Postitused

Oma maja sooviva inimese üheks esimeseks küsimuseks on „kui palju see minule maksma läheb?“ Arusaadavalt huvitab see kõiki esimeses järjekorras, sest maksumuse järgi tehakse juba järgmised otsused.

Kuigi enamasti soovitan ma lähtuda umbkaudse m2 hinnast, ei ole see alati kõigile sobilik lahendus. Inimene tahaks ikka võimalikult täpselt teada saada palju tema maja maksma läheb. Seda soovitakse teada saada enamasti kahel põhjusel:

  1. Oma investeeringu üldsumma teadsaamiseks  eesmärgiga hinnata, kas selline summa on taskukohane või mitte;
  2. Ehitusmaksumuse analüüsiks ja odavama / parema lahenduse leidmiseks. Näiteks saades teada, et algselt soovitud konstruktsioon teeb hinna väga kalliks siis asendatakse see soodsama lahenduse vastu, kuni vastuvõetava summani jõutakse.

Selleks, et osata lahenduste muudatuste mõju hinnas näha, on vajalik korraliku ehituseelarve koostamine. Maja  ehitustööde eelarve kajastab juba piisavalt detailselt konkreetsete materjalide ja tööde hindasid.

Võtame näiteks olukorra, kus inimene leiab sobiliku tüüpprojekti ning tahab hinnata selle sobivust oma rahakotile.  Võimalik on küsida hinnapakkumisi ehitusfirmadelt ning loota, et ehitusfirmadel on ressursse ning soovi teha detailne konstruktsioonide kaupa lahti löödud pakkumine või tellida ehituseelarve teenuse korras, kus koostatakse omahindades eelarve.

Ehituseelarve annab üldjuhul väga hea pildi iga konstruktsiooniga seotud kuludest, kus on näha materjalide, tööjõu (töövõtu) ja soovi korral ka mehhanismide hinnad. Põhjalik eelarve annab kindluse, et kõik ehitustöödeks vajalik on hinda arvestatud.

Ehituseelarve tellimine tundub esmapilgul lisakuluna, kuid see annab tegelikult võimaluse sageli soodsama hinnaga maja ehitamiseks.  Ehituseelarve eelis tuleb mängu nii ehitajaga hinnaläbirääkimistel, sest tellijal on teada omahinna suurusjärgud ning kindlasti annab mugava võimaluse varajases staadiumis läbi mängida erinevate lahenduste hinnad.

Kui muidu hinnapakkumiste küsimisel jääb sageli ehitushind konkreetsete konstruktsioonide lõikes tellijale nähtamatuks, kuna ehitaja ei ole huvitatud tellijale kaartide avamisest siis eraldi ehituseelarve tellimisel on eelarvestaja tellijaga ühes paadis ning annab vajadusel kaasa oma soovitused ja kogemuse.

Võib-olla ainuke miinus, mis ehituseelarve tellimisel tekib, on see, et ehituseelarve on ennekõike turu keskmine hinnatase. Eelarvele lisatakse hinnanguline ehitusfirma kasum ja  üldkulud. Nüüd kui eelarve koos muude kuludega ( lõpphind tellijale) olemas ja asutakse ehitusfirmadelt tegelikke hinnapakkumisi võtma, võib selguda, et reaalsuses ei pruugi sarnaseid numbreid alati saada.

Tegelikud pakkumishinnad sõltuvad alati hetke turuolukorrast ja konkurentsist ehitusfirmadele vahel.

Hea eelarvestaja suudab turuolukorda piisavalt täpselt hinnata, kuid teatud risk jääb alati. Eelarvestamine sõltub suuresti kogutud ühikhindade kvaliteedist ja eelarvestaja kogemusest.

Eelarvestamise eelised on  eraisikust majaehitajale jäänud seni paljuski tähelepanuta. Eelarve annab kindluse, et kõik vajalikud ehitustööd on hinnas arvestatud ning annab enamasti kokkuhoidu nii ehitusprotsessi põhjalikumas läbitöötamises kui ka soodsama ehitushinna kauplemises.

Korralik ehituseelarve on kui lisakindlustus, mis aitab riske maandada ja tagada, et soovitud tööd normaalse hinnaga valmis saaksid!

 

Neljapäeval 19. jaanuaril, kell 19:00 toimub veebiseminar „Kuidas alustada maja ehitust?“

Saan iga nädal küsimusi teemadel, millest tuleb oma maja ehitamisel alustada, milline on õige tegevuste järjekord, millistele teemadele peab rohkem tähelepanu pöörama.

Just neile teemade käsitlemiseks ongi käesolev seminar mõeldud.

Mis asi on veebiseminar?
Veebiseminar on koolitus, mis toimub interneti vahendusel. Seminarist osavõtja näeb oma arvutiekraanil slaide või muid koolitusmaterjale ning kuuleb sinna juurde selgitusi. Samuti saab osavõtja esitada oma küsimusi, kuid kõike seda üle interneti.

Veebiseminar toimub reaalajas, kuid koolitus salvestatakse ning koolitusest osavõtjal on võimalik salvestist vaadata just siis kui tema seda soovib. Seega pole tingimata vajalik koolitusest reaalajas osavõtt ja toimuvat koolitust saab ka hiljem videona vaadata.

 

Veebiseminari  „Kuidas alustada maja ehitust?“ sisu:
Nagu iga ülesannet tuleb kuskilt lahendama asuda, nii on see ka oma majaga. Seminari eesmärgiks on anda selged juhised, millises järjekorras ja kuidas on mõistlik tööd käivitada. Räägin konkreetsetest tegevustest ja ülesannetest ning annan soovitused, mis lihtsustavad teemade läbimõtlemist ning valikute tegemist.

Veebiseminar keskendub järgmistele teemadele:

  • Maja lähteülesanne. Mis see on ja milleks see vajalik? Maja maksumuse prognoosimine.
  • Krundi valik. Mis on oluline krundi valikul? Kuidas kontrollida krundi sobivust?
  • Projekteerimistingimused  ja projekteerimine. Millises mahus on vajalik projekteerida, et see oleks piisav ja ei maksaks  üle?
  • Tüüpprojekt või individuaalprojekt? Kumba eelistada?
  • Maja ehitamiseks laenu võtmine. Mida peab teadma laenuraha kasutamisel?
  • Maja hinnaküsimise korraldamine. Kuidas hinnaküsimist korraldada ja millised dokumendid hinnaküsimiseks koostada.

 

Kokkuvõttes:
– Veebiseminar algab 19. jaanuaril kell 19 ja kestab 2 tundi.
– Koolitus annab praktilised ja konkreetsed juhised, kuidas oma maja ehitus käivitada.
– Koolitusel osaleja saab koolitusmaterjalid ja seminari videosalvestise.

 

Registreerimine lõppenud!

Puutun sageli kokku olukorraga, kus inimene soovib alustada maja ehitamist, keskendub kohe ainult hinnale.

Milles siis täpsemalt probleem. Nimelt oleme harjunud sellega, et lähme poodi, kus kõik on valmis pakendatud ning meil tuleb teha valik. Ja valikuid teema peamiselt hinna järgi. Seetõttu on arusaadav, et sama käitumismudelit kantakse ka üle omale maja hankimisele. Piltlikult võiks võrdluse tuua autokauplusega, kus on valida kindla arvu mudelite vahel ning sellele lisaks pika nimekirja lisavarustuse vahel. Nii on auto valimine tehtud inimesele lihtsaks ja saab teha valiku oma rahakoti järgi.

Kui nüüd üritada vaadata sama lahendust oma maja puhul siis läheb selle idee realiseerimine väga keeruliseks. Maja puhul on võimalikke valikuid palju, kuidas ehitada ja millist tehnilist lahendust kasutada. Näiteks ainuüksi erinevaid küttesüsteemi lahendusi võib olla kümmekond, mis on erinevad nii hinnalt, kasutamismugavuselt, hooldamisvajadustelt jne. Valikute tegemine sõltub nii maja suurusest, muudest tehnilistest valikutest, soovitavate materjalide ja seadmete kvaliteedist ja paljudest muudest teguritest.

Just seetõttu on väga raske ja pigem võimatu vastata inimesele, kes küsib palju 150 m2 suurune maja maksma läheb, kui ta pole enda jaoks selgeks teinud milline peaks tema maja olema ning millised on tema valikud.

Erandiks tüüpprojektiga majad

Teatud mahus on siiski ka ehituses nn. „lisavarustuse“ hinnakirja ideed rakendatud. Seda kasutavad mitmed tüüprojektiga maju ehitavad firmad,  lisades kodulehel konkreetse maja juurde hinnakirja mõningatest valikutest. Näiteks sundvetilatsioon loomuliku ventilatsiooni asemel, vesipõrandaküte – elektriraadiatorkütte asemel, pcv akende asemel – puit-alumiiniumaknad ja loomulikult erinevad siseviimistluse ja santehnika hinnaklassiga komplektid. See kõik aitab tellijal kiiresti teha valikut, sest näha on ka hind. Siiski on sellised valikud täna piiratud ja nimekiri ei ole väga pikk.

Tüüprojektiga majade puhul on minu arvates ehitusfirmadel valikute pakkumisel palju ära teha. Saaks ju iga tehnilise valiku nagu küttesüsteemi või ventilatsiooni variandi juures tuua ära selle mõju majaga seotud ülalpidamiskuludele  ning selliselt aidata inimestel valikute tegemist. Millegipärast täna ehitusfirmad sellele suurt tähelepanu ei ole pööranud. Olen päris kindel, et need, kes teeksid oma tüüprojektiga majade juures korralikud valikuvariandid, koos investeeringu ja ülalpidamisarvutusega saaksid suuremat tähelepanu ja leiaksid rohkem kliente.

Tüüpprojektiga maja sobib kohest selgust armastavale inimesele, kes tahab võimalikult kohe saada teada maja hinnataseme ning ei soovi kulutada projekteerimise faasile summasid enne, kui põhimahus maja maksumus teada.

Individuaalprojektiga majad

Individuaalprojektiga majade puhul on paratamatult tegemist „rätsepatööga“, kus tellijate soove ja vajadusi täpselt arvesse võetakse. Sellisel juhul on paratamatu ka see, et maja hinna saab teada alles pärast seda, kui projekt on valminud. Sealt edasi, kui hind teada, siis juba vastavalt korrigeeritakse oma soove väiksemaks, kui hind väga kalliks läinud või ka vastupidi, maja kallimaks muuta.

Individuaalprojektiga maja sobib kannatlikule ja teadlikule tellijale, kes on valmis olema projekti valmimiseni teadmatuses oma maja maksumuse osas.

Eestis on tekkinud maja tüüpprojektide suhtes teatud eelarvamus. Osadele kangastub silme ette nn. põllukruntide ühesugused karkassmajad, osadele ridaelamute rajoonid. Tüüpprojekti ei peeta hinnatuks? Kas see on põhjendatud?

 

Meie lähinaabritel Skandinaavias on tüüpmajad populaarsed ja suurt kasutamist leidnud. Samamoodi ehitatakse ka palju tüüpmaju Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides ning ka mujal.

Eestisse on tüüpmajad jõudnud suuremalt jaolt Soome ja Rootsi eeskujul.

 

Tüüpmaja peamiseks eeliseks peetakse selle odavamat hinda.

 

Lisaks on enamasti ka ehitamine kiirem. Seda tüüpi maju on nimetatud ka lausa „laisa inimese majaks”.

 

Kui jätta arhitektuuriline pool välja, siis minu meelest tüüpmaja annab majaehitajale teatud kindluse, et maja saab valmis õigel ajal, on kvaliteetne ning jääb eelarve piiresse. Pean siinkohal silmas tehase tingimustes toodetavaid karkassmaju. Ehk teiste sõnadega on tüüpmaja valimine teatud mõttes – kindla peale minek.

 

Karkassmaja ehitamine

Karkassmaja kokkupanek ehitusobjektil

Tüüpmaja valimisel võib eeldada:

  • tüüpprojekti kvaliteeti – kui on palju ehitatud seda tüüpi maju, siis on projektivead välja tulnud ning parandused projekti sisse viidud.
  • ehituskvaliteeti – tehase tingimustes toodetud majade kvaliteedi tagamine on lihtsam ja kvaliteediprobleeme vähem. Tähelepanu peaks pöörama ehitusobjektil tehtavate tööde kvaliteedile.
  • eelarves püsimist – tüüpmajade ehitamisel ei teki suuri üllatusi ja saab kindel olla, et plaanitud eelarvega saab maja valmis.
  • ajaplaanis püsimist – tööde teostamise ajakulu on paremini prognoositav ja seetõttu on tähtaegade ületamisi harva.

 

Sageli tehakse tüüpprojekti valimisel selles mitmeid muudatusi. Muudatuste tegemise juures aga tuleks meeles pidada, et olulisel määral projekti muutes, on tegemist juba sisuliselt uue projektiga. Koos sellega kaob suurem osa nendest eelistest, mis tüüprojektiga majade puhul sai eelnevalt välja toodud.

 

Vaatamata sellele, et eestlastele on omane individuaalsus, on alati tüüprojektiga majadele oma sihtgrupp olemas. Sageli tehakse oma esimese maja ehitamisel otsus just tüüpmaja kasuks. Kui aga oma majas elamise kogemus juba olemas, siis hangitakse sageli eritellimusel projektiga maja.

 

Mida arvad Sina tüüpprojektiga majadest?