Uusehitusel ja renoveerimisel on üheks kõige populaarsemaks fassaadide soojustamise lahenduseks soojusisolatsiooni-liitsüsteemid ehk nn SILS. Tegemist on tervikliku süsteemiga, kus soojustusmaterjaliks on vahtpolüstüreenist (EPS) või mineraalvillast jäik soojustusplaat, mis kinnitatakse alusseinale ning kaetakse pealt õhukese krohvikihiga (ca 5…8 mm). Et selliselt ehitatud krohvfassaad oleks kauakestev ja nägus, tuleb kindlalt kinni pidada ehitusjuhistest ning tähelepanu pöörata keeruliste ehitussõlmede korrektsele lahendamisele.
SILS süsteemide eelised:
Sõltuvalt aluspinnast on vaja teha ettevalmistustöid. Imavate aluspindade korral tuleb alustada süvakruntimisega (weber.prim 400 Tiefgrund), et vähendada aluspinna veeimavust. Vanade krohvfassaadide renoveerimisel on vaja esmalt lahtine ja pude kiht mehaaniliselt eemaldada ning korralikult tolmust puhastada. Väga ebatasaste pindade puhul on nõutav aluspinna eelnev tasandamine, kuna liimsegu paksus soojustusplaadi taga ei tohi ületada 20 mm. Seega ei jää liimseguga soojustuse rihtimiseks palju ruumi. Variant on lõigata ka soojustust, et peale soojustusplaatide paigaldamist siiski sirge lõpptulemus saavutada.
Aluspinna kruntimine
Reeglina algab SILS-i ehitamine alumiiniumist sokliprofiili paigaldamisega. Selleks rihitakse sokliprofiil paika spetsiaalsete distantsklotsidega, mis paigaldatakse vastavalt vajadusele seina ja sokliprofiili vahele. Need distantsklotsid on saadaval erinevas paksuses, alates 3 mm kuni 30 mm.
Sokliprofiili rihtimine ja paigaldamine
Soojustuse paigaldamiseks kasutatakse liimsegu või liimvahtu ning hiljem täiendavalt mehaanilist kinnitustüüblit.
Liimseguga paigaldamisel on kaks tehnikat:
Liimisegu paigaldamine kammiga üle terve isolatsiooniplaadi tagumise külje
Soojustuse armeerimisel on oluline jälgida armeerimissegu kihi paksust, mis peab olema vähemalt 5 mm. Erinevad testid on näidanud, et mida paksem on armeerimissegu kiht, seda parem on kogu krohvisüsteemi vastupidavus meie põhjamaises kliimas. Lisaks surutakse värskesse segusse klaaskiudvõrk, mille puhul tuleb jälgida toote tehnilisi näitajaid, neist olulisim on tema erikaal mis peab olema >160 g/m². Võrk peab jääma armeerimissegu välimisse kolmandikku, vastasel juhul võib süsteem hiljem praguneda. Lisaks lausarmeeringule on oluline kõikide sõlmede korrektne ehitamine. Aknaga liitumise kohtades tuleb kasutada spetsiaalset aknaliiteprofiili (vastavalt akna suurusele, konstruktsioonitüübile jmt teguritele võib toote mark varieeruda), nurkades kindlasti nurgaprofiili ning erinevate avade nurgad tuleb täiendavalt armeerida diagonaalsete võrgulappidega.
Weberi armeerimisegu weber.therm 310 on esimene fassaaditoode Eestis, mis on testitud vastavalt Soome nõuetele 100-le külmatsüklile, mis omakorda tagab fassaadi pikaealisuse.
Armeerimiskihi paksus vähemalt 5 mm
Pärast korrektse armeerimiskihi paigaldamist (korrektsust võib kontrollida väikeste väljalõigetega, kust näeb segukihi paksust ja võrgu asetsemist) saab alustada dekoratiivkrohvimisega. Enne dekoratiivkrohvi paigaldamist tuleb pinnale kanda toonitav kvartsliivaga kruntvärv weber.prim 403. Seejärel saab paigaldada sobiva struktuurkrohvi:
Dekoratiivkrohvi paigaldamine
Kui krohvitöödega on ühele poole saadud, siis tuleb hüdroisoleerida kõik akna veeplekkide alused paled ning lisaks teha umbes veepleki kõrgune ülespööre aknapõsele. Selleks kasutatakse võõphüdroisolatsiooni weber.tec 824. Weber ei luba tagasipöördega veeplekki kasutada muul juhul kui selleks ettenähtud otsatükiga lahenduses. Tavajuhtudel tuleb kasutada 90 kraadise ülespöördega veeplekki ning sellisel juhul tuleb paigaldada ka hüdroisolatsioon. Veepleki ja aknapõse vahele paigaldatakse isepaisuv tihenduslint ning serv täidetakse kvaliteetse UV-kindla mastiksiga. Veeplekk tuleb alt lahti jätta, et kondenseeruv niiskus saaks välja kuivada.
Võõphüdrolisatsioon veepleki alla
Soklites tuleb samuti krohvikihid hüdroisoleerida, et kaitsta soklipiirkonda välise niiskuse eest. Kõik sõltub mõistagi soklisõlme lahendusest, kuid reeglina krohvitakse soojustus tagasitäite piirist paarkümmend cm sügavamale ning hiljem lükatakse pinnas sinna otse vastu. Paremal juhul paigaldatakse vahele ka drenaažimatt, mille eesmärk on suuresti kaitsta soojustust ja krohvi tagasitäite poolt tehtavate mehaaniliste vigastuste eest. Kui jätta krohvide maa alla jääv osa hüdroisolatsiooniga katmata, siis pääseb niiskus ligi mineraalsele armeerimissegule ning see niiskus omakorda hakkab aja jooksul soklis dekoratiivkrohvi lagundama. Soovitatav on võõphüdroisolatsiooni kiht teha alates tagasitäite piirist kuni krohvide alumise servani ja sealt veel umbes 10 cm kaugemale. Sel juhul ei ole krohvidel mingit kokkupuudet välise niiskusega (sadevesi jmt).
Sokliosas maapinda jääva krohvikihi hüdroisoleerimine