Postitused

,

Hinnaküsimisel peab olema põhjalik

Iga ehitus algab hinnaküsimisest. Kõik tellijad tahavad teada, palju tellitavad ehitustööd maksma lähevad ja seda võimalikult usaldusväärselt ja täpselt. Kuid paljude tellijate jaoks selgub hinnaküsimise käigus, et terviklikku hinnaküsimist saada on sageli päris keeruline saada. Miks esitatakse ehitusfirmade poolt hinnapakkumised poolikult?

Hinnapakkumine põhineb projektil

Eratellijate puhul on sageli üheks suuremaks probleemiks see, et hinnaküsimise alusdokument – ehitusprojekt on eelprojekti tasemel. Kuna eelprojektis ei ole täpselt lahendatud konstruktiivseid sõlmi ja valitud lahendusi nii tehnosüsteemide kui ka teatud materjalide osas siis ehitaja jätabki hinnapakkumise umbmääraseks.

Selliselt saab tellija moonutatud hinnapakkumise, kus lõppsumma teadasaamiseks tuleb tellijal esitatud pakkumine rida realt koos ehitajaga üle vaadata ja välja selgitada, mis täpselt pakkumises sisaldub ja mis mitte.

Praktikas on probleemiks ka see, et isegi kui tellija saab teada, et midagi on pakkumisest välja jäetud siis puudub tellijal endal teadmine, millist lahendust või süsteemi peaks valima. Seetõttu sageli teeb tellija oma otsuse ehitaja poolt toodud välja pakutud võimaliku lahenduse poolt- ja vastuargumente kuulates. Sellisel juhul muutub sageli sisuliseks otsustajaks ehitaja, mitte tellija, kuna ehitaja saab tellijat oluliselt mõjutada valikute tegemisel. Enamasti ei ole ehitaja poolt väljapakutud lahendused kaugeltki mitte halvad, kuid sageli ehitaja jaoks mugavamad valikud, mis võivad tähendada tellijale näiteks teatud lisakulusid või muudatusi maja sise- või välisilmes.

Millised on peamised hinnapakkumise read/tööd, mille osas jäetakse hinnapakkumine lahtiseks?

Viimistlusmaterjalid

Enamasti ei ole maja algse hinnaküsimise staadiumis paika pandud täpsed viimistlusmaterjalid ega ka sisekujunduse nüansid. Seetõttu sageli suur hulk siseviimistluse materjale jäetakse hinnapakkumises lahtiseks või pannakse pakkumisse fikseeritud m2 hind.
Kõige sagedamini tuleb tellijal viimistlusmaterjalide osas teha täiendav valik ja otsus järgmiste materjalide osas: parkett, keraamilised või looduskivist plaadid, liistud, aknalauad, siseuksed, sisetrepp ja erinevad dekoratiivkrohvid.

Elekterpistikud, -lülitid ja valgustid

Elektritööde osas puudub sageli projektis täpsem ülevaade, millist pistikute või lülitite tootesarja tuleks kasutada. Jällegi kas jäetakse see pakkumisest välja või tehakse ehitaja poolne valik, konkreetse tootesarja osas.

Valgustite puhul enamasti ehitaja pakkumist ei tee, erandiks võivad olla osad süvistatud valgustid, kuid ka see lepitakse eraldi kokku.

Sanitaartehnika ja tehnosüsteemide seadmed

Projektis on küll sageli viited mõnele konkreetsele sanitaartehnika tootesarjale, kuid sageli eelprojekti staadiumis ei pöörata sellele tähelepanu ning selle teema juurde tuleb tellija tagasi sageli vahetult enne kui vaja sanitaartehnika paika panna. Siis võib selguda, et pakkumises olev toode ei sobi kuidagi ning tuleb valida mõnevõrra kallim toode.

Enamasti katab tüüpiline hinnapakkumine sanitaartehnika osas ära WC-potid, heal juhul ka vanni, osad kraanikausid ja segistid, kuid see valik sageli väga individuaalne.

