Silt: statistika

Oma maja suuruse arvutusvalem

Maja planeerimisel on üheks esimeseks ülesandeks määrata maja umbakaudne suurus. Kui palju peaks olema pinda ühe inimese kohta? Sõltub ju kokkuvõttes maja suurusest nii ehitusmaksumus kui ka igakuised kasutuskulud.

Kuidas arvutada umbkaudselt maja suurust?

Maja suuruse võiks arvutada umbkaudselt järgmiselt:
- Iga majas elama asuva inimese tarvis võiks arvestada 30 m2 elamispinda.
- Lisaks arvestada maja kohta veel täiendavalt umbes 20-30 m2 üldist pinda.

Suuremi, üle 300 m2 eramuid ehitatakse harvemini, kuna sellise maja küttekulud on vähestele taskukohased.

Üle 300 m2 eramuid ehitatakse harvemini, kuna sellise maja küttekulud on vähestele taskukohased.

Näiteks, kui pere on  4-liikmeline, siis võiks umbkaudne maja suuruse arvutus olla järgmine: (4 inimest x 30 m2 inimese kohta) + 30 m2 üldine pind = 150 m2.

Selline rusikareegel ei võta loomulikult arvesse kõiki võimalikke ruumivajaduse nüansse, kuid on heaks orientiiriks.

Kui vaadata ehitisregistri statistikat, siis on näha, et ühepereelamute keskmine suurus on erinevate maakondade lõikes suuresti erinev. Üle Eesti oli keskmine ühepereelamu suurus ehitisregistri statistika alusel 2009 aastal 175 m2. Kasutades eeltoodud valemit, tähendaks see 5- liikmelist peret.

Maja suuruse otsustamisel tuleks aga kindlasti hetkeolukorra arvestamise juures, vaadata ka tulevikku. Kas on oodata pere juurdekasvu?  Või, kas siis, kui lapsed omaette elama asuvad, maja liiga suureks ei jää.

Tõsi on see, et varem ehitati oma eramaja väga pika perspektiiviga ja maja sai koduks mitmetele põlvkondadele. Tänapäeval, kus näiteks parema töö leidmiseks tuleb elukohta vahetada, vaadatakse kodu juba rohkem nagu investeeringut. Vajaduse tekkimisel müüakse olemasolev eluase ja soetatakse sobiliku suurusega valmismaja või ehitatakse sootuks uus maja.

Kui aga maja asukoht ja krunt meeldib, tasub maja rajada nii, et see sobiks kasvavatele ja muutuvatele vajadustele pika aja jooksul.

Palju oli eelmisel aastal eramaja ehitajaid?

Umbes pool aastat tagasi uurisin Ehitisregistri statistika aruannetest palju oli 2009 aastal esimesel poolel neid, kes oma eramaja ehituse ette võtsid. Kirjutasin selle kohta ka väikse postituse, mida saab lugeda siit. Prognoosisin, et 2009 aasta kokkuvõttes alustavad ehitamist u.  1200-1500 peret.

Nüüd on aasta kokkuvõte olemas ja selgubki, et 2009.a. alustas eramaja ehitamist 1248 peret. Õigluse huvides pean lisama, et ma ei võtnud statistikasse paaris- ja ridaelamuid, vaid ainult ühepereelamud.

Väljastatud ehitusload aastatel 2005-2009

Väljastatud ehitusload aastatel 2005-2009

Graafikul toodud Ehitisregistri statistika kohaselt oli 2009 aastal majaehitajate arv poole väiksem kui 2008 aastal ja näiteks pea 4 korda väiksem kui buumiaegsel 2006 aastal.

Vaadates neid numberid ja majanduse seisu tervikuna, siis usun, et 2010 on enam-vähem samas suurusjärgus kui eelmine aasta. Suuremat väljaantud ehituslubade kasvu võiks oodata 2011 aastal.

Maja ehitamise võtab inimene üldjuhul ette siis, kui tuleviku suhtes on positiivsed ootused ja majanduselu stabiliseerub. Juba on mitmeid märke, mis lubavad tulevikku julgemalt vaadata. Ja minu sõnum on see, et kõik kes oma ehitusplaane seni on edasi lükanud, võiksid varsti need ette võtta ja töid plaanima hakata.

Head pealehakkamist!

 

Kui suur maja endale ehitada?

Kas sulle meeldiks elada suures ja avaras majas või hoopis hubases ja väiksemas majas? See küsimus on vaja igal majaehitajal enda jaoks lahendada ja teha seda  maja planeerimisel ühe esmase teemana.  Maja suurust tuleks arutada oma perega ja mõelda läbi oma soovid.

 

Mõistlik on teha seda järk-järgult, pannes kirja ruumiplaani. Kui kõik soovitud ruumid on kirjas, siis tuleks igale ruumile selle suurus juurde kirjutada. Nii saab kokku arvutada kogu maja pinna. Kui maja kogupind tundub liiga suur või väike, tuleks ruumide nimekiri uuesti üle vaadata ja selles korrektiive teha.

 

Nagu enamasti, vaatame me alati ka teisi, millised majad on nemad ehitanud. Siinkohal uurisingi, kui suuri ühepereelamuid Eestis praegu ehitatakse.  Andmed on võetud Ehitisregistrist ja need on 2009 aasta 6 kuu kohta.

eluruumide-pind

Graafik näitab, et suurimad majad ehitatakse Tallinnas ja Harjumaal ning väiksemad Lääne- ja Valgamaal.

Eesti keskmine ühepereelamute eluruumide pind on 167 m2.

Ehita oma maja ikka enda vajaduste järgi, siis on seal hea ja mugav elada.

 

Kui suur on sinu maja või sinu plaanitav maja, pane kirja kommentaaridesse.

 

Kui palju on oma maja ehitajaid?

Mind on pikemat aega huvitanud palju on viimastel aastatel olnud Eestis oma maja ehitajaid. Ennekõike huvitas, mind ühepereelamute arv.

Tegin väikse statistika, alusandmetena kasutasin Ehitisregistri andmeid.  Võtsin välja 5 viimase aasta andmed ehituslubade väljastamise kohta ühepereelamutele. 2009 aasta osas on kättesaadavad küll ainult 6 kuu andmed, kuid üldpilti see väga ei muuda.

Graafik näitab, et kukkumine on olnud viimasel kahel aastal suur. 2009 aasta lõpuks võiks prognoosida oma maja ehitajad vahemikus u. 1200 – 1500  ehk umbes pool eelmise aasta mahust.
Ehitajatele ei ole need arvud kindlasti meeldivad vaadata aga oma maja tellijatele näitavad need arvud head võimalust - suur konkurents töö pärast pakub praegu väga häid ehitushindu.

 
 
Kellel lähiajal plaanis oma maja ehitamine, see saab nn. tellija turu eelistest kindlasti kasu.