Postitused

, ,

Kas suur või väike maja?

Suuremi, üle 300 m2 eramuid ehitatakse harvemini, kuna sellise maja küttekulud on vähestele taskukohased. Kui küsida, esimest maja plaanivate, inimeste käest oma maja suuruse kohta, saab tavaliselt vastuseks, et nad soovivad suurt maja. Maja, mille suurus oleks üle 170 m2 või isegi üle 250m2.

Miks inimesed tahavad suurt maja?
Palju ruumi, tähendab inimese jaoks kindlasti suuremat vabadust ja võimalust olla segamatult oma tegevuste juures. Esmapilgul tundub ju tõesti ahvatlev suur ja avar maja, suur elutuba 40-50 m2, kuhu kõik pereliikmed ja külalised lahedasti ära mahuvad. Kus igal lapsel on suur tuba, kus on töötuba ja miks mitte oma raamatukogu või mängutuba, kus suured garderoobid, vannitoad, saunad ja muud ruumid.

Vahest tuleb avara elamise soov just sellest, et senised elutingimused on kasinad ja kui juba maja ehitamiseks läheb siis peaks see olema maksimaalselt mugav ja suur.

Võib-olla on oma osa sellistes soovides ka ajakirjandusel. Kui võtta lahti mõni ajakiri siis tutvustatakse peamiselt suursuguseid ja pigem villade tüüpi majasid, mis on arhitektuurselt efektsed ning äärmiselt kaunid. Sellised majad on sageli parimate saadaolevate arhitektide parima töö tulemus. Paratamatult inimesi kütkestavad sellised majad ja nad soovivad elada sarnastes majades.

Paraku ununeb asjaolu, et selliste majade eelarve ületab mitmekordselt tavalise, kuid samuti korraliku kvaliteetse maja hinna.

Majaehitamine nõuab pikalt ettemõtlemist

Tagasi tulles suure ja väikse maja teema juurde, selgub järk-järgult enamikele majaehitajatele, et suure maja ehitamine on mõtlemapanevalt kallis ja enamikul juhtudel on suurel majal ka suuremad ülalpidamiskulud. Lisaks kulub pikemas perspektiivis ka rohkem raha parandustöödele. Kuid parandus- ja remonditöödele esialgu ei mõelda ja seetõttu seda enamasti oma plaanides ei arvestata. Lisaks kulub suure maja koristamisele ja puhtana hoidmisele ka märkimisväärselt aega ja energiat.

Kui vaadata maja funktsionaalsest küljest siis jah, kindlasti on suurem elutuba mugavam ja suurem köök on samuti mõistlik, kuid enamus teisi majas vajaminevaid ruume ei pea ju olema väga suured. Näiteks panipaigad ei pea olema suured, pigem on oluline, et oleks ruum hästi möbleeritud ja igale vajalikule asjale oma koht. Ma pean tunnistama, et alahindasin funktsionaalset eritellimusel mööblit, kuni hetkeni, kui minu enda majas sisekujundaja selle välja töötas ja mööbel paika sai. Nii kompaktset ja suhteliselt väikse ruumi iga cm ära kasutavat lahendust, ei oleks ma iseseisvalt suutnud kunagi välja mõelda.

Ei taha öelda, et iga maja peaks olema pisike, kuid mõtlematult suuri maju ei tasuks küll kellelgi ehitada ja sageli ei saa suuremad majad ka kunagi “päris valmis“. Ei ole halvemat varianti majaehituses, kui kõvasti üle võimaluste maja ehitamine. See seab ohtu kogu perekonna ja üllast ideest oma majani jõudmisel, saab paremal juhul lõputu majaehitamine ja halvemal juhul laenuorjus, mille käigus ka poolik maja tuleb võlgade katteks võileivahinnaga maha müüa.

, ,

Ehitustööde lõpetamine

Kui vaadata ehitusobjektidel ringi siis hakkab silma, et kuigi ehitusprotsessis jälgitakse parimatel juhtudel hoolega tööde kvaliteeti siis hetkest kui tööd valmivad, ei tehta valmis töölõigu kaitsmiseks või kinnikatmiseks midagi.

Pole ju mingi saladus, et enamikel ehitusobjektidel toimub tööde lõpetamise faasis juba valminud tööde kahjustamist või lõhkumist, mida siis hiljem parandama tuleb asuda. Enamasti on süüdlane teada ja lõhutud töö parandamise kulud on võimalik välja nõuda.

Hoopis suurem probleem on aga see, et parandamise jäljed jäävad enamasti näha. Sinna alla lähevad kõik värviparandused, parketi parandused, täkked aknalaudades või näiteks ka fassaadikrohvi parandused. Kuigi oleks vajalik nõuda näiteks värviparanduste puhul kogu seina värvimist või värviparanduse hajutamist suurel pinnal, kipuvad tellijad leppima lokaalsete parandustega, mis jäävad ühel või teisel viisil nähtavaks. Mõningaid kahjustusi ei annagi muudmoodi parandada, kui välja vahetada. Näiteks uste puhul, kui seal on täkked sees siis korrektse tulemuse saamiseks tuleks see välja vahetada, mitte lasta pahteldada ja värvida, sest parandus jääb suure tõenäosusega nähtavaks.

Mida ette võtta?

Kõige olulisem on ehitaja(te)ga kokku leppida tööde järjekord ja kinnikatmise kord. Tööde järjekorra all pean silmas seda, et töid planeeritaks selliselt, et juba valminud töölõigu puhul ei ole vajadust seal ruumis või pinnal teha töid, mis suure tõenäosusega võiksid lõhkuda või kahjustada juba teostatud töid. Võimalusel tuleks valminud ruumid lukustada, et ehitusmehed sinna ei pääseks.

Lisaks on vajalik kirjutada juba töövõtulepingusse, et ehitajal on kohustus korrektselt kinni katta juba valminud töölõigud ja regulaarselt ehitusobjekti koristada ning ehituspraht ära viia. Kinnikatmine ja koristamine aitab oluliselt kaasa sellele, et võimalikke kahjustusi tekiks minimaalselt.

Lisaks aitab koristamine iga töölõigu juures paremini ka hinnata teostatud tööde kvaliteeti. Koristamata ehitusobjektil ei märka sageli väiksemaid viimistlusega seotud puudusi või ei pääse kontrollitavatele pindade ligi, et kontrolli teostada.

Tellija peaks kindlasti ehituse lõpufaasis võtma jäiga hoiaku ja hoidma silma regulaarselt peal, kas kinnikatmisi ja koristamist regulaarselt ning korrektselt tehtaks.

Ehitustööde lõpetamise faasis nõua alati ehitajalt teostatud tööde osas kinnikatmist ja ruumide koristamist, sest see aitab ära hoida mõttetuid parandustöid!

Keskustolmuimeja – kas kodu saab puhtam?

Maja plaanimise faasis on vaja mõelda paljude tehniliste lahenduste peale, mis elu lihtsamaks ja mugavamaks teevad. Üheks selliseks, mida järjest rohkem kaalutakse, on keskustolmuimeja (nimetatakse ka kesktolmuimeja, tsentraaltolmuimeja) süsteemi kasutamine.

 

Keskustolmuimeja kasutamine on lihtne

 

Millised on keskustolmuimeja eelised?

Kas need eelised on rohkem mugavuse vallast ja kas ka investeering ära tasub.  Need olid minu esimesed küsimused, kui enda maja ehitusplaane tegin. Käisin ja uurisin firmades ning sain teada keskustolmuimeja kohta järgmist:

 

Keskustolmuimeja eelised:

  • Puhastab ja hoiab ruumi oluliselt puhtama, kui tavalise tolmuimejaga puhastamisel
    Kui tavaline tolmuimeja enamasti suurendab tervisele kahjuliku mikrotolmu hulka puhastatavas ruumi õhus (ka heade filtersüsteemide korral), siis keskustolmuimeja vähendab ruumis mikrotolmu hulka. Kui ruumi pidevalt koristada keskustolmuimejaga siis väheneb ruumis mikrotolmuosakeste tase välisõhu tasemele – õhu kvaliteet ruumis on hea.
  • Koristamisel ei ole suurt müra ja koristamine on lihtne
    Kuna keskustolmimeja nn. imemiskeskus (müraallikas) paigutatakse eluruumidest kaugemale, siis ruumi koristamisel on müratase väike. See võimaldab koristada ja tolmu võtta ka siis kui pere kodus, ilma et see kedagi väga segaks. Puhastamine toimub kerge imemisvoolikuga, mis on piisavalt pikk (näiteks 8 m), et igale poole tolmu ulatuks võtma.
  • Pikaealisus ja töökindlus
    Paigaldatav torustik peab vastu sama kaua kui maja ja üldjuhul ei vaja erilist hooldust. Keskustolmuimeja imemiskeskus peab vastu u. 3-5 korda kauem kui tavaline tolmuimeja.
  • Tolmukotte ei vaja ja puhastamine lihtne

Tavalise tolmuimeja puhul tuleb enamasti üsna sageli tolmukotte vahetada ja see on ajapikku üsna kulukas. Keskustolmuimejal aga tolmukotte ei ole ning selle asemel on mahukas tolmukogumise anum, mille tühjendamine on väga lihtne ning mida tuleb harva teha.

 

Selle info teadasaamisel oli minu otsus majale keskustolmuimeja panemiseks kindel. Ja ma pole pidanud seda kahetsema. Süsteem on töötanud laitmatult ja ruume on lihtne puhtana hoida.