Tehnosüsteemide seadmed samuti eelprojektis tavaliselt konkreetse mudelina ei kajastu ning seetõttu võib vajalik olla tellijal hinnapakkumises pakutud seadmete ja lahenduste mudelid kriitiliselt üle vaadata ning vajadusel ümber vahetada.

Samuti ei hõlma enamik maja hinnapakkumisi ka kaminad või ahjusid ning näiteks ka sauna kerist.

Kokkuvõttes on igal tellijal vaja hinnapakkumise küsimise etapis (või projekteerimise etapis) teha ära suur eeltöö ja teha valikuid ja otsuseid ning niimoodi jõuda välja olukorrani, kus kõik olulisemad positsioonid hinnapakkumises oleksid läbi räägitud ja hind võimalikult üheselt fikseeritud.

Kui see töö hinnapakkumiste küsimise etapis tegemata jätta siis kipub hilisemas ehitustööde etapis hind kontrollimatult suurenema ja see ei meeldi ühelegi tellijale!

Panusta oma aega usaldusväärse hinnapakkumise teada saamiseks! Anna omapoolne sisend hinnapakkumise tegemiseks võimalikult täpne!

 

/by
, ,

Kuidas muuta oma maja targaks?

Tänane tark maja suudab põhimõtteliselt täita kõik inimese soovid. Või teisiti öeldes, juhtida on võimalik kõiki seadmeid ja elektroonikat, mis majapidamises või maja haldamises on vajalik kasutada.

Kui mõelda selliselt, et millised funktsioonid peavad tänapäeva majas kindlasti olemas, siis vastus sõltub majaelanike soovidest. Üldjuhul aga enamike jaoks on oluline:

1. Energia kokkuhoid ja ratsionaalne kasutamine
Energia all peetakse silmas nii elektrienergiat kui ka soojusenergiat, sageli on need omavahel tihedalt seotud. Sisuliselt kõik mugavad küttelahendused kasutavad elektrit vähemalt automaatika juhtimiseks, kuid enamasti ka täiendava lahendusena põhiküttesüsteemi osana või abilahendusena. Näiteks kõik soojuspumbalahendused vajavad elektrienergiat täiendava soojusenergia tootmiseks.

Selliste süsteemide puhul tulebki kõne alla targa maja lahenduste kasutamine, kus konkreetse sündmuse puhul käivitub järgmine eelprogrammeeritud tegevus. Näiteks kui ilmaennustus näitab, et järgmise 24 tunni jooksul läheb välistemperatuur lühiajaliselt 3 tunniks 7 kraadi külmemaks, siis süsteem „teab, et pole vajadust täiendavaks kütmiseks“ ja küttesüsteem hoiab madalamat ühtlast koormust. Lühiajalised temperatuurimuutused tavaolukorras aktiviseerivad küttelahendusi suuremale võimsusele ning kui mõne tunni pärast läheb ilm soojemaks siis sisuliselt kulutatakse asjatult energiat.

Küttevajadus on otseselt seotud ventilatsiooniga. Mida kiiremini õhk ruumis vahetub seda suurem on ka enamasti ruumi küttevajadus. Kuid siingi on üks võimalus targa maja lahenduseks. Näiteks ventilatsioonisüsteem on seotud maja valvesüsteemiga selliselt, et kui maja on valvesse pannakse siis lülitub ventilatsioonisüsteem väiksemale koormusele. Selliselt väheneb majas õhuvahetus ning koos sellega väheneb ka küttekoormus. Sellise lahendus sobib ennekõike sundventilatsiooniga majas, kus kogu maja õhuvahetus on keskse ventilatsioonisüsteemi hallata.

Majad, mis kasutavad radiaatorkütet, saavad reguleerida küttevajadust paindlikumalt kui suured massiivsed vesipõrandaküttega betoonpinnad, kus massiivi ülessoojendamine võtab aega ning kiireid temperatuurimuutusi ei õnnestu lühikese ajaga saavutada.

