Mida arvata moodulmajadest?
Kuigi suurem osa Eesti arhitekte ei pea moodulmajadest suuremat lugu, ei ole tegelikkuses asi siiski nii hull. Põhjamaades on moodulmajad üllatavalt populaarsed ja sealtpoolt on need ka Eestimaale jõudnud ning järjest enam kasutamist leidnud.
Tänapäevased moodulmajad on tegelikult väga suurte võimalustega nii arhitektuuri valikul kui oma pere vajaduste arvestamisel. See aeg, kus kõik majad olid ühesugused on möödanik, ning võimalik on tellida vägagi erinevaid majatüüpe ning lahendusi.
Moodulitest kokkupandava maja põhilisteks eelisteks on ennekõike soodsam hind ja ehitamise kiirus.
Viimastel aastatel on olnud vähe neid, kes on alustanud oma uue kodu rajamisega ning selle peamiseks põhjuseks on piisavate finantside puudumine. Laenuvõimalused on küll olemas, kuid enamasti pole sissetulekud piisavalt suured või pole kindlust töökoha säilimise osas, ning seetõttu ei ole õigustatult julgust suure laenu võtmiseks.
Seetõttu on minu arvates ootuspärane, et pered, kes plaanivad mõistliku hinna eest oma majani jõuda, vaatavad moodulmajade poole. Moodulmajade tootjad on palju ja raske valida sobilikku. Põhiline, mille järgi valida, peaks olema ennekõike tehasepaketi sisu ja selle kvaliteet ehk milline on maja energiasäästlikkus, milliseid uksi ja aknaid kasutatakse.
Näiteks pakub Soome moodulmaja tootja Omatalo hetkel Optimi 147 tehasepaketti ja selle paigaldust 39 000 eurot ehk u. 610 000 krooni. Selle konkreetse firma puhul on maja valijale tähtis kindlasti see, et seinakonstruktsioonid tagavad A klassi energiasäästu ja näiteks kasutatakse 4 klaasiga puit-alumiiniumaknaid, mis annab akende soojapidavuseks U= 0,84 W/m2K.
Kuna moodulmajade elemendid pannakse kokku tehase tingimustes siis üldjuhul on tööde kvaliteet väga hea. Seda olulisem on aga maja korrektne püstitus ja selle järelevalve. Ka moodulmaja püstitamisel on vaja kogemusi ja oskusi, et näiteks sõlmed ikka õigesti kokku saaksid või et ei lõhutaks paigaldamisel soojustus või aurutõket.
Ehituskaugemal tellijal soovitan vähemalt paigaldamise faasis teenuse korras omanikujärelevalve sisse osta. Näiteks tehasepaketi paigaldamine võtab üldjuhul aega ainult 1-3 päeva (vundament peab varem valmis olema) ja ülejäänud tööd veel u. 2 kuud ning selle tarbeks omanikujärelevalve hankimine on igati taskukohane ja mõistlik investeering.
Moodulmaja puhul peab arvestama, et ainult tehasepakett on u. 30-40% kogu investeeringust. Keskmiselt 150 m2 maja ehitamine koos krundi ja kõige sinna juurde kuuluvaga läheb maksma umbes 2 miljonit krooni ehk umbes 128 000 eurot. Olenevalt majast ja krundist võib summa olla oluliselt suurem või väiksem.
Oleneb tootjast aga üldiselt on tehasepaketis vaid välisseinad, fermid ja avatäited. Kusjuures ka seina tuleb vooder eraldi paigaldada. 30-40% on minu hinnangul palju. See võib ilma krundi hinnata napilt 30% kogumaksumusest moodustada.
Kvaliteedi osas tuleb järelevalvet kindlasti teha. Tehasest tulevad korralikult kokku pandud moodulid ilusti kohale aga ehitusplatsil jäetakse need vihma ja lume kätte…. Tulemuseks on punnis tuuletõke, vettinud kips jne. Ja proovi sa suurele tootjale öelda, et ta praaki toodab:)
Tehasepakettide sisu erineb kohati ja seetõttu tuleks teha alati suurem võrdlemine. Olen leidnud erinevate tootjate pakkettidest nii katusekatet, voordilauda, lae soojustust ja muudki, mida üldjuhul tehasepakettides ei ole.
Erinevad tootjad kasutavad tehasepakette eeskätt selleks, et paremini turundada – saab kliendi jaoks näidata suhteliselt head hinda. Küll aga võiksid majatootjad iga maja puhul näidata ka orienteeruvat “võtmed kätte” majahinda, siis oleks klientidel lihtsam pakette valida.
Paketid on erinevad jah. Samas, mida rohkem pakett sisaldab, seda kallimaks see läheb. Kui ca 600 000 eegu eest saab seinad, avatäited ja fermid koos kilega, siis väljast valmis versiooni hind on 1 milj. ringis. Kui nüüd vundament, eritööd ja siseviimistlus koos san.tehnikaga juurde arvestada, siis on hind ikka üsna krõbe. Minu arvates on moodulmaja kõige suurem eelis ehituse kiirus. Hinnas erilist võitu ei saa. Kui moodulid korralikult ilmastiku eest ära kaitstakse, siis võib ka tehase kvaliteet eeliseks olla.
Võhikult küsimus sekka:
Miks “Eesti arhitektide arvamus” on moodulmajadest kehv? Et pole ilusad/praktilised või arvavad nad, et majad on ehituselt kehvad?
Ise vaatan ka praegu moodulmajade poole, sellepärast küsin.
Tervitades.
Põhjus peamiselt ikka see, et arhitektuurilt ei ole piisavalt silmapaistvad. Minu arvates probleemiks olnud rohkem see, et moodulmaja kokkusobivus krundi ja ümbritseva keskkonnaga on mõnikord jäänud inimestel piisava tähelepanuta. Sealt ka sellised hoiakud, et individuaalmaja annab paremini keskkonda sobitada.
Mis puudutab ehituse kvaliteeti siis pigem on moodulmajal täna eelised, sest kvaliteeti annab paremini tagada tehasetingimustest. Maja õige kokkupanek ja tööde teostamine objektil on tööde kvaliteedi tagamiseks sama olulised.
to Laur
Moodulmajade konstruktiivne ja paigalduse osa on igati tasemel.
See mis vastukarva , on moodulmajade arhitektuursed lahendused.
1. Vaatame siingi reklaamitud Omatalo…enamus näeb välja kui 80´ndatest pärit soomlase unistuste majad (eks nad sealt ajast pärinevadki).
2. Kataloogide kaupa poola projekte millega projektina pole suuresti midagi teha, arhitektuursest küljest rääkimata.
Need ja paljud teised näited k.a. “arendajatele” eesti arhitektide tehtud projektid- nende põhi viga on see et nad on nii ära nuditud ja minimiseeritud et neid on raske Koduks nimetada. Need on säästuarhitektuur_ ja seda tehti meil buumi ajal!!!
Tegelen arhitektuuriga ning seda süsteemi seestpoolt näinud nii et süda paha.
Arendaja siht on majad ehitada alla 1milj ja müüa 2,5milj , kvaliteet on kama. Nii minu teed arendajatega lahku on läinudki…
…või mida vastata nõutule rasedale naisele 3mx3m magamistoas kui ta küsib: “kuhu riidekapp mahuks?”
Arhitekti juurde minek on targa ja maitseka tellija otsus, kel juba arusaam Oma Majast olemas. Kui inimene tuleb ja ütleb et raha 2milj, siis selle eest ta ka maksimumi saab.
Kõik projektidega seotu maksab reeglina 5-8% ja see on tagatis kogu järgnevaks tööks.
Ärge unustage et arhitekt on reeglina sinu poolel. Ehitaja vaatab kuidas võimalikult odavalt saks tehtud (=suurem kasum).
Loomulikult on ka erandeid ja kahjuks ka vastupidiseid juhtumeid.
Parimat, MargusM
Et teemat natuke tänapäevastada, siis alustaksin kohe sellest, et täna on elementmajade ja moodulmajade tootmine äärmiselt populaarne ka eestis. Ainuüksi Eesti pinnal on ca 40 elementmaja tehast. Tõsi on, et kõigil pole oskusteavet toota samal ajal ka mooduleid. Ehituskvaliteedilt ja energiatõhususelt on majad äärmiselt head. Kuna tootmistingimused on tehastes ühtlased, sisi ei teki ka konstruktsioonipraaki ja paremad ettevõtted annavad oma majadele ka mümneid aastaid garantiid.
Toodame ise ka Viko House OÜ-na nii elementmaju kui ka moodulmaju.
Vastavalt eelarvele ja kliendi soovidele oleme alati ka lahendused leidnud.