Postitused

Viimastel kuudel olen osaline olnud paljude majade ja ridaelamute ostuprotsessis ehk olen aidanud teha inimestel kinnisvara ostueelset ülevaatust.

Kõige levinum küsimus peale kinnisvara ülevaatuse tegemist on ostja poolt see, et kas tasub sellise hinnaga antud maja osta? Palju tasub maja kordategemiseks raha sisse panna?

Vaatame veidi lähemalt kui palju investeerida kinnisvara ostul?

Esimese asjana tuleks kinnisvara puhul otsustada, kas osta turuväärtust ehk proovida hoida investeering tervikuna koos remonttöödega antud piirkonna keskmise turuväärtuse lähedal. Turuväärtus on ennekõike seotud kinnisvara puhul asukohaga ja kujuneb reaalsete tehingute käigus nõudluse –pakkumise järgi.

Veidi teistsugune kinnisvara ostule lähenemine kipub olema selline, et arvestatakse müüja poolt soovitava maja hinnaga, kuid keskendutakse ennekõike remonttööde kuludele ja nende hindamisele. Siinkohal on mõeldud seda, et maja ise meeldib ostjale väga ja ollakse valmis ka turuväärtusest mõnevõrra rohkem maksma.

Mõlemal juhul on mõistlik ostetavas piirkonnas analoogsete majade turuväärtust hinnata ja üheks lihtsaks võimaluseks on hinnata kinnisvara väärtust kinnisvaraportaalide abil. Kuidas? Kui ostetakse mõnda vanemat remonttöid vajavat maja siis tuleks otsida samas piirkonnas mõni samasugune, kuid kordatehtud maja. Seejärel tuleks võrrelda kordatehtud maja m2 hinda võrreldes ostetava maja m2 hinnaga. Kõige jämedamalt võetuna ongi nende m2 maksumuste vahe see mõistlik investeerimise summa, mille puhul ei investeerita ehitustöödesse üle turuhinna.

Kindluse mõttes võiks võrdluseks võtta mitme samas piirkonnas müügis oleva maja hinnad ja nii kujundada keskmine m2 hind.

Näiteks, kui maja mille suurus on 100 m2 ja mille turuväärtus remontimata majal on 1100 eurot/m2 siis remonditud majal on see näiteks 1500 eurot/m2. Ehk siis vahe oleks 400 eurot/m2 kohta ning võimalik investeering maja kordategemisse võiks olla suurusjärgus 40 000 eurot.

Eelkirjeldatud skeemi puhul on vahest kõige keerulisem hinnata ja välja valida need majad, mis remonditud kujul võrdluseks sobiksid. Ainult piltide järgi maja seisukorda ei ole mõistlik hinnata ning seetõttu tasuks käia vaatamas ka kordatehtud maju, et saada ettekujutus majadest, millega ostetavat maja võrrelda ja hinnata, kas need on võrreldavad.

Lisaks tuleks arvestada, et enamasti on kinnisvaraportaalides kinnisvarakuulutuse pakkumishinnad jätkuvalt u. 10-20% suuremad, kui tegelikud tehinguhinnad ehk eeltoodud näitesse see üle viiduna tähendaks see seda, et 40 000 euro asemel oleks korrektsem arvestada umbes 35 000 eurose ehituskuluga.

Samuti tasub juhul kui orienteeruv ehituskulu summa leitud (nagu eespool näites toodud 35 000 eurot), hinnata, kas selle summa eest saab vajalikud remonttööd teostatud. Selleks näiteks saab kasutada ehitusfirmade orienteeruvaid m2 hindasid, mida leiab internetis ehitusfirmade kodulehtedelt või paluda ehitajatelt umbkaudset hinnapakkumist konkreetsetele töödele. Mõnikord saadavad inimesed enne kinnisvara ostuotsuse tegemist kuskil kinnisvaraportaalis üleval oleva kuulutuse lingi ehitajatele ja kirjutavad ainult juurde millised tööde osas hinnapakkumist soovitakse. Selliseid hinnapakkumisi ehitajad küll väga hea meelega ei tee, sest pole ju veel selgegi, kas objekt ostetakse ja ehitaja tööd saab, kuid vast alati leidub ka mõni firma, kes suurusjärgu hinna annab ning inimesel lihtsam oma otsust kinnisvara ostul teha.

Kuigi kinnisvara ost on alati ka emotsionaalne ost, sest endale elamist otsides, peaks asukoht või kinnisvara endale meeldima, siis tegelikult on vähemalt sama oluline  hinnata ka turuväärtust ja ehituskulusid. Tee kinnisvara ostul kaalutletud otsus!

Mul on siiralt kahju Sindi paisu piirkonna majaomanikest. Valdavalt üleujutuse piirkonnas olevad majapidamised on uued ning korralikud majad. Inimesed on investeerinud oma aega ja raha ning ehitanud oma kenad kodud kenasti valmis.

Üleöö on aga see kinnisvara suuresti väärtusetu. Ühelt poolt sellise veekahju korral, kus pea kogu maja või osa sellest on vee all, nõuab see suure osa konstruktsioonide lahtivõtmist ja uuestitegemist. Niiskus kuivab välja aeglaselt ja mõjutab maja veel pikka aega. Majade kordategemiseks kuluvad summad on suured. Kui majadel on kindlustus siis osad kulud saab kindlustuse abil tagasi.

Suurem probleem on aga kindlasti see, et mitte miski ei anna garantiid, et järgmisel aastal uuesti üleujutust ei teki.

Loodan, et selles piirkonnas siiski võetakse edaspidi erinevaid meetmeid kasutusse (jõesängi süvendamine, vajadusel jää purustamine jne.), et selliseid olukorda enam ei tekiks.

Mida sellest loost õppida?
Ennekõike seda, et krundi valikul tuleb lähtuda talupojamõistusest. Küsitleda piirkonnas pikaajaliselt elanud inimesi, uurida piirkonna ajalugu ja mitte pimesi usalda piirkonna arendajat.

Looduse vastu inimene ei saa, kuid me saame loodust mõista ja sellega rohkem arvestada!

Krundi valik on üks keerulisemaid ja raskemaid otsuseid oma maja ehitamise projektis. Sa valid ju oma elukohta ning üldjuhul jääd sinna pikaks ajaks elama ning ei taha eksida.

Hakkame kaugemalt peale.

Enne konkreetse krundi valikut on mõistlik teha enda jaoks selgeks sobilik piirkond – linnaosa, asula, küla või mingi muu veidi laiem ala. Sageli on inimestele lähedased need piirkonnad, kus lapsepõlves elatud või mõnes muus ajajärgus silma ja südamesse jäänud kohad. Ma usun, et igal inimesel on mõni selline koht, kus olles  ja kus kõndides ta tunneb ennast hästi ning enesekindlalt. Kus ta suudab nautida seda, mis seal on ning kuhu ta tahab alati tagasi tulla, sest seal on positiivne energia tema jaoks olemas. Ühesõnaga ta tunneb ennast seal piikonnas enamasti hästi ja koduselt.

Kui selline piirkond enda jaoks leitud siis on palju lihtsam leida enda jaoks sobilik ja hea krunt. Alles seejärel on mõistlik hakata uurima ja vaatama nn. klassikalisi krundi valikukriteeriume nagu näiteks  piirkonna infrastruktuur (juurdepääsuteed, kommunikatsioonide olemasolu, poed, koolid, lasteaiad jne.), kõrghaljastus, piirangud ehitamisel, kõrvalkruntide olukord jmt.

Hea krunt on tavaliselt ka millegi poolest unikaalne või annab selleks suhteliselt lihtsalt teha. Seetõttu on vaja iga krundi puhul vaadata natuke laiemalt ja leida visioon, mida konkreetsest krundist annab kokkuvõttes luua. Kuid see just teebki oma krundi valiku huvitavaks ning palju põnevamaks ülesandeks.

Oma kodumaja tarvis krundi ostmisel on väga oluline jälgida, et maa otstarve oleks elamumaa. Seda enamasti teatakse ning seda jälgitakse. Samas on vähem teada see, et kohalikul omavalitsusel on õigus vajadusel muuta juba olemasolevaid detailplaneeringuid. Siit aga tekib paratamatult küsimus, kuidas siis maa ostmisel saab kindel olla, et sinna ikka ehitada lubatakse?

Enne krundi ostu uuri planeeringut kohalikus omavalitsuses

Enne krundi ostu uuri planeeringut kohalikus omavalitsuses

Praktikas ei ole minule teada küll sellist olukorda, kus elamumaa ostjal ei õnnestu oma maja ehitama hakata, kuid teoreetiliselt on see võimalik. Seetõttu ei tee halba, kui enne krundi ostu uurida ka korra kohalikust omavalitsusest, kas on ette näha võimalust antud piirkonnas maa kasutusotstarve muutmiseks.

Kui tegemist on piirkonnaga, kus väljakujunenud elamukvartal, on tõenäosus sihtotstarve muutumiseks minimaalne. Seevastu mõnes väljakujunemata piirkonnas on muutuste tõenäosus oluliselt suurem. Muutuste võimalus on suurem ka juhul kui kehtivad planeeringud on püsinud pikalt muutumatuna, kuid selles piirkonnas toimuvad arengud (ennekõike kinnisvaraarendused) sunnivad omavalitsusel algatama muudatusi ning uusi planeeringuid.

Kokkuvõttes kontrolli krundi ostul maa kasutusostarvet ettevaatavalt, piirkonna arenguid ja planeeringuid silmas pidades.