Radiaatorküttega majade puhul on võimalik mõnevõrra rohkem „mängida“ temperatuurimuutustega vastavalt majaelanike päevaplaaniga või konkreetsete sündmustega. Näiteks öisel ajal alandab süsteem küttesüsteemis ringleva vee temperatuuri, samuti ka ajal kui majas on valves. Kuigi põhimõtteliselt saab majas seda teha radiaatorkütte puhul käsitsi reguleerimisega siis enamasti pole kellelgi aega sellega tegelda ning kui automaatikasüsteemile selline peenreguleerimine jätta siis on tulemus kindlasti küttearves märgata.Täiendavalt on võimalik jälgida ka seda, kas majas on mõni aken tuulutamise tarvis lahti ja anda seda kütteandurile „teada“, et pole vaja kütteventiili avada ning sellega lisakoormust küttesüsteemis tekitada. Kuid sellised suhteliselt väiksed või harvem esinevad eriolukordade arvessevõtmine küttesüsteemi tarvis ei pruugi suures vaates olulist energia kokkuhoidu anda.

2. Valguse ja koduelektroonika juhtimine

Kõik me oleme harjunud kasutama järjest rohkem elektroonikat. Kui lugeda ära ühes majapidamises leiduvad kasutust leidvad või ooterežiimis olevad seadmed on see number sageli 20-30 vahel. Näiteks:

  1. pliit
  2. külmkapp
  3. nõudepesumasin
  4. praeahi
  5. mikrolaineahi
  6. veekeetja
  7. kohvimasin
  8. vahvliküpsetaja
  9. mikser
  10. köögikombain
  11. köögikubu
  12. veeautomaat
  13. röster
  14. pesumasin
  15. pesukuivati
  16. pesu tõmbekapp
  17. digiboksid
  18. dvd mängija
  19. muusikakeskus(ed)
  20. mobiiltelefonid (nende laadijad)
  21. arvuti(id)
  22. wifi ruuter
  23. televiisor(id)
  24. tahvelarvut(id)
  25. video- või fotokaamera(d) (nende laadijad)
  26. tolmuimeja
  27. ilmajaam
  28. mängukonsoolid
  29. digitaalsed pildid
  30. valveseadmed, -monitorid ja salvestusseadmed
  31. triikraud

Kas pole üllatavalt palju seadmeid?

Kui keskmises 4-5 liikmelises kodus kõik seadmed kokku lugeda siis võib number olla ka mõnevõrra suurem ja ulatuda 40-50 seadmeni, mis tarbivad kas suuremal või vähemal määral elektrit. Kõige sagedasem probleem on see, et seadmed või laadijad on enamasti vooluvõrku ühendatud ja tarbivad ka ooterežiimil pidevalt elektrit. Kuna sageli nende seadmete sisse ja väljalülitamine on ebamugav, näiteks ei pääse pistikule hästi ligi, siis enamikes kodudes ongi seadmed pidevalt ooterežiimis ning teevad igas kuus näiteks 3-5 eurose lisasumma, aastas annab see aga juba kokku 36 – 60 eurot, mis on märkimisväärne. Äsja kallinenud elektrienergiat silmas pidades on järjest olulisem kokku hoida energia arvelt.

Eelkirjeldatud probleemile on targal majal lahendus olemas. Võimalik on luua süsteem, mis näiteks igal õhtul kell 24:00 lülitab kindlaksmääratud pistikud ja seadmed välja ning näiteks lülitab vooluvõrku tagasi need hommikul kell 6:50. Loomulikult lülitaks selline süsteem välja kõik mittevajalikud elektriseadmed siis kui maja valvesse pannakse või koostab majaelanik oma soovidele vastava režiimi, mis arvestab pererahva vajadustega. Sellise süsteemiga võib olla kokkuhoid kuust – kuusse veelgi suurem ning annab ka täiendava ohutuse elektriseadmete osas. Sellisel juhul ei oleks vaja karta, et triikraud või mõni muu mittevajalik seade töötama jääks.

Täiendavalt jääb sageli majapidamistes põlema valgustust, mida otseselt vaja ei ole. Tark kodu suudaks probleemi lahendada selliselt, et jälgib valvesüsteemi liikumisanduritega etteantud ruume ja kui seal teatud aja jooksul, näiteks 10 minuti jooksul ei ole liikumist, lülitab selle ruumi valgustuse välja. Liikumise tekkimisel antud ruumis aga lülitab valgustuse uuesti sisse. Võimalikke tingimusi, mille põhjal tuled kustutatakse võib olla veelgi. Näiteks teatud kellaajal lülitatakse automaatselt kõik valgustid etteantud ruumides välja. Näiteks võib see olla seotud ilmajaama süsteemiga või valgusanduriga, mis kustutab tuled, kui väljas piisavalt valgeks läheb. Vajadusel saab lisaks siduda tulede kustutamine ja sisselülitamine kardinate automaatse ülestõstmise või langetamisega, mille koosmõju annab nii ruumidesse piisava valguse, kui ka aitab ruumi passiivselt näiteks päikeseenergiat tuua.

3. Energiakulu reaalajas jälgimine
Täiendavalt aitab inimeste tarbimisharjumusi muuta see, kui on pidev ülevaade reaalajas hetkel kasutusel olevast elektrikulust. Kuigi meil on võimalik ju igal ajal minna oma tarbimist elektrikilbist vaatama on see ebamugav ja seetõttu me seda ei tee. Kui aga kasutada energiakulu monitori, mida saab näiteks elutoast vaadata, tajub inimene oma tarbimist ning tahab seda muuta. Ennekõike aga annab selline reaalajas tarbimise jälgimine ettekujutuse, millised valgustid ja seadmed on suurima kuluga ning see teadmine võimaldab lihtsamalt muutusi kokkuhoiu suunas teha.

Eeltoodud võimalused on vahest kõige enam reaalset rahalist kasu andvad võimalused.

Kui nüüd valik tehtud tekib küsimus? Kuidas oma soove realiseerida ja palju see konkreetselt minu maja puhul maksma läheb?

Uue projekteeritava maja puhul on võimalik paigaldada kaablid targa maja funktsionaalsuse loomiseks kõikidesse vajalikesse punktidesse. Kuid sageli tuleb targa maja soov alles siis kui juba kas osaliselt või täies mahus on maja valminud ja juba ka sisetööd teostatud. Ja täiesti tavaline olukord on ka see, et ka algselt väga põhjalikult projekteeritud maja puhul tekib hiljem soov teha muudatusi ja paigaldatud kaableid ei anna täies mahus kasutusse võtta. Mida siis teha?

Õnneks on lahendus olemas nn. juhtmevabade süsteemide näol, mis võimaldavad väga paindlikult ehitada endale just sellise süsteemi nagu soovid. Tõsi, on küll teatud piirangud ja eeldused, mis seadmeid saab juhtida ja millistel tingimustel, kuid põhimõtteliselt saab teostada kõigi seadmete juhtimist ja funktsionaalsust juhtmevabade lahendustega. Sageli ongi sellised lahendused kõige mõistlikumad ja tasuvamad ning kiireim võimalus jõuda oma targa majani.

Üheks selliseks juhtmevaba targa maja tehnoloogiat pakkuvaks firmaks on Indome OÜ, turustades süsteemi Fibaro, mis põhineb Z-Wave tehnoloogial. Antud konkreetse lahenduse puhul on eeliseks ka see, et hinnatase on mõnevõrra soodsam.

Selliste süsteemide puhul on väga oluline teada, et süsteemi ehitamist saab alustada põhimõtteliselt ka ainult ühe seadme või funktsiooni juhtimisest ning näiteks vajaduste kasvades saab süsteemi väga lihtsalt kasvatada. Seega saab targast majast osa saada juba suhteliselt väikse investeeringuga näiteks alustades 1000-1500 -st eurost.

Minu soovitus ongi alustada oma maja targaks muutmist kõige suuremat säästlikkust või mugavust andvatest funktsioonidest ja mitte võtta koheselt eesmärgiks kogu maja ülitehnilist juhtimist.

Tundubki, et paljudes kodudes on jäänud targa maja lahenduste kasutusele võtmine selle taha, et on ettekujutus, et see on ülimalt kallis või et korraga tuleks tellida „tervikpakett“ funktsionaalsust.

Täna tasub targa maja lahendustele kindlasti mõelda, sest paratamatult on see majade tulevik!

/by
, ,

Targa maja teeb targaks tarkvara

Tark maja tundub esmapilgul olevat midagi keerulist ja hoomamatut. Selle sõnapaari juures on teatud salapära, mis tekitab huvi ja isegi poolehoidu. Enamik inimesi kujutab oma elu targas majas või korteris ette veidi erinevalt. Ettekujutuse määrab see, mida on nähtud erinevates filmides ja või kajastatud kirjameedias.

Miks me tahame elada targas majas?
Mis on need eelised ja kasu, mida me loodame saada?

Tuleviku aga ka juba tänapäeva targa maja põhieesmärk on muuta elamine säästlikumaks ja mugavamaks. Säästlikkus saavutatakse ennekõike läbi maja energiasüsteemide kontrollitud juhtimise ning läbi elanike igapäevaste harjumustega arvestamise. Sisuliselt on targa maja eesmärgiks koondada kõik vähegi juhitavad funktsioonid ühte süsteemi ning leida seostatult ja võimalikult säästlikult parim juhtimine, mis tagab maksimaalse mugavuse, turvalisuse ja loomulikult energiasäästu.

Targaks ei tee maja mitte iga seade või võimalus eraldi, vaid just nende koosmõju ja reguleerimisvõimalus. Teiste sõnadega muudab maja targaks tarkvara, mis suudab kõiki seadmeid ja funktsioone seostatult juhtida.

Juba täna on võimalik juhtide ja seadistada paremate targa maja lahenduste puhul sisuliselt sadu seadmeid. Ei ole vahet, kas juhtida 50 või 500 funktsiooni. Põhimõtteliselt saab juhtima panna kõiki seadmeid ja süsteeme, alates kütte- ja ventilatsioonisüsteemidest, valgustitest, turvaseadmetest, heli- ja videoseadmetest, ustest – akendest, lõpetades kardinate juhtimisega. Kõik, millel on mingi funktsioon või ülesanne, saab kaasata targa maja alla. Sisuliselt ei ole siin piiranguid ja endale sobiliku mahu huvipakkuvatest funktsioonidest saab määrata igaüks ise.

Aga praktilisema poole juurde tagasi tulles. Kas meil on vaja 500 funktsiooni, et targas majas elada? Arvan, et mitte, põhiline kasu mugavuse, säästlikkuse ja turvalisuse, kui kõige olulisema osas, saadakse kätte ka väiksema arvu juures. Seetõttu pigem keskendub tark maja tulevikus kõige olulisematele funktsioonide kvaliteedi ja säästlikkuse suurendamisele.

Tänased targa maja lahendused võimaldavad seadistada erinevaid töörežiime, mis sisaldavad kindlat valikut eelseadistatud sündmusi. Neid režiime saab käivitada, kas manuaalselt või käivitub see läbi konkreetse tegevuse. Näiteks, kui inimene töölt koju jõuab ja ukse avab, hakkab mängima tema lemmikmuusika, käivitub intensiivsem ventilatsioon, kardinad laskuvad alla ja tuled esikus lähevad põlema jne. Süsteemi on võimalik personaliseerida tundma ära konkreetne inimene ja tema eelistusi arvestada.

Loomulikult on võimalik kõiki seadmeid ja funktsioone juhtida kauglahenduse korras, olgu selleks siis telefon, tahvelarvuti, arvuti või muud juhtimisseadmed. Põhimõtteliselt võime olla mistahes punktis maakeral ja oma kodu juhtida, avades vajadusel ukse oma kaugele sugulasele, kes juhuslikult külla tuleb, kui kedagi kodus pole või äratada oma lapsi, pannes nende toas tule põlema, ise komandeeringus olles. See kõik on täna juba võimalik.

Kui on aega ja tahtmist võib kõike manuaalselt reguleerida ja juhtida. Küsimus on aga selles, et kellel on selleks tahtmist või aega? Pigem on tulevikus põhieesmärgiks luua elanike eluviise analüüsivad ja seda optimeerivad tarkvaraprogrammid, mis suudavad ühelt poolt arvesse võtta majas elavate inimeste harjumusi ning samal ajal seda optimaalselt ja säästlikult maja juhtimises arvesse võtta. See on keeruline ülesanne. Minu arvates alles siis kui maja suudab kogutud infot iseseisvalt analüüsida ja selle põhjal automaatselt oma elanikele parima režiimi seadistada, tegemist tõeliselt targa majaga.

Sisuliselt tähendab eeltoodud seda, et otseselt tulevikus sageli targa maja „siseellu“ sekkuda ei ole vaja. Jah, kõik erisoovid on võimalik eraldi elanikul seadistada, kuid sealt edasi arvestab tarkvara edasised stsenaariumid ja rakendab need iseseisvalt. Näiteks, teatud kellaaja saabumisel või magamistoas tule kustutamise järel, kontrollib süsteem, kas välisuks on lukustatud ja kui ei, siis lukustab selle iseseisvalt ja paneb maja osaliselt valve alla.

Kõik sellised võimalused loovad elanikele täiendava turvalisuse ja mugavuse, sest ei pea enam konkreetseid sündmusi eraldi käisitsi käivitama vaid need viiakse ellu komplekselt.

Lisaks säästlikkusele on tõenäoliselt tulevikus targa maja ülesanne ka elanikele senisest parema tervisliku elukeskkonna tagamine. Ka täna kasutatakse CO2 andureid, mis jälgivad ruumidest väljatõmmatava õhu kvaliteeti ja vajadusel suurendavad värske ohu pealevoolu, et inimene tunneks ennast hästi. Ma usun, et tervisliku elukeskkonna tagamise osas on arenguruumi piisavalt, näiteks vee kvaliteedi jälgimisel või inimese silmadele sobiliku valgustuse tagamisel erinevate tegevuste korral.

Milline on tänane olukord Eestis tarkade majadega ja mida on oodata lähemas tulevikus?

Kõigil, kes täna soovivad targas majas elada, saavad seda juba täna teha. Kuid seni on selliseid maju suhteliselt vähe, miks? Põhjus ennekõike süsteemi maksumuses ja kindlasti ka selles, et mõistlik on kohe maja ehitamise juures targale majale vajaliku kaabeldusega arvestada. Valminud majale vajaliku kaabelduse paigaldamine kujuneb päris kalliks ettevõtmiseks ning enamasti ei peeta seda mõistlikuks.

Tark maja annab efekti ennekõike tervikmaja juhtimise osas, seetõttu sobib see hästi näiteks eramajale või büroohoonele, kuid eraldi ühele korterile seda pannes on kasu pigem ainult mugavuses, mitte säästlikkuses. Küll on ka Eestis mõned kortermajad juba targa maja põhimõttel ehitatud, mis tervikuna ka rohkem säästu annavad.

Kui nüüd ehituslikust küljest vaadata siis enim rahalist säästu tekib siiski ennekõike maja parema soojapidavusega konstruktsioonide või sobiliku efektiivse küttesüsteemi kasutamise pealt. Targa maja süsteem võimaldab täiendavalt kokku hoida u. 10 – 20%, võttes täpsemalt arvesse majas elavate / töötavate tarbijate käitumist. Targa maja süsteem tasub ennast kiiremini ära suuremate majade puhul. Seega kujuneb näiteks eramajas tähtsamaks rohkem just emotsionaalse mugavuse ja turvalisuse tagamine, kui otsene rahaline sääst.

Põhiline miinus, järjest enam igapäevaellu siseneva elektroonika puhul, on selle haavatavus. Piisab pikemaks ajaks tekkiva elektrikatkestusest ning kogu põhjalik süsteem on kasutu. Kuid selle riskiga elame me pidevalt ja seetõttu ei tasu elu lihtsamaks, mugavamaks ja turvalisemaks viivaid lahendusi peljata.

