,

Maaküte

Kohe algab uus kütteperiood ja sobilik arutada erinevate küttelahenduste üle.

Mida arvata maaküttest? Millised on selle valiku plussid ja miinused?

Soojuspumba ruum

Soojuspumba ruum

Maaküttega seoses räägitakse alati esimesena hinnast, mis keskmise suurusega maja puhul (150m2) jääb umbes suurusjärku 150 000 krooni. See hind sisaldab maakollektori  ja soojuspumba paigaldust. Eraldi kulu on majasisese küttesüsteemi väljaehitamine. Maakütte puhul on soovitav betoonivaluga vesipõrandaküte, sest seal ei pea vee temperatuur olema väga kõrge (u. 35-40 kraadi) ja sellega maakütte soojuspumba kasutegur kõrge.

Maakollektori paigaldamisel on oluline, see saaks tehtud varakult enne krundi haljastustöid. Kuigi on olemas mitmeid tehnoloogiad, mis võimaldavad kollektorit paigaldada peaaegu kinnisel meetodil (näiteks kaldpuurimisega), on odavam seda teha klassikaliselt kopaga kraavi kaevates ja toru paigaldades.

Kui maakütte hinna ja  krundi ülekaevamise probleemist üle saab, siis muus osas on maaküte küll väga mugav ja ökonoomne. Seda võin kinnitada oma kogemusest, minu majal töötab maaküte suurepäraselt ja eriti meeldib mulle see, et süsteem on täielikult automatiseeritud ning osutunud väga töökindlaks.

Mida peaks arvestama maakütte plaanimisel?

  1. Maakütte kasutegur sõltub pinnasest ja seetõttu oleks mõistlik uurida maakütet paigaldavate firmade käest, kas Sinu krundi pinnas on sobilik. Enamasti leitakse lahendus. Väga sobilikud on kergelt kruusased ja niisked pinnased.
  2. Maakollektori paigaldamiseks on vaja piisavalt suurt krunti. Näiteks 150 m2 maja puhul on vajalik umbes 500 jm paigaldada maaküttetoru ja seda selliselt, et torude vahekaugus teineteisest oleks vähemalt 1 m.
  3. Soojuspump ei võta palju ruumi ja on suurema külmakapi suurune. Katel on soovitav paigaldada eraldi ruumi ja seda seetõttu, et soojuspump sisaldab kompressorit ja selle tööhääl on u. 55dB. See pole just suur müra, kuid võib häirima hakata.
  4. Soojuspumbaruumi põranda võiks võimalusel valada muust põrandast lahus paigaldades ruumi piiridele 1 cm vahtpolüstürooli ribad.

Millist küttelahendust kasutad Sina?

Moodulmajade e-kursus
Nõuanded element- ja moodulmajade valikul

Oma maja ehituse e-kursus
Oma maja ehitustööde kavandamine ja elluviimine


16 replies
  1. Ainar
    Ainar says:

    Kui suured on maakütte puhul hilisemad püsikulud? Olen kuulnud väga erinevaid suurusi alates 600 kroonist kuni 3000 kroonini kuus ja seda 150-200 ruuduse maja puhul. Ise arva, et kui ikka nii kallis süsteem paigaldada siis peaks see ikka püsikulud väga madalad olema. vastasel korral kaotab asu ju mõtte.

    Vasta
    • Eno Pappel
      Eno Pappel says:

      Minu maja puhul (150 m2) on kütteperioodil kulud kuus umbes 700 – 1600 kr juures. Kulu oleneb ka sellest, mis temperatuuri toas hoiad, palju on majal aknapinda, milline on katla kasutegur jne. Keskmiselt hinnatakse tasuvusaega maakütte puhul u. 7-8 aastale.

      Vasta
  2. A.K.
    A.K. says:

    Maja pindala 470m2, maakütte toru 700m, pinnas savi. Kütte arved koos vee soojendamisega 600- 2200 eek.

    Vasta
    • Eno Pappel
      Eno Pappel says:

      Maaküte sobib kõige paremini põrandaküttega majades (betoonpõrandas veetorustiku kontuurid), kus vee temperatuur jääb 35-40 kraadi juurde. Ei ole vahet, kas tegemist on palkmaja või kivimajaga.

      Vasta
  3. Anu
    Anu says:

    Sooviksime panna vanale majale 70.a. ehitatud- õli/puukütte katel hetkel maakütet. Hetkel radiaatoritega kütmine. Maja suht madal, ei saa teha uut põrandat veetorustikuga.
    Kas on mõtet ja palju kasutegur sel juhul. Temperatuur radiaatorites ju kõrgem, kui põrandal.

    Vasta
    • Eno Pappel
      Eno Pappel says:

      Eks see sõltub ennekõike maja soojuskoormusest. Kui maja on korralikult soojustatud saab tõenäoliselt kasutada maakütte soojuspumpa ka radiaatorkütte puhul. Kindlasti ei õnnestu saada sama kasutegurit, mis vesipõrandakütte puhul, kus vajalik vee temperatuur madalam. Kui aga minna maaküttele siis peab otsima väga korraliku soojuspumba, mis suudaks vett soojendada piisavalt kõrge temperatuurini. Pidevalt on need numbrid uutel mudelitel aasta aastalt tõusnud. Aga konkreetset vastust palju kasutegur tuleks konkreetseid olusid arvesse võtta eraldi arvestada. Mõistlik küsida mõnelt asjalikumalt soojuspumpasid müüvalt-paigaldavalt firmalt konkreetne pakkumine, kus oleks näidatud ka kasutegur.

      Vasta
  4. Ahto
    Ahto says:

    Kuidas suhtuda puurkaevudega maaküttesse?Soovitatud puurida kaks 70 meetrist 150mm
    läbimõõduga puurauku ca.200m2 kogupinnaga ehitatava elemu kütmiseks põrandaküttega.Võrreldav efektiivsus maakollektoriga?Kas süsteemides hakkab ringlema vesi või muu soojuskandja?
    Ette tänulik
    Ahto

    Vasta
    • Eno Pappel
      Eno Pappel says:

      Puurkaev maakütte tarvis, nimetatakse ka soojuspuurauk, on tegelikult isegi kindlam ja efektiivsem kui klassikaline maakollektor. Nimelt maakollektori puhul on oluline siiski ka pinnas ise. Osade pinnaste puhul ei pruugi maakollektor olla kõige parem. Samas puurkaevu puhul saadakse ühtlane temperatuur igal ajal ning seetõttu on see ka efektiivsem. Nii maakollektori kui ka soojuspuuraugu kontuuris ringleb külmakindel vedelik. Maja sees on soojuskandjaks vesi.

      Vasta
  5. Ahto
    Ahto says:

    tänud,Eno,vastuse eest.Võimalusel paluks veel kommentaari kahele variandile:
    firma 1.-pakub lahendust nn.kaevupuurimismeetodil kokku ca.200jm(2-4 puurauku,vastavalt,millal diktoneema vastu tuleb ja aukudesse paigaldatakse U-torud
    külmakindla vedelikuga(maksumus ca.11 000€)
    firma 2.-pakub kahte 70-ne meetrist auku,kust ühest pumbatakse vesi soojusvahetisse ja juhitakse pärat teise puurauku tagasi “soojenema”.Külmakindlat vedelikku ei kasutata.
    Aukude maksumus ca.7000€

    Ahto

    Vasta
  6. Aili
    Aili says:

    Tere,

    Mul on küsimus hoopis maakütte paigaldamise järel haljastuse kohta. Kas ja kui suuri puid on võimalik istutada? Kas on mõeldav kõrvalhoone (näiteks puukuuri) ehitamine maakollektori lähedusse?

    Vasta
  7. Eno Pappel
    Eno Pappel says:

    Tere Aili,
    Maakütte kasutamisel võib puid ja põõsaid istutada maaküttega kaetud alale. Minu teada, ei ole konkreetseid piiranguid milliseid puid tohib istutada ja milliseid mitte. Väga suureks kasvavate ja oma juuri sügavale ajavate puude puhul on võimalik, et ühel hetkel võivad juured lõhkuda maakütte kollektori torusid ja seetõttu on mõistlik mõnevõrra siiski kollektori torudega arvestada ja otse nende peale võimalusel suuremaid puid mitte istutada ning olemasolevate puude korral ei soovitata kollektorit paigaldada puu võrale lähemale kui 1,5 m.. Maakütte kollektor paigaldatakse u. 0,9 kuni 1,1 m sügavusele.
    Ehitistest pannakse kollektori torustik enamasti vähemalt 1,5 -2 m kaugusele.

    Vasta

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga