, et targas majas elada? Arvan, et mitte, põhiline kasu mugavuse, säästlikkuse ja turvalisuse, kui kõige olulisema osas, saadakse kätte ka väiksema arvu juures. Seetõttu pigem keskendub tark maja tulevikus kõige olulisematele funktsioonide kvaliteedi ja säästlikkuse suurendamisele.

Tänased targa maja lahendused võimaldavad seadistada erinevaid töörežiime, mis sisaldavad kindlat valikut eelseadistatud sündmusi. Neid režiime saab käivitada, kas manuaalselt või käivitub see läbi konkreetse tegevuse. Näiteks, kui inimene töölt koju jõuab ja ukse avab, hakkab mängima tema lemmikmuusika, käivitub intensiivsem ventilatsioon, kardinad laskuvad alla ja tuled esikus lähevad põlema jne. Süsteemi on võimalik personaliseerida tundma ära konkreetne inimene ja tema eelistusi arvestada.

Loomulikult on võimalik kõiki seadmeid ja funktsioone juhtida kauglahenduse korras, olgu selleks siis telefon, tahvelarvuti, arvuti või muud juhtimisseadmed. Põhimõtteliselt võime olla mistahes punktis maakeral ja oma kodu juhtida, avades vajadusel ukse oma kaugele sugulasele, kes juhuslikult külla tuleb, kui kedagi kodus pole või äratada oma lapsi, pannes nende toas tule põlema, ise komandeeringus olles. See kõik on täna juba võimalik.

Kui on aega ja tahtmist võib kõike manuaalselt reguleerida ja juhtida. Küsimus on aga selles, et kellel on selleks tahtmist või aega? Pigem on tulevikus põhieesmärgiks luua elanike eluviise analüüsivad ja seda optimeerivad tarkvaraprogrammid, mis suudavad ühelt poolt arvesse võtta majas elavate inimeste harjumusi ning samal ajal seda optimaalselt ja säästlikult maja juhtimises arvesse võtta. See on keeruline ülesanne. Minu arvates alles siis kui maja suudab kogutud infot iseseisvalt analüüsida ja selle põhjal automaatselt oma elanikele parima režiimi seadistada, tegemist tõeliselt targa majaga.

Sisuliselt tähendab eeltoodud seda, et otseselt tulevikus sageli targa maja „siseellu“ sekkuda ei ole vaja. Jah, kõik erisoovid on võimalik eraldi elanikul seadistada, kuid sealt edasi arvestab tarkvara edasised stsenaariumid ja rakendab need iseseisvalt. Näiteks, teatud kellaaja saabumisel või magamistoas tule kustutamise järel, kontrollib süsteem, kas välisuks on lukustatud ja kui ei, siis lukustab selle iseseisvalt ja paneb maja osaliselt valve alla.

Kõik sellised võimalused loovad elanikele täiendava turvalisuse ja mugavuse, sest ei pea enam konkreetseid sündmusi eraldi käisitsi käivitama vaid need viiakse ellu komplekselt.

Lisaks säästlikkusele on tõenäoliselt tulevikus targa maja ülesanne ka elanikele senisest parema tervisliku elukeskkonna tagamine. Ka täna kasutatakse CO2 andureid, mis jälgivad ruumidest väljatõmmatava õhu kvaliteeti ja vajadusel suurendavad värske ohu pealevoolu, et inimene tunneks ennast hästi. Ma usun, et tervisliku elukeskkonna tagamise osas on arenguruumi piisavalt, näiteks vee kvaliteedi jälgimisel või inimese silmadele sobiliku valgustuse tagamisel erinevate tegevuste korral.

Milline on tänane olukord Eestis tarkade majadega ja mida on oodata lähemas tulevikus?

Kõigil, kes täna soovivad targas majas elada, saavad seda juba täna teha. Kuid seni on selliseid maju suhteliselt vähe, miks? Põhjus ennekõike süsteemi maksumuses ja kindlasti ka selles, et mõistlik on kohe maja ehitamise juures targale majale vajaliku kaabeldusega arvestada. Valminud majale vajaliku kaabelduse paigaldamine kujuneb päris kalliks ettevõtmiseks ning enamasti ei peeta seda mõistlikuks.

Tark maja annab efekti ennekõike tervikmaja juhtimise osas, seetõttu sobib see hästi näiteks eramajale või büroohoonele, kuid eraldi ühele korterile seda pannes on kasu pigem ainult mugavuses, mitte säästlikkuses. Küll on ka Eestis mõned kortermajad juba targa maja põhimõttel ehitatud, mis tervikuna ka rohkem säästu annavad.

Kui nüüd ehituslikust küljest vaadata siis enim rahalist säästu tekib siiski ennekõike maja parema soojapidavusega konstruktsioonide või sobiliku efektiivse küttesüsteemi kasutamise pealt. Targa maja süsteem võimaldab täiendavalt kokku hoida u. 10 – 20%, võttes täpsemalt arvesse majas elavate / töötavate tarbijate käitumist. Targa maja süsteem tasub ennast kiiremini ära suuremate majade puhul. Seega kujuneb näiteks eramajas tähtsamaks rohkem just emotsionaalse mugavuse ja turvalisuse tagamine, kui otsene rahaline sääst.

Põhiline miinus, järjest enam igapäevaellu siseneva elektroonika puhul, on selle haavatavus. Piisab pikemaks ajaks tekkiva elektrikatkestusest ning kogu põhjalik süsteem on kasutu. Kuid selle riskiga elame me pidevalt ja seetõttu ei tasu elu lihtsamaks, mugavamaks ja turvalisemaks viivaid lahendusi peljata.

Kui mõelda, mis on minimaalne targa maja lahenduse sisu järgmise 5 aasta lõikes, siis ennekõike need on seotud kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja turvasüsteemiga ning pearõhk just energia säästmisele ja turvalisusele kõige laiemas mõttes.

Põhistandardiks muutub tõenäoliselt:

  • Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi juhtimine, mis arvestab võimalikult kõigi parameetritega (nii välis- kui sisetemperatuuriga, ventilatsiooniga, inimeste arvuga majas, kellaajaga ja tulevikus plaanitud sündmustega, ilmaprognoosiga, kardinate juhtimisega, passiivse päikseenergiaga ja muude energiaallikatega jne.);
  • Reaalajas energia- ja veekulu jälgimine ja näitude võtmine ning edastamine teenusepakkujatele;
  • Valgustuse ja erinevate seadmete ning turvasüsteemide kombineeritud juhtimine, mis tagab  näiteks mittevajaliku valguste ja seadmete väljalülitamise ning aitab kokku hoida energiat ning tõstab turvalisust.

Tarkus jõuab meie majadesse siiski ainult siis kui tellijad seda väärtustama hakkavad. Targa maja juhtimislahendused muutuvad järk-järgult odamaks ning kindlasti veel paremaks, kui me täna veel arvatagi oskame.

/by
,

3 võimalust, kuidas kodus energiasäästu saavutada

Aastast aastasse on kulud energiale suurenenud igas majapidamises.  Ja energia kallinemine jätkub kiires tempos. See on ka põhjus, miks viimastel aastatel räägitakse järjest rohkem energia säästmise vajalikkusest.   

Millised on võimalused oma majapidamisest energia kokkuhoiuks?

Sageli arvatakse, et energia säästmine vajab suuri alginvesteeringuid ning just seetõttu ei võeta ette reaalseid samme, et energiakulusid kokku hoida. Tegelikult saab hakkama täiesti taskukohaste summadega ja mis eriti oluline, võid investeerida energiasäästu järk-järgult vastavalt oma võimalustele.

Millised on konkreetsed võimalused hommepäev energiasäästust osasaamiseks?

1.  Elektroonilised radiaatori termostaadid

Majapidamistes, mille ruumide kütmisel kasutatakse vesiradiaatoreid on võimalik paigaldada juhtmevaba elektrooniline termostaat, mis reguleerib vastavalt seadistatud ajaintervallidele automaatselt ruumi temperatuuri. Näiteks saab määrata nädalapäevade ja kellaaegade lõikes konkreetsed temperatuurid, mida termostaat siis automaatselt järgib. Samuti on olemas spetsiaalsed programmid näiteks puhkuse perioodiks. Samuti on olemas lahendusi, mis koos akende või uste avamise kontrollivad ja võimaldavad  saata info termostaadile ning õhutamise ajal ruumi temperatuuri automaatselt vähendada.

Enamasti on sellised termomeetrid  lihtsalt paigaldatavad ja sobilikud enamikele uuemat tüüpi radiaatoriventiilidele ja tõttu ei ole seadme kasutuselevõtt keeruline.

Sellise elektroonilise termostaadiga on võimalik saavutada kütteenergia kokkuhoidu kuni 30 %. 

2.  Energiakulu monitorid

Energia säästmisel on oluline mõista palju kulub energiat oma igapäevastes toimetustest. Parima tagasiside annab sellele raalajas energia kasutamist näitav monitor. Kui kord kuus oma energianäit võtta ja selle alusel maksumus arvutada siis on tegemist tagantjärgi olukorra fikseerimisega. Ei teki ettekujutust, mille arvelt oleks võimalik energiakulu vähendada.

Seevastu energiakulu monitorid võimaldavad tähele panna iga muudatust ehk näitlikult tajuda, et kui näiteks kustutada mittevajalik valgusti esikus, palju see vähendab energiakulu. Seetõttu aitab energiakulu monitor tarbimisharjumusi muuta ja selleläbi säästa.

Energiakulu monitor võimaldab näidata palju kulub energiat  just nüüd reaalajas ja näitab ka selle maksumust. Samuti näitab monitor energiakulu päevas ja kuus ning võrdlust eelmise perioodiga.

 

3.     Valgustus

Iga majapidamine vajab tänapäeval suurel hulgal valgusteid ja seetõttu on oluline valida õige valgusallikas, mis oleks pika elueaga ja aitaks energiat kokku hoida.

Kuigi turul on saadaval suurel hulgal säästupirne, on mõistlik valida valgusallikaks LED  (valgusdiood) pirn. Tegemist on uue tehnoloogiaga ja ei ole kuidagi seotud säästupirnidega. LED-i eeliseks on ennekõike väga väike energiakulu ja väga pikk kasutusiga  25 000 – 50 000 tundi  või umbes 15 – 20 aastat. Samuti taluvad LED-id hästi sisse-välja lülitamist ja on kiire süttimisega ja saavutab oma heleduse koheselt.  Hea on teada ka seda, et parimad tootjad pakuvad LED pirnidele lausa 2-3 aastast garantiid.

Kuigi säästupirne kasutatakse täna rohkem just oma soodsama hinna tõttu siis järk-järgult soodsamaks muutuvad LED pirnide hinnad hakkavad seda eelist kaotama. Täna on parimate näitajatega säästupirnid samas hinnas LED pirnidega ning sellistes tingimustes oleks eelistatum valik LED pirn.

Valgustuse puhul on säästmise teele asumine väga mugav ja taskukohane. Nimelt iga kord, kui kodus mõni pirn läbi läheb saab selle asendada LED pirni vastu ja nii järk-järgult kogu majapidamises valgusallikad uute vastu vahetada. LED pirne toodetetakse suures valikus ja igale olemasolevale lambipesale peaks leiduma sobilik.

Koduses majapidamises vajalikud LED pirnid tarbivad umbes 3-10 W. Samal ajal parimad säästupirnid umbes 11-20 W.

Pirni valikul ei saa aga enam vatte võrdluseks kasutada. Lambipirni valimisel tuleb jälgida luumenite arvu – valgusvoog luumenites on valgushulk, mida lamp tekitab. Näiteks  410- 430 luumenile vastab 40 W hõõglamp.

Samuti on oluline jälgida pirni valikul valgusvärvi, mida mõõdetakse kelvinites. Kui hõõglambid annavad ühesuguse sooja valge valgusvärvi siis kompaktluminofoor ja LED lambid võivad olla erinevate valgusvärvidega:

2700  – 3000 K (soe toon , soovitav lõõgastumiseks)
3200 – 6000 K (külm toon, soovitav töötamiseks)

 

Energiat saab säästa iga kodu

Eeltoodud lahendused on lihtsalt rakendatavad igas kodus ja võimaldavad energiakulusid säästma asuda kohe.  Täna pole Eestis enamikes ehituskauplustes võimalik häid energiasäästlikke tooteid leida või on valik minimaalne. Seevastu on internetis olukord palju parem ja netipoodides müüakse kaupa suures valikus ja ka selliseid, mida tavapoodidest ei leia. Samuti on netipoes müüdav kaup ka 20 kuni 40 % odavam.

Üheks Eesti parima kaubavaliku ja mõistlike hindadega netipoeks on energiasääst.ee, mis on keskendunud just energiasäästlike toodete turustamisele. Üheks eeliseks on selle poe puhul ka see, et seal on toodete juures videod,  mis võimaldavad hästi aru saada, mida toote pakend sisaldab ja kuidas toodet kasutatakse.

Muuda oma kodu säästlikumaks.

Kasutatud pildimaterjal: energiasääst.ee

 

/by
,

Ehitusnäitus või -pood?

Pean kohe ütlema, et mulle meeldib viimastel aastate trend, kus suuremad ehituskaupluste ketid pakuvad kaupa võimalikult näitlikult. Müüakse visiooni, müüakse kaupa oma funktsioone tutvustades.

Kogu ehituskauplustest häid ideid

Kui minna mõnda suuremasse ehituskauplusse võib mõne kaubagrupi juures tunduda, et tegemist on messi või näitusega, kus on valmis ehitatud ruume osaliselt või lausa terviklahendustena. Selline kauba tutvustamine annab tõesti täpse arusaamise, kuidas konkreetne materjal, toode või seade ruumis välja hakkab nägema. Võib öelda, et paljuski müüvad poed täna juba sisekujundust ja ideid ning nende kaudu alles oma tooteid.

Võistlus käib selles suunas, milline kauplus suudab oma kaupa atraktiivsemalt esitleda suudab seda ka paremini müüa. Tarbija peaks ka sellega rahule jääma, sest hoopis lihtsam on kaupa osta, kui suudad seda funktsionaalselt ette kujutada.

Põhiliselt on stendid ja näidised vannitubade, saunade, köökide, garderoobide, valgustite aga ka põrandakatete, seinakatete ja palude teiste kaubagruppide osas.

Käisin hiljuti ühes sellises poes. Läksin sinna kindla eesmärgiga üks konkreetne toode osta. Ühel hetkel märkasin, et olen juba kõvasti üle pool tundi seigelnud hoopis kõikvõimalike stendide ja näidiste sektsioonide vahel ning ideid kogunud.  Käisin ringi nagu näitusel ja püüdsin väljapanekutest enda jaoks uudseid ning põnevaid detaile otsida. Päris põnev oli, kuid ka aega kulus palju enam, kui olin planeerinud.

Kokkuvõttes minu soovitus majaehitajale või kodu uuendajale. Astu aeg – ajalt ehituskauplustest ka niisama läbi ja uuri väljapanekuid ning kogu ideid. Siis lase mõtetel seedida ja ning mine poodi tagasi siis juba teadmisega, mida sul tegelikult vaja läheb. Siis jäävad paljud emotsioonidel põhinevad ostud tegemata ja stiilsete väljapanekute abiga saavad kodud aina kaunimaks.

Muidugi ei asenda ehituskauplus sisearhitekti poolt koostatud sisekujunduse projekti, kuid head ideed kuluvad alati ära.

Käi ehituskauplustes lahtiste silmadega! 

/by