Postitused

,

Statistika – ühepereelamud

Kui vaadata Ehitisregistri viimaste aastate statistikat siis on näha, et madalseis on läbitud ja vaikselt on suurenemas ka uute ühepereelamute ehitamine.  Tõenäoliselt 2013 aastas tuleb samuti kasvavas tempos. Samas eramute ehitamise puhul peab arvestama, et kasutusloa hankimine kipub eramajade puhul sageli venima ja seetõttu ei ole statistika kõige täpsem. Kuid suunda näitab statistika kindlasti ja see näitab, et aina rohkem inimesi julgeb oma maja ehitamise ette võtta.

stat

Millise aasta statistikasse jõuab Sinu maja?

,

Majaehitaja.ee on 3 aastane

Majaehitaja.ee sünnipäev

Järjekordne tegevusaasta on möödas ja hea meel veidi kokkuvõtvalt rääkida sellest, mis tehtud ja veidi ka sellest, mis ees ootab.

Kõigepealt aga soovin tänada kõiki, kes on majaehitaja.ee lehte külastanud ning siin keskkonnas asuva 224 artikliga võtnud vaevaks tutvuda. Suur tänu!

Uurides lehekülje statistikat selgus, et majaehitaja leht on saanud aastaga üle 55 000 unikaalse  külastuse ning keskmiselt kulutatakse lehel oma aega 2 minutit ja 15 sekundit.

Üllatuslikult on lehega tutvutud aasta jooksul lausa 87 riigist. Kõige enam külastajaid väljapoolt Eestit on käinud Soomest, Norrast, Rootsist, Inglismaalt ja Saksamaalt.

Enamik külastajaid (81%) on jõudnud majaehitaja.ee lehele läbi otsingumootorite (peamiselt Google ja Neti) ja populaarsemad otsingu märksõnad on maaküte, moodulmajad, maja projekt ja maja ehitus.

Aastaga on majaehitaja minikursusest osa võtnud ligemale 1000 inimest ja erinevatest e-kursusest ning veebiseminaridest kokku veidi üle  150-ne inimese.

Majaehitaja facebooki leht meeldib tänase seisuga 602 inimesele.

Aga aitab statistikast.

Vaatame natuke ka ettepoole, mis on plaanis.

Olen aja jooksul saanud palju tagasisidet küsimuste vormis, mis puudutab erinevaid ehitusmaterjale ja konstruktsioonide tehnilisi lahendusi. Suur hulk küsimusi puudutab sobilike ehitusfirmade otsimist ja valikut.

Pikka aega mõtlesin, kas ja kuidas sellist infot esitada, et sellest lugejale kasu oleks ning tema ehitusplaane toetaks. Erinevate variantide kaalumise järel jäi peale mõte tegevus- ja töödepõhise koolituskeskkonna lahendusest, mille eesmärgiks on kajastada ainult kõige olulisemad tegevused.

Uus projekt on praegu töös ja koos sellega muutub mõne aja pärast ka majaehitaja veebileht. Aga sinna läheb veel aega.

Põnevat majaehitamist soovides,
Eno

,

Oma maja suuruse arvutusvalem

Maja planeerimisel on üheks esimeseks ülesandeks määrata maja umbakaudne suurus. Kui palju peaks olema pinda ühe inimese kohta? Sõltub ju kokkuvõttes maja suurusest nii ehitusmaksumus kui ka igakuised kasutuskulud.

Kuidas arvutada umbkaudselt maja suurust?

Maja suuruse võiks arvutada umbkaudselt järgmiselt:
– Iga majas elama asuva inimese tarvis võiks arvestada 30 m2 elamispinda.
– Lisaks arvestada maja kohta veel täiendavalt umbes 20-30 m2 üldist pinda.

Suuremi, üle 300 m2 eramuid ehitatakse harvemini, kuna sellise maja küttekulud on vähestele taskukohased.

Üle 300 m2 eramuid ehitatakse harvemini, kuna sellise maja küttekulud on vähestele taskukohased.

Näiteks, kui pere on  4-liikmeline, siis võiks umbkaudne maja suuruse arvutus olla järgmine: (4 inimest x 30 m2 inimese kohta) + 30 m2 üldine pind = 150 m2.

Selline rusikareegel ei võta loomulikult arvesse kõiki võimalikke ruumivajaduse nüansse, kuid on heaks orientiiriks.

Kui vaadata ehitisregistri statistikat, siis on näha, et ühepereelamute keskmine suurus on erinevate maakondade lõikes suuresti erinev. Üle Eesti oli keskmine ühepereelamu suurus ehitisregistri statistika alusel 2009 aastal 175 m2. Kasutades eeltoodud valemit, tähendaks see 5- liikmelist peret.

Maja suuruse otsustamisel tuleks aga kindlasti hetkeolukorra arvestamise juures, vaadata ka tulevikku. Kas on oodata pere juurdekasvu?  Või, kas siis, kui lapsed omaette elama asuvad, maja liiga suureks ei jää.

Tõsi on see, et varem ehitati oma eramaja väga pika perspektiiviga ja maja sai koduks mitmetele põlvkondadele. Tänapäeval, kus näiteks parema töö leidmiseks tuleb elukohta vahetada, vaadatakse kodu juba rohkem nagu investeeringut. Vajaduse tekkimisel müüakse olemasolev eluase ja soetatakse sobiliku suurusega valmismaja või ehitatakse sootuks uus maja.

Kui aga maja asukoht ja krunt meeldib, tasub maja rajada nii, et see sobiks kasvavatele ja muutuvatele vajadustele pika aja jooksul.

,

Palju oli eelmisel aastal eramaja ehitajaid?

Umbes pool aastat tagasi uurisin Ehitisregistri statistika aruannetest palju oli 2009 aastal esimesel poolel neid, kes oma eramaja ehituse ette võtsid. Kirjutasin selle kohta ka väikse postituse, mida saab lugeda siit. Prognoosisin, et 2009 aasta kokkuvõttes alustavad ehitamist u.  1200-1500 peret.

Nüüd on aasta kokkuvõte olemas ja selgubki, et 2009.a. alustas eramaja ehitamist 1248 peret. Õigluse huvides pean lisama, et ma ei võtnud statistikasse paaris- ja ridaelamuid, vaid ainult ühepereelamud.

Väljastatud ehitusload aastatel 2005-2009

Väljastatud ehitusload aastatel 2005-2009

Graafikul toodud Ehitisregistri statistika kohaselt oli 2009 aastal majaehitajate arv poole väiksem kui 2008 aastal ja näiteks pea 4 korda väiksem kui buumiaegsel 2006 aastal.

Vaadates neid numberid ja majanduse seisu tervikuna, siis usun, et 2010 on enam-vähem samas suurusjärgus kui eelmine aasta. Suuremat väljaantud ehituslubade kasvu võiks oodata 2011 aastal.

Maja ehitamise võtab inimene üldjuhul ette siis, kui tuleviku suhtes on positiivsed ootused ja majanduselu stabiliseerub. Juba on mitmeid märke, mis lubavad tulevikku julgemalt vaadata. Ja minu sõnum on see, et kõik kes oma ehitusplaane seni on edasi lükanud, võiksid varsti need ette võtta ja töid plaanima hakata.

Head pealehakkamist!

 

,

Kui suur maja endale ehitada?

Kas sulle meeldiks elada suures ja avaras majas või hoopis hubases ja väiksemas majas? See küsimus on vaja igal majaehitajal enda jaoks lahendada ja teha seda  maja planeerimisel ühe esmase teemana.  Maja suurust tuleks arutada oma perega ja mõelda läbi oma soovid.

 

Mõistlik on teha seda järk-järgult, pannes kirja ruumiplaani. Kui kõik soovitud ruumid on kirjas, siis tuleks igale ruumile selle suurus juurde kirjutada. Nii saab kokku arvutada kogu maja pinna. Kui maja kogupind tundub liiga suur või väike, tuleks ruumide nimekiri uuesti üle vaadata ja selles korrektiive teha.

 

Nagu enamasti, vaatame me alati ka teisi, millised majad on nemad ehitanud. Siinkohal uurisingi, kui suuri ühepereelamuid Eestis praegu ehitatakse.  Andmed on võetud Ehitisregistrist ja need on 2009 aasta 6 kuu kohta.

eluruumide-pind

Graafik näitab, et suurimad majad ehitatakse Tallinnas ja Harjumaal ning väiksemad Lääne- ja Valgamaal.

Eesti keskmine ühepereelamute eluruumide pind on 167 m2.

Ehita oma maja ikka enda vajaduste järgi, siis on seal hea ja mugav elada.

 

Kui suur on sinu maja või sinu plaanitav maja, pane kirja kommentaaridesse.