Postitused

, ,

Kivimaja ehitamisest

Kivimaja on peetud alati väärikaks ja ihaldatud valikuks oma kodu rajamisel. Kivimaja massiivsus ja tugevus annab just kui täiendava turvatunde ning laseb tunda ennast kodus hästi.

Kõik me oleme kuulnud, et kivimaja ehitamine võrreldes näiteks puitkarkassmajaga on kallim. Kuid millest kallidus tekib? Vaatame peamisi põhjuseid:

Vundament

Raske kivikonstruktsiooniga maja vajab suurema kandevõimega vundamenti, mis tähendab teisiti öeldes massiivsemat ja suuremate mõõtmetega ning paremini armeeritud vundamenditaldmikku või näiteks plaatvundamenti. Lisaks on kivimaja puhul vajalik üldjuhul suuremate mõõtmetega vundament, kuna kivimaja välisseina konstruktsioon tänapäevase energiasäästliku maja puhul kipub olema u. 40 cm või paksemgi, mis vajab toetuspinda ning samal ajal vähendab ka maja kasulikku pinda.

Ehitusaeg

Kivikonstruktsioonide ehitustööd võtavad tehnoloogilistel põhjustel rohkem aega ja on töömahukamad. Keskmise kivimaja karbi ehitus võtab aega minimaalselt 2 – 3 kuud.

Kivimaja puhul nõuab ka majasiseste kommunikatsioonide ja kaablite/juhtmete vedamine seintesse suuremat vagude freesimist ja aukude puurimist ning seejärel vajavad pinnad uuesti tasandamist.

Kokkuvõttes tähendab pikem ehitusaeg suuremaid ehituskulusid ja kõrvalkulusid ning ka suuremat ilmastikutingimustest sõltumist.

Konstruktsioonide valik

Kui vaadata lähemalt võimalusi, kuidas kivikonstruktsioonis maju tänasel päeval ehitatakse, siis kõige levinumad lahendused on erinevad plokitooted, erinevate kiviplokkide tootjad pakuvad, kas osalisi või pea terviklahendusi, mis võimaldavad pea kogu maja ühest põhimaterjalist ehitada. Teine võimalus on erinevad komposiitplokid või soojustusplokid, mis armeeritakse ning betoneeritakse teatud plokiridade järel. Sellised lahendused võimaldavad veidi suuremat ehituskiirust, kuid need lahendused veel eramuehituses väga levinud ei ole.

Kolmas võimalus on valmis nn. sandwich-välisseina paneelid, mis tehases vastavalt kliendi tellimusele valmis tehakse ning objektil kokku monteeritakse, mis võimaldab ehitamise kiirust veelgi parandada.

Kivimaja väärtus

Kui otsida põhjendust, miks näiteks puitkarkassmajast u. 15% kallima kivimaja kasuks otsustada siis üheks põhjuseks võib olla see, et järelturul hoiab kivimaja paremini ajas oma hinda. Teiste sõnadega peaks juhul, kui näiteks aastakümne pärast peaks olema vajadus maja müü, saab selle eest paremat hinda küsida, kuid see sõltub ka üldisest olukorrast kinnisvaraturul.

Kindel on aga see, et kivimajas tunneb, olgu siis kasvõi petlikult, inimene ennast turvaliselt.
Minu kodu on minu kindlus – nii mõtleb iga koduomanik aga eriti kivimaja omanik!

, ,

Kas majade ehitamine on kolinud tehastesse?

Elame ajal, kus kiirusel on järjest suurem tähtsus ja eramud kerkivad pealtnäha mõne päevaga. Päris arvestatav hulk maju valmib erinevates majatehastes. Kas tulevikus ehitatakse karkassmajad ainult tehastes?

Vaatame lähemalt, kuidas karkassmajade ehitus tehastes ja objektil toimub ning milline võiks olla tulevik?

Tehasemajad versus kohapeal ehitavad karkassmajad
Tehases ehitatavate majade puhul on saavutatav suurem ehituskiirus, materjalide väiksem kadu ja võimalik tagada paremini tööde kvaliteeti ning vältida eksimusi. Sageli arvatakse, et tehastes ehitatavad majad on palju odavamad, kuid kohapeal ehitusplatsil traditsiooniliselt ehitatavad karkassmajad. See arvamus põhineb sageli sellel, et vaadatakse majatootjate tehasepakettide hindasid, mis moodustab sageli ainult 30 % maja tervikkuludest ja kuna numbrid tunduvad soodsad siis tekibki selline arvamus. Hinnavahe tehasemaja kasuks võib veidi olla, kuid kokkuvõttes on hinna suurusjärk mõlemal juhul sama.

Kui küsida tavakorras ehitatavalt ehitajalt tehaspaketiga samas mahus konstruktsioonide ehitamise hinda siis hind oleks enam vähem sama, võib-olla isegi odavam.

Kui veidi lähemalt võrrelda tööprotsesse ja ehitamise kiirust siis tulemus oleks järgnev:

Protsess
ja kiirus

Tehases ehitatav
karkassmaja

Objektil kohapeal
ehitatav karkassmaja

Ettevalmistus

Suur osa tarneajast oodatakse tehases täisautomaatse tööpingi ressursi vabanemist, enamike eramajade puitdetailid tehakse tehases valmis 1 päevaga ja seejärel kuluvad mõned nädalad elementide ehitamiseks.
Samal ajal saab aga ehitusobjektil ehitada vundamenti, sisuliselt saab ehitada parimal juhul paralleelselt nii vundamendi ka kui majakarbi elemente ja mooduleid.

 

Enne karbi ehituse algust on vajalik vundamendi valmimine.Karkassi ehitamiseks vajalik objektile transportida ehitusmaterjal (enamasti tuuakse ehitusmaterjal objektile erinevate tarnetena, mis suurendab transpordikulusid) ning seejärel saab alustada töödega. Võimalikud takistused tööde ajaplaani täitmiseks seotud ilmastikuga.
Vajalik teha kulutused valvele, piiretele, ehitusaegsele WC-le, soojakule, korraldada prügivedu).

Ehitamine

Mõõtulõigatud detailidest vastavatel töölavadel karkassi kokkupanek. Töö on mehhaniseeritud (naelpüstolid, trellid, tõsteseadmed jne.) ja tööviljakus suurem, suudetakse ehitustöid teostada graafikujärgselt ning kvaliteetselt ilmastikust sõltumatult.Kogu baasmaterjal on tehases varuga olemas ja tööprotsessis ei ole katkestusi ega ootamist materjali tarne osas.

Ehitusobjektil karkassi elementide või moodulitega paigaldamisel kulub töödele üldjuhul 1-2 päeva, suuremate majade puhul 3-5 päeva. Vajalik tõstekraana.

 

Ehitamiseks vajalik teha palju lisatööd, lõigata materjal kohapeal mõõtu, teha sisselõikeid, tappe, ehitada või paigaldada tellinguid ja neid pidevalt ümber tõsta.

Karkassi ehitamisel on sageli kasutusel lihtsamad tööriistad, naelte löömiseks kasutatakse haamrit, mitte naelapüsse, mis teeb tööde teostamise aeglasemaks.Konstruktsiooni võib tekkida vajadus ilmastiku eest kaitsta, näiteks peale soojustuse paigaldamist, mis võtab veelgi tegelikku tööaega vähemaks.

Olenevalt maja suurusest kulub ilmastikukindla majakarbi ehitamisele 1-2 kuud.

Ehitamise kiirus

Vundamendi ja karkassi ehitus tehases võimalik teha ideaaltingimustes praktiliselt paralleelselt (vundamendi ehitus 4 nädalat ja samal ajal elementide ehitus tehases samuti 4-5 nädalat (enamasti saab kiiremini) + paigaldus 1-2 päeva objektil. Kokku kulub orienteeruvalt u. 1 kuu.

Vundamendi ehitus 4-5 nädalat ehk u. 1 kuu.

Ilmastikukindla karbi ehitus ehitusobjektil kohapeal u. 6-7 nädalat ehk orienteeruvalt 1, 5 kuud.
Kokku kulub 2,5 kuud.

 

Kindlasti ei saa öelda, et karkassmajade tehases ehitamine oleks odav, sest tehaste automaatpingid ja muu sisseseade on kallis, lisaks on vajalik katta kõik tehase- ja kõrvalhoonete ülalpidamiskulud ning loomulikult ka tööjõukulud. Küsimus on pigem selles, et tehase tingimustes on tööde jõudlus suurem ja materjalikasutus optimaalsem ning seeläbi on võimalik pakkuda konkurentsivõimelist hinda ja kvaliteeti.

Kokkuvõttes tundub, et standardiseeritud tehasemajade kasuks hakkab otsustama järjest rohkem inimesi, sest pakutakse väga suurt valikut erinevaid majaprojekte, head ehituse kvaliteeti ning suuremat ehitamise kiirust. Peamised riskid on seotud elementide paigaldustöödega ja monteerimisega ehitusobjektil, mida aeg-ajalt veidi lohakalt kiputakse tegema ja mis võib rikkuda lõppetulemust.

Tulevikus, küll väiksemas mahus, jääb alati teatud turuosa ka kohapeal ehitatavate karkassmajadele, ennekõike just keerukamate ja eriprojektidega ehitatavate majadele. Unikaalse arhitektuuri ja lahendustega majad on otstarbekam ehitada objektil kohapeal klassikalisel viisil.

Kas see prognoos ka paika peab, saame näha aastate pärast!

, , ,

Mida arvata moodulmajadest?

ehitajavalimineKuigi suurem osa Eesti arhitekte ei pea moodulmajadest suuremat lugu, ei ole tegelikkuses asi siiski nii hull. Põhjamaades on moodulmajad üllatavalt populaarsed ja sealtpoolt on need ka Eestimaale jõudnud ning järjest enam kasutamist leidnud.

Tänapäevased moodulmajad on tegelikult väga suurte võimalustega nii arhitektuuri valikul kui oma pere vajaduste arvestamisel. See aeg, kus kõik majad olid ühesugused on möödanik, ning võimalik on tellida vägagi erinevaid majatüüpe ning lahendusi.

Moodulitest kokkupandava maja põhilisteks eelisteks on ennekõike soodsam hind ja ehitamise kiirus.

Viimastel aastatel on olnud vähe neid, kes on alustanud oma uue kodu rajamisega ning selle peamiseks põhjuseks on piisavate finantside puudumine.  Laenuvõimalused on küll olemas, kuid enamasti pole sissetulekud piisavalt suured või pole kindlust töökoha säilimise osas, ning seetõttu ei ole õigustatult julgust suure laenu võtmiseks.

Seetõttu on minu arvates ootuspärane, et pered, kes plaanivad mõistliku hinna eest oma majani jõuda, vaatavad moodulmajade poole. Moodulmajade tootjad on palju ja raske valida sobilikku. Põhiline, mille järgi valida, peaks olema ennekõike tehasepaketi sisu ja selle kvaliteet  ehk milline on maja energiasäästlikkus, milliseid uksi ja aknaid kasutatakse.

Näiteks pakub Soome moodulmaja tootja Omatalo hetkel Optimi 147 tehasepaketti ja selle paigaldust 39 000 eurot ehk u. 610 000 krooni. Selle konkreetse firma puhul on maja valijale tähtis kindlasti see, et seinakonstruktsioonid tagavad A klassi energiasäästu ja näiteks kasutatakse 4 klaasiga puit-alumiiniumaknaid, mis annab akende soojapidavuseks U= 0,84 W/m2K.

Kuna moodulmajade elemendid pannakse kokku tehase tingimustes siis üldjuhul on tööde kvaliteet väga hea. Seda olulisem on aga maja korrektne püstitus ja selle järelevalve. Ka moodulmaja püstitamisel on vaja kogemusi ja oskusi, et näiteks sõlmed ikka õigesti kokku saaksid või et ei lõhutaks paigaldamisel soojustus või aurutõket.

Ehituskaugemal tellijal soovitan vähemalt paigaldamise faasis teenuse korras omanikujärelevalve sisse osta. Näiteks tehasepaketi paigaldamine võtab üldjuhul aega ainult 1-3 päeva (vundament peab varem valmis olema) ja ülejäänud tööd veel u. 2 kuud ning selle tarbeks omanikujärelevalve hankimine on igati taskukohane ja mõistlik investeering.

Moodulmaja puhul peab arvestama, et ainult tehasepakett on u. 30-40% kogu investeeringust. Keskmiselt 150 m2 maja ehitamine koos krundi ja kõige sinna juurde kuuluvaga läheb maksma umbes 2 miljonit krooni ehk umbes 128 000  eurot. Olenevalt majast ja krundist võib summa olla oluliselt suurem või väiksem.

,

Kui plaan ehitada oma maja võimalikult odavalt

piltMinu käest on palju küsitud, milline oleks kõige odavam võimalus oma maja ehitamiseks. Millise majatüübi peale mõelda? Kas see peaks olema ühekorruseline või 1,5 korruseline? Kas kivi- või puitmaja?

Kui hind oleks peamiseks kriteeriumiks oma maja ehitamisel, siis soovitan vaadata moodulmajade poole. Moodulmaja soovitan ennekõike seetõttu, et tänu tehase tingimustes tootmisele on ehituskulud optimaalsed ja kvaliteet tagatud. Samuti on oluline see, et moodulmaja saab ehitusobjektil kokku panna kiiresti. Kui vundament ja eeltööd tehtud pannakse majakarp kokku 1-3 päevaga. See kõik kokku annab soodsama hinna.

Ehituslikult on soodsam maja kindlasti 1,5 või 2 korruseline, sest nii vundamendi rajamise kui ka katuse ehituse kulud, kui ka hilisemad küttekulud, on siis väiksemad.

Mitmed moodulmajade tootjad pakuvad just sellised ilmastikukindlaid majapakette, mille hinnad algavad u. 100 m2 maja puhul ca. 400 000 – 500 000 kroonist. See on pakett, mis sisaldab soojustatud majakarbi püstitust koos akende ja ustega ning katust aluskattega. Lisaks soovitan sellise paketi hinna sisse kaupelda ka katusekatte (kivi- või plekk-katuse) ja katuslae soojustuse. Selliste moodulmajade puhul annab tehas kandekonstruktsioonidele ka pikaajalise garantii.

Toodud hinnale lisandub veel vundamendi maksumus, mis oleneb pinnasest ja vundamendi tüübist (u. 100 000 – 150 000 kr). Kui majakarp püsti siis saab jätkata omas tempos ka fassaadi- ja sisetöödega. Vajadusel saab osa töid ka inimene ise teha. Näiteks parketi paigaldamine on enamikule jõukohane ülesanne ning selline oma käe külgepanek annab kodu tunnet kõvasti juurde.

Maja hind sõltub palju ka kasutatavast küttesüsteemist, ventilatsioonilahendusest, viimistlusmaterjalidest ning paljudest muudest teguritest.

Mina soovitan vaadata kodu rajamise investeeringut tervikuna ehk siis mitte ainult ehitushinda vaid ka hilisemaid kulusid maja ülalpidamisel.

Võib ehitada väga odavalt, kuid aastate jooksul võivad maja halduskulud minna kokkuvõttes kallimaks, kui esmapilgul saadav kokkuhoid.