Postitused

,

Kuidas säästa kodus targa maja lahenduse abil?

Pidev energiahindade tõus sunnib otsima uusi võimalusi kodukulude kokkuhoiuks. Klassikalisel juhul tehakse majale lisasoojustus, uuendatakse küttesüsteemi või vahetatakse näiteks aknad.

Kõik see aitab kaasa kodu energiakulude vähendamisele kaasa. Ainuke probleem on aga see, et sellise kokkuhoiu saavutamiseks teha märkimisväärseid investeeringuid.

Kas on võimalik suhteliselt väikse investeeringuga saavutada energiasäästu 10-20% ja lisaks muuta oma elu turvalisemaks ja mugavamaks?

Siinkohal soovitan tutvuda InDOME OÜ poolt turustatava juhtmevaba targa maja tehnoloogiaga, mida saab paigaldada ka juba valminud majadele.

Vaata täpsemalt: http://www.indome.ee/indome.html

, ,

Hangi info enne kui lähed ehituspoodi

Ehituspoodi minnes eeldab enamik, et sealt saab ka nõuandeid ja abi valikute tegemiseks, kuid tegelikkus on enamasti teistsugune.  Miks on oluline teenindaja teadmised ja nende kättesaadavus kliendile?

Põhimõtteliselt jagunevad probleemid ehituskaupluses kaheks:

1. Teenindajat / müüjat ei õnnestu leida või ta on hõivatud teiste klientidega.

Käin päris sageli ehituspoodides ja kogen ise ning ka teiste klientide pealt, et sageli tuleb oodata klienditeenindajat 10-15 minutit. Enamikel klientidel ei ole niikaua aega passida ja nad loobuvad ostust ja astuvad minema. Selge see, et selle aja peale lähevad kliendid närviliseks ja ajavad ka teenindajad omakorda närviliseks oma märkustega ootamise kohta. Tulemuseks olukord, kus tundub, et mõnel juhul läheb klienditeenindaja kuskile taha ruumi lihtsalt närve rahustama ja ootama, millal kliendid minekut teevad.

Tegelikult ei olegi klienditeenindajad antud juhul väga süüdi, sest kaupluste personaliväheses on pigem kulude kokkuhoiu või väikse palga teema.

2. Nõuannete küsimine konkreetsete lahenduste, materjalide või tehnoloogia kasutamise kohta ei anna piisavat teavet või soovitusi ei osata anda.

Minnes ehituspoodi eeldab inimene, et teenindaja aitab nõustada õige valiku tegemist materjali või toote ostul. Kuigi enamasti on ehituskauplustes ära jagatud valdkonnad teenindajate lõikes on probleem see, et vähegi spetsiifilisema küsimuse korral ei oska teenindaja aidata. Ta võtab enamasti ka siis materjali kasutusjuhendi ette ja loeb sealt teksti maha aga tal ei ole eriteadmisi, mida klient eeldab või loodab klienditeenindajalt saavat.

Ühest küljest on mõistetav, et klienditeenindaja ei ole erialase haridusega ja ta ei oska nõuandeid jagada. Teisest küljest peaksid ehituskaupluste juhid oma töötajaid koolitama või looma süsteemi, kuidas klienditeenindaja saab kiiresti hankida vajaliku informatsiooni.

Miks see on oluline? Nõuandev müük annab ehituspoele rahuloleva kliendi, kes alati sinna tagasi tuleb aga mis veel olulisem, klient saab toimiva lahenduse, sobiliku materjali ning ennekõike ta ei kuluta oma raha valede materjalide ostmisele.

Ma usun, et enamik inimesi on suutnud aeg-ajalt osta vale materjali või toote, mida hiljem kasutada ei õnnestu ning kas siis jääb see kuskile seisma või paremal juhul õnnestub odavama hinnaga edasi müüja. Ehitustooted ja -materjalid on vägagi kallid ja just seetõttu on õige toote ja materjali ostuks vajaliku nõuande saamine ülioluline!

Praegu poodi minnes tuleb aga kahjuks eelnevalt teha korralik eeltöö ja internetist lugeda materjalide ja toodete kohta ning selgus saada, millist konkreetset materjali vaja läheb. Selline eeltöö aga võtab palju aega ning enamasti pole selleks aega.

Kui eeltoodust võis jääda mulje, et asjalood ehituspoodides on väga halvad siis tõe huvides pean ütlema, et õnneks on olemas ka meeldivaid erandeid. Olen kohanud ehituskauplustes ka oma valdkonna tõelisi asjatundjaid, kes suudavad kliente ära kuulata ja neile tõeliselt väärtuslikku nõu jagada.

Loodan, et leiate need parimad eksperdid oma poeskäikudel ülesse!

, ,

Ehitusmaterjali valik nõuab teadmisi

Oleme oma elus harjunud pidevalt ettetulevaid valikuid tegema võrdlemise teel. Valime tooteid, teenuseid enamasti selle abil, et võrdleme nende omadusi ja hinda omavahel. Me teeme otsuse, kas konkreetne toode või teenus on hea, rohkem selle järgi, kas see on muudest võrreldavatest toodetest parem või halvem.

Me teeme sellist võrdlust automaatselt kõigis valdkondades oma elus. Iga päev.

Võrdluse tegemiseks on aga vajalik suur hulk informatsiooni. See info tuleb hankida ja mis veel olulisem, tuleb aru saada, mida ja kuidas võrrelda.

Seega võrdlemine eeldab, et tuleb tunda toote / teenuse omadusi ja mõista, mis teeb selle sobivaks või eelistatavaks.

Kui nüüd eeltoodud mõttekõik üle tuua ehituse valdkonda siis põhiline probleem on tavaliselt see, et ehituskaugem oma kodu ehitaja / tellija ei tunne ehitusmaterjale ja –teenuseid. Ei tea, millised omadused materjalide ja teenuste valikul on olulisemad.

Kokkuvõttes jääb tellijal valida 2 variandi vahel:

1)      Tellida korralik projekt, mis sisaldaks konkreetseid ehitusmaterjale ja spetsifikatsioone (soovitavalt vähemalt põhiprojekti tasemel).

2)      Ise õppida, teha selgeks ehitusfüüsika, ehitusmaterjalide algtõed, tehnoloogiad jne.

Arusaadavalt tähendaks ise õppimine olulist ajakulu ja ka huvi õppida ning inimesele, kes kord elus maja ehitama asub on projekti sisseostmine lihtsam valik.

Kuid siiski kipub reaalsuses paljudel eratellijatel olema korralikku projekti investeeritavast rahast kahju ja kiputakse ehitama minimaalses mahus projektiga.  Tulemuseks olukord, kus ainuke toodete/teenuste valiku kriteerium kipub olema hind, sest muid valiku kriteeriume ei osata hinnata.

Nii kerkivad majad, kus ehitusfüüsika ja materjalide kokkusobivus on juhuslik ja konstruktsioonid ei täida oma eesmärki. Sealt edasi tekivad enamasti külmasillad ja niiskusprobleemid, mis viivad sageli vajaduseni juba 2-3 aasta pärast avada konstruktsioonid ja need ümber ehitada.

Sageli mõtleb tellija, et küll ehitusfirma oskab ja teab, kuidas täpselt peab tegema. Nõus, et see parematel juhtudel ka nii on, kuid ehitusfirma teostab ennekõike  töid vastavalt projektile. Kui  projekt on puudulik  või tellija tarnib materjalid siis ehitaja paneb need lihtsalt paika. Ehitaja roll ei ole olla projekteerija vaid lähtuda projektist.

Seetõttu soovitan ehitusmaterjalide valikud vähemalt põhikonstruktsioonide osas teha koostöös projekteerijaga ning alles seejärel asuda konkreetse väljavalitud materjali otsingutele. Kui konkreetne materjal on teada siis saab rakendada juba ainult hinnavõrdluse kriteeriumit.

Investeeri teadmistesse, investeeri projekti!


, ,

Kuidas toimub hinnapakkumise tegemine?

Igaüks, kellel seisab eest mõni ehitustöö tegemine, tahab esimese asjana saada teada, kui palju see maksma läheb. Sageli aga unustatakse ära, et vähegi mahukama töö tellimisel tuleb esimese asjana kirja panna tööde täpsed kirjeldused või tellida projekt.

Tellija poolne tööde ettevalmistamise faas on aga sageli praktikas selline, et pannakse kuskile kuulutus või võetakse ehitajaga ühendust. Pole harvad juhused, kus ka keskmise suurusega tööde puhul antakse suulises vormis ehitajale teada, mida peaks tegema. Selle jutu põhjal koostab ehitaja pakkumise, mis ei pruugi enam olla päris see, mida tellija soovib. Kuna väga detailselt hinnapakkumist lahti ei kirjutata siis tekibki olukord, et alles tööde käigus võib välja tulla, mida pakkumine sisaldab ja mida mitte.

Mida suurem ehitustöö seda olulisem on projekti olemasolu või võimalikult täpselt kirjeldatud lähteülesanne. Ainult niimoodi saab korralikku hinnapakkumist küsida.

Kuidas toimub ehitusfirma poolt hinnapakkumise tegemine?

Hinnapakkumise tegemiseks koostab ettevõte algul ehitustööde eelarve, kus arvutatakse võimalikult täpselt välja tööde tegelikud kulud. Eelarvele lisatakse lõpuks ettevõtte üldkulud ja kasum. Saadud lõppsumma on kokkuvõttes tellijale esitatav hinnapakkumise lõppsumma.

Hinnapakkumine kirjutatakse seejärel sageli ringi vastavalt sellele, kuidas tellija on soovinud pakkumist saada või jäetakse aluseks olemasoleva eelarve kuluread. Pakkumises esitatavad summad kirjutatakse ringi selliselt, et need sisaldavad ettevõtte muid kulusid ja kasumit. Pakkumine on enamasti veidi väiksema detailsusega kui eelarve.

See on koht, mis ettevõtte jaoks on sageli kõige raskem, näidata kliendile kuluridade kaupa maksumusi. Ei ole päris nii, et üldkulud ja kasum jagatakse võrdselt laiali kõigile ridadele. Need read, mida ettevõtte suudab odavamalt ehitada saavad sageli suurema katte ja selline ridade kaupa pakkumishinna kujundamine on parajalt suur töö.

Aeg-ajalt on ehitusfirmade poolt kuulda nurinat, et tellija nõuab pakkumist eelarve kujul. Ehitaja vaatenurgast tundub, et tellija tahab teada ettevõtte eelarve omahinda ja nii sekkub firma siseasjadesse.

Minu arvates  ka detailselt küsitud pakkumist on võimalik esitada tellijale selliselt, et sealt pole võimalik omahinda välja lugeda. Pigem on probleem selles, et mida detailsem on pakkumine seda tülikam ja ajamahukam on ehitajal sellist tööd teha ja sellest ka mõningane pahameel.

Minu seisukoht on see, et detailne pakkumine toimib mõlema osapoole nii tellija kui ka ehitusfirma huvides.  Mida täpsemalt on toodud välja pakkumises sisalduvad tööd seda parem.  Mõlema poole riskid on sellega väiksemad. Tellija ei pea siis mõistatama, millised tööd pakkumises sisalduvad ja ka ehitajal on kindlus, et nimekirjas toodud tööd sisalduvad pakkumises ning tööde maht on pakkumisega täpselt fikseeritud.

 

Mis muudab siis ikkagi eelarve ja pakkumise koostamise nii mahukaks?

Ehitustööde eelarvestamine sisaldab endas põhimõtteliselt 3 komponenti:

  1. Ehitusmaterjali hinda
  2. Mehhanismide hinda
  3. Töötasu maksumust

Sageli kasutatakse ka neljandat komponenti, mida nimetatakse alltöövõtuks. Tegemist on siis töödega, mida ettevõte ise sisse ostab ja mille osas ise teistelt firmadelt hinnapakkumisi küsib.

Enim võtab eelarve ja pakkumise tegemisel aega:

1)      Mahuarvutused
Projekti ja jooniste läbitöötamine ning tööde mahtude arvutamine on ajamahukas ettevõtmine. See nõuab täpsust ja kogemust. Mida mahukam ja keerulisem projekt seda rohkem aega kulub ning ka arvutusvigade arv kasvab. Kuigi suuremates ehitusfirmades kasutatakse erinevaid tarkvaralisi lahendusi mahtude arvutamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, on enamik ehitusfirmasid siiski klassikalise käsitsitöö kasutajad.

2)      Tehnoloogia ja materjalide tundmine
Ehitustööde eelarvestamine nõuab tehnoloogia ja materjalide tundmist ning selle arvestamist hinna koostamisel. Näiteks mitu kruvi m2 kohta tuleb kipsplaadi kinnitamisel arvestada. Tõsi, on olemas järjest enam eelarvestusprogramme, mis sisaldavad kulunorme ning teevad seda tööd lihtsamaks, kuid inimese enda teadmised ja kogemused on määravad.

3)      Alltöövõtjatelt hinnaküsimiste võtmine
Kuna Eestis praktiliselt enam pole firmasid, kes kõiki ehitustöid ise pakuksid, siis paratamatult tuleb osa töid sisse osta ning seetõttu on vajalik hinnaküsimiste korraldamine. Selleks tuleb kokku panna alusdokumendid ja koostada hinnaküsimise kirjad, kus oleks selged tööpiirid ja nõuded. Nii hinnaküsimiste saatmine kui ka hiljem saadud pakkumiste analüüs on sageli vägagi mahukas töö.

4)      Pakkumistabeli koostamine
Ettevõtte poolt koostatav eelarve ümberkirjutamine tellija poolt etteantud tabelisse on sageli suur töö. Sest need kuluread, mille alusel ettevõte ise hinda arvutab ja kuidas tellija seda soovib, võivad olla täiesti erinevad. Seetõttu paljud ehitusfirmad esitavadki oma pakkumisi ainult enda kululiigituse alusel, et neil pole ressursse pakkumise ümberkirjutamiseks.

Kõige selle suure töö juures on ehitusfirma poolt vaadates tegemist harva tellimuseni viiva tööga. Praktikas on ehitaja käest hinnapakkumise küsimine tasuta ning ehitajale ei hüvitata tehtud tööd.

Ma usun, et teadmine, milline suur töö tuleb teha ära hinnapakkumise koostamisel, on vajalik igale tellijale. See teadmine aitab teha paremat koostööd. Teadlik tellija teeb paremat tööd projekti ja oma soovide kirjeldamisel ning seeläbi suudab ehitaja täpsemat hinda pakkuda.

Edukat koostööd!

,

Ehitustööde tellija ootab korrektsust

Puutudes pidevalt kokku erinevate ehitustööde tellijate muredega, hakkab silma, et paljud probleemid tellija ja ehitaja vahel on tekkinud erinevatest ootustest töökultuuri osas.

Tellija jälgib töökultuuri ja lõpptulemuse korrektsust

Ehitustööde tellija ootab oma ehitajalt kvaliteeti kõiges, mis puudutab tema tööd. Näiteks ühel objektil oli probleemiks see, et ehitaja ei koristanud ja katnud oma plaaditud pindasid korrektselt kinni ning ühel hetkel tekkis tellijal tõsine kahtlus, kas sellise töökultuuriga ehitaja ikka suudab teha kvaliteetset tööd? Kas tööd on ikka tehnoloogiliselt õigesti tehtud? Kui tellija tööd ise üle vaatas, hakkas talle silma, et mitmed plaadid olid veidi viltu ja negatiivne hoiak ehitaja suhtes suurenes. Tellija võttis minuga ühendust ja palus tööde ülevaatust.

Tööde kontrollimisel selgus, et ehitaja oli siiski tehnoloogiliselt kõik õigesti teinud, kuid tõepoolest olid osad plaadid veidi viltuselt pandud ja ka objekti koristamisega ei oldud eriti tegeletud.

Kuigi olemasolevad korrektsuse ja iluvead sai parandatud jäi tellija siiski ehitaja suhtes endiselt kahtlustavaks ning otsis probleeme ka juba sealt kus neid polnud. Kokkuvõttes kadus hea sõbralik läbisaamine ehitaja tellija vahel ning mõlemad pooled nii tellija kui ka ehitaja ei olnud koostööga rahul.

 

Mida sellisest olukorrast õppida?

Tellijale on kokkuvõttes enamasti kõige mõistlikum omanikujärelevalve teenuse kasutamine, sest siis on suhtlevad omavahel ehitusala inimesed ning ehitaja tunneb igal sammul, et tema tööd kontrollitakse. Ja see omakorda aitab kaasa tööde kvaliteedile.

Kui rääkida ehitaja vaatenurgast siis minu ettepanekud ehitusfirmadele parema koostöö saavutamiseks on järgmised:

1.       Kaasa tööde tellija varakult
Kaas tellija juba esimeste töölõikude valmimise järel tööde ülevaatusesse, selgita miks ja kuidas on tööd teostatud ja kuidas tööde kvaliteet tagatakse.

2.       Küsi kohe tellijalt tagasisidet tööde kvaliteedi või lõpptulemuse kohta
Küsi tellijalt, kas selline teostatud töölõik on sobilik? Kui tellija avaldab arvamust, mis vajaks parandamist, siis kas paranda või selgita, miks see nii peab olema.

3.       Hoia objekt korras
Ehitusobjekti kvaliteet algab töökorraldusest ja tänapäeva tellija jälgib ja hindab seda, kui kõik on koristatud või kinni kaetud, et need tööde käigus ei määrduks.

Kui neid lihtsaid ettepanekuid kasutada on palju suurem võimalus, et koostöö tellijaga sujub ning lõpptulemus vastab tellija ootustele.