Kui mõelda, mis on minimaalne targa maja lahenduse sisu järgmise 5 aasta lõikes, siis ennekõike need on seotud kütte-, vee-, ventilatsiooni- ja turvasüsteemiga ning pearõhk just energia säästmisele ja turvalisusele kõige laiemas mõttes.

Põhistandardiks muutub tõenäoliselt:

  • Kütte- ja ventilatsioonisüsteemi juhtimine, mis arvestab võimalikult kõigi parameetritega (nii välis- kui sisetemperatuuriga, ventilatsiooniga, inimeste arvuga majas, kellaajaga ja tulevikus plaanitud sündmustega, ilmaprognoosiga, kardinate juhtimisega, passiivse päikseenergiaga ja muude energiaallikatega jne.);
  • Reaalajas energia- ja veekulu jälgimine ja näitude võtmine ning edastamine teenusepakkujatele;
  • Valgustuse ja erinevate seadmete ning turvasüsteemide kombineeritud juhtimine, mis tagab  näiteks mittevajaliku valguste ja seadmete väljalülitamise ning aitab kokku hoida energiat ning tõstab turvalisust.

Tarkus jõuab meie majadesse siiski ainult siis kui tellijad seda väärtustama hakkavad. Targa maja juhtimislahendused muutuvad järk-järgult odamaks ning kindlasti veel paremaks, kui me täna veel arvatagi oskame.

/by
, ,

Kontrolli eritööde hinnataset

Ehitustöödele hinnapakkumiste võtmisel on tavapärane olukord, kus osade tööde osas on tellijal vähemalt mingisugunegi ettekujutus, kuidas töid tehakse ja mis on hinna suurusjärk. Seevastu eritööd nagu näiteks kütte-, ventilatsiooni-, automaatika- ja elektritööd ning nendega seotud seadmed on tellijale võõrad.

Kuna ehitusfirmad teavad seda siis sageli  on ehitustööde hinnapakkumistel suurem kate just eritöödel.  Seda enamasti just peatöövõtu korras ehitatavatel suurematel objektidel. 

Suurematel objektidel  käib sageli tellija ja ehitaja vahel põhjalik ja piinarikas läbirääkimine üldehitustööde iga rea osas, et hinda soodsamaks saada. Samal ajal keerulisema teema – eritööde osas pole tellijal teadmisi ja seetõttu ka hinnakauplemiseks argumente vähem. Kokkuvõttes eritööde hinnatase ei satu suure löögi alla ja see aitab ehitajal kasumit teenida.

Eramajade ehitamisel on eritööde osatähtsus võrreldes näiteks suurte büroohoonetega või kaubakeskustega väiksem ja seal ei ole eritööde osakaalul sellist rolli.  Eramute ehitajad võtavad ka ise alltöövõtjatelt – eritööde firmadelt pakkumisi või pakuvad välja, et tellija ise eritööde poolega tegeleks.

Kui aga siiski jääb kahtlus, et eritööde hinnad liiga kõrgeks kujunevad tasub tellijal selle teemaga vaeva näha.

Kontrolli hinnataset

Kõige lihtsamaks võimaluseks eritöödele õiglase hinnataseme leidmiseks on see, et küsida eritöödele ka ise tellijana eraldi hinnapakkumist mitmelt firmalt. Siis paneb konkurents hinnataseme paika.

Kui oled saanud eraldi võetud hinnapakkumised eritöödele siis on hea võrrelda tööde maksumusi peatöövõtja poolt esitatud pakkumisega. Peatöövõtu korras esitatud hinnad on üldjuhul veidi kallimad, sest peatöövõtja  lisab hinnale ka oma projektijuhtimise kulud. Kui aga eraldi võetud hinnad erinevad peatöövõtja poolt esitatud hindades olulisel määral siis on tegemist ehitaja poolse üritusega tellija teadmatust enda kasuks ära kasutada.

Selline topelt hinnaküsimine nõuab tellijalt lisatööd, kuid enamasti tasub parema hinna näol kokkuvõttes ära.

/by
, , ,

Mis asi on tark maja?

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

/by