Postitused

Majaehitaja.ee sünnipäev

Täna on see päev, kui majaehitaja.ee veebileht on saanud 8 aastaseks. Majaehitaja.ee veebileht on koht, kus enne ehitamise alustamist või ka ehitamise ajal saab konkreetseid ja selgeid nõuandeid, mis majaehitamist abistavad. Samal viisil ka jätkame ning püüame veel rohkem teemasid kaardistada ning kõige olulisema välja sõeluda.

Täname kõiki majaehitaja veebilehe lugejaid ja huvilisi ja kutsume ka edaspidi veebilehte lugema.

Praegu on Eestis korralik eramajade ehitamise hoog sees, kas seda nüüd buumiks nimetada, on iseküsimus, kuid uusi maju kerkib tõesti arvestatavalt palju. Majaehitaja.ee soovibki siinkohal olla see osapool, kes annab nõu, et suure hoo pealt ei ununeks vajalikud ehitustööd või tegevused, mis kvaliteetse maja saamiseks on vajalikud.

Kui vaadata eramuehitamisel tekkivad peamisi probleeme siis on need seotud sageli just kiirustamisest, nii tellijate kui ka ehitajate poolt. Seetõttu ettevalmistamine ja tegevuste planeerimine on vajalik ning oluline. Keegi ei ole eksimatu ja väiksemaid probleeme on iga majaga, kuid suuremate probleemide ennetamine võiks olla iga majaehitaja üks eesmärke.

Läbimõeldud ehitamist kõigile!

Kõikides töölõikudes, kus inimene oma panuse annab, võib esineda eksimusi. Inimene on paratamatult ekslik ja teeb vigu! Seetõttu ei ole ka projekteerimine mingi erand. Ei ole tõenäoliselt ühtegi projekti, kus ei ole mingeid vasturääkivusi joonistes, seletuskirjas ning väiksemaid või suuremaid eksimusi projekti detailides.

Selleks, et paremini aru saada, miks tekivad projekteerimisel eksimused, tuleb mõista projekteerimise töökorraldust ning võimalikke olukorda, mis toovad kaasa riske eksimusteks ning vigadeks.

Projekt koostatakse analoogse projekti alusel

Enamik projekte, ennekõike seletuskirja osa aga ka näiteks sõlmede joonised, võetakse alguses aluspõhjana kasutusele mõne analoogse projekti näidisest, mida hakatakse siis täiendama. See vähendab oluliselt projekteerija aega seletuskirja ja sõlmede vormistamisel ja kiirendab tööd. Samas toob see kaasa ka riske, sest kuigi projektid võivad olla suures osas analoogsed, siis ikkagi on alati erinevusi ning nii unustatakse teatud erinevused projekti sisse kanda. Ja nii saabki mõnikord lugeda seletuskirju, kus mõni seletuskirja osa ei vasta tegelikult projektile, kuna see on jäänud projekteerijal tegeliku projektiga vastavusse viimata.

Jah, iga projekteerija loeb ja vaatab oma töö üle, kuid töö sees ise olles ei märka tavaliselt kõiki puudusi.

Projekti joonistes on erinevusi

Kui sama projekti erinevates joonistes on vasturääkivusi siis tekitab see segadust ning võib kaasa tuua ka lisatööd. Näiteks oli ühel objektil asendiplaanile kantud kõik hoonest väljuvad trassid ning selle alusel teostati ka trasside ehitustööd. Samas tööde edenedes, kui alustati hoonesisese kanalisatsiooniga ja võeti ette seda töölõiku käsitlev joonis, selgus korraga, et seal oli üks täiendav õueala kanalisatsioonitrass, mida asendiplaani ja trasside joonisel ei olnud. Olukorra lahendamiseks tuli teha täiendava kanalisatsioonitrassi paigaldus, mida oleks saanud odavamalt ja lihtsamalt teha, kui see oleks ka asendiplaani joonisel olnud.

Seetõttu ongi sageli probleem just selles, et projekti mahus loodud joonised vajaksid enne ehitustööde alustamist võrdlemist ning kontrollimist ka järgnevate töölõikude joonistega, et nii võimalikke riske maandada. See on aga suur töö ja sageli ei märka selliseid vigu ja jooniseid mitu korda erinevate osapoolte poolt üle kontrollides.

Projektis toodud lahendus ei võimalda ehitamist või see on ilmselgelt tehniliselt vale lahendus

Projektis, ennekõike eelprojektides, on päris sageli olukord, kus polegi päris võimalik aru saada, kuidas tuleks ehitada või on pakutud lahendus vale. Näiteks võib olla projektis selline ava, mis vajaks kindlasti täiendavalt posti või on pakutud lahenduses puudu mõni kiht või projektis toodud lahendust kasutades tekiks piirdekonstruktsioonis külmasild.

Projekti muudatustest tekkivad vead

Päris sagedasti tekivad projekti vead ka projekti muudatustega. Sageli tekivad uued lahendused tellija uute soovide tõttu ja tihti tehakse muudatusi viimasel hetkel, vahetult enne töölõigu ehitustöid või ehitustööde ajal, nendega on alati kiire ning seetõttu ei jõuta läbi analüüsida nende muudatuste mõjusid. Selliselt tekivad vead, millega hiljem tuleb tegelema hakata ning mis võivad siis taas omakorda nõuavad uute muudatuste