Postitused

,

Päikeseenergiast saab kasu tugeva pakase perioodil

Looduses on teatav seaduspärasus. Eks meist igaüks on märganud, et mida külmemaks ilm läheb seda selgemaks läheb ka taevas. Nii on ka käesoleval talvel  enamik päiksepistelisi päevi olnud just viimaste nädalate kõva külmaga.

See aga annab võimaluse kasutada päikseenergiat kasulikult ära just siis, kui seda kõige enam vaja läheb. Näiteks praeguste külmadega, kus temperatuur on üle 15-20 miinuskraadi, suudavad vaakumtorudega päikesepaneelid vett soojendada u. 45-50 plusskraadini, mis on majapidamises ja näiteks vesipõrandakütte jaoks täiesti sobilik temperatuur.

Suvisel perioodil suudab vee soojendamiseks mõeldud päikesepaneel tagada pea kogu sooja vee ja kui lisaväärtus ka talvel olemas on see järjest rohkem kaalumist vajav koht. Kas mitte panna oma majale ka päikesekollektorid katusele?

,

Päikeseenergia kasutamine oma majas?

Nüüd, kus Eestimaal tõeliselt soe, vahest isegi juba liigagi, on hea võtta teemaks päikeseenergia kasutamine. Täpsemalt, millised on võimalused otsese päikeseenergia kasutamiseks oma majas?

Ka kortermajad kasutavad päikeseenergiat kulude säästmiseks. Pildil kortermaja Tallinnas Mustamäel.

Ka kortermajad kasutavad päikeseenergiat kulude säästmiseks. Pildil kortermaja Tallinnas Mustamäel.

 

Kuidas siis päikeseergiast kasu saada?

Levinuimad viisid on päikesepaneelide kasutamine ja seda kahel viisil.

  • Sooja vee saamiseks
  • Elektrienergia saamiseks

Kaudsemal kujul kasutatakse päikeseenergiat ka maakütte- ja õhkusoojuspumpade puhul. Pinnasesse akumuleerunud soojus ja õhus oleva soojus pärineb ju päikeselt.

 

Soe vesi päikese abil

Vee soojendamine päikesepaneelide abil on Eestis vaikselt aga kindlalt järjest rohkem kasutamist leidmas.  Sellist lahendust saab kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Suvisel päikesepaistelisel ajal suudab selline lahendus pea täielikult katta vajaliku tarbevee soojendamise. Kogu süsteem annab reaalset kasu umbes 6  kuni 8 kuud aastas.

Eestis on levinumad peamiselt 2 tüüpi päikesepaneele:

  • Tasapinnalised päikesekollektrid
  • Vaakumtorudega päikesekollektorid

Eelistada tasuks vaakumtorudega päikesekollektoreid, sest need suudavad päikesekiirgust paremini kätte saada. Need on umbes 30% võimsamad kui tasapinnalised kollektorid. Tõsi, umbes sama suurusjärk ehk 30 % on vaakumtorudega lahendus ka kallim. Lisaks on vaakumtorudega päikesekollektorite puhul võimalik päikeseenergiast osaliselt kasu saada ka hajuspilvede korral ning süsteem toimib ka kuni 30 miinuskraadi juures.

Selline päikeseenergial põhinev soojaveesüsteem koosneb:

  • Päikesekollektor
    Mitu m2 peaks päikesekollektorit olema sõltub kokkuvõttes konkreetsest lahendusest ja soovidest. Näiteks 150 m2 maja puhul, mis lisaks tarbevee soojendamisele ka maja küttesüsteemi tarbeks vett aitaks soojendada, võiks päikesekollektori pind olla umbes 20 m2.
  • Veeboiler
  • Paisupaak
  • Pump
  • Kontrollerid ja juhtimisautomaatika

Igal juhul on kasulik integreerida päikeseenergial toimiv sooja vee süsteem ka küttesüsteemiga nn. lisakütte lahendusena.  Nii muutub süsteem veelgi efektiivsemaks ja süsteemi tasuvusaeg väheneb. Ideaalsetes oludes, kus päikesekiired langevad risti kollektori tasapinnaga, ulatub süsteemi kasutegur lausa 90%-ni.

Eramajale sobiliku vee soojendamiseks vajaliku päikesekollektori süsteemi tarvikute ja väljaehitamise hinnad algavad umbes 50 000 kroonist.

Päikese abil elektrienergia tootmine

Elektrienergia tootmiseks on täna kasutusel peamiselt kahte tüüpi päikesepaneele:

  • Polükristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 17%
  • Monokristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 20%, kuid kallimad

Kuigi järjest enam on kuulda, et päikesepaneelide ehitamisel tehakse edusamme ja suudetakse kasutegurit tõsta, on selline arendustöö väga pikaajaline. Täna turul saadaolevad lahendused on kallid ja seetõttu on majanduslikus mõttes Eestis selliste lahenduste kasutamine küsitava väärtusega. Näiteks 1kWp võimusega polükristalliliste päikesepaneelide puhul, mis toodab umbes 1300 kWh energiat, kujuneb süsteemi maksumuseks umbes 150 000 kr.

Kui jätta kõrvale keskkonnasäästlik mõtteviis, siis majanduslikult ei ole täna Eestis selline elektrienergia tootmine mõistlik. Päikesepaneelide tarnijad hindavad päikesepaneelide tasuvusajaks umbes 20-30 aastat. See võib ka tõsti olla, kuid selle 20-30 aasta jooksul areneb tehnoloogia oluliselt edasi ning tõenäoliselt tuleks suurem osa investeeringust kortnasse kirjutada.

Mina isiklikult oleksin valmis investeerima elektrienergiat tootvasse päikesepaneeli siis kui süsteemi tasuvusaeg kujuneks umbes 10 aasta peale.

Seoses jätkuva ja süveneva energiakriisiga usun, et see aeg, kus päikesepaneelide kasutegurid oluliliselt suurenenevad, hakkab lähema 10 aasta jooksul kätte jõudma. See omakorda tooks kaasa suurema nõudluse ning viiks tootmiskulud alla ning teeks päikesenergia kättesaadavaks mõistlikuma hinnaga.

 

Kas Sina plaanid oma majas päikeseenergiat kasutada?

,

Ökonoomsed ja säästlikud majad – kas tuleviku majad?

Viimasel ajal räägitakse üha rohkem säästlikest majadest nagu ökomajad, passiivmajad, nullenergia majad jne.

majavalik
Kas säästlikud majad on tulevik?

Kas see on MASU tagajärg, et rohkem kokkuhoiule hakatakse tähelepanu pöörama või pigem keskkonnateadlikkuse suurenemine? Ka mina olen selle teema vastu huvi tundnud ja püüdnud selgeks teha, mida see säästlik maja endast kujutab.

 

Peamised säästlike majade ühised tunnused on järgmised:

  • Keskkonnasõbralike materjalide kasutamine
    • materjali tootmisel võimalikult väike energia kulu
    • inimese tervisele ohutu, naturaalne materjal
    • taaskasutatav materjal, et ümbritsevat keskkonda võimalikult minimaalselt koormata
  • Ökonoomsed, aitavad kokku hoida raha
    Oluline on teada, et ökonoomsus ja kokkuhoid saavutatakse maja pikaajalisel kasutamisel maja ülalpidamiskuludelt ennekõike küttekuludelt. Esmane investeering on selliste majade puhul u. 30% suurem, kui klassikalistel majadel.

    • minimaalsed maja küttekulud
    • efektiivne energia kasutamine, tänu ruumiplaanile ja tehnilistele lahendustele (päikese- ja tuuleenergia, passiivne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem)
  • Võimalus loobuda tsentraalsetest liitumistest
    Täna päris sõltumatu lahenduse rajamine läheb tõenäoliselt liialt kalliks aga teotava funktsioonina saab kasutada neid kindlasti.

    • päikesepaneelid – energia kasutamine
    • vihmavee kasutamine – vihmavee kasutamine tarbeveeks
    • reovee käsitlemine – lokaalne veepuhastus ja komposteerimise süsteem
    • tuulegeneraator – tuuleenergia kasutamine

 

Nende majade põhimõtteline erinevus tavamajadest seisneb ennekõike selles, et need on soojustatud oluliselt paremini,  seina soojustuse paksus on u. 45 cm ja katusealuse soojustuskiht u. 50-60 cm. Samas kui tavamaja puhul on need näitajad umbes poole väiksemad. Väga oluline selliste majade puhul on ka hea õhutihedus, ilma milleta poleks võimalik saavutada madalaid küttekulusid.

 

Mina usun, et sellised säästlikud majad on tulevikus järjest populaarsemaks muutumas seetõttu, et kulud energiale kasvavad pidevalt ning ökonoomne maja aitab inimestel kulusid kokku hoida.

Tegelikult on praegu ülimalt soodne aeg ehitada säästlik maja, sest ehitushinnad on langenud keskmiselt 30% ja see on just seesama raha, mille võrra on ökonoomne maja tavamajast kallim. Kui plaanida säästlikku maja siis on just nüüd hea aeg oma plaan teoks teha.

Kui säästlik on Sinu olemasolev või plaanitav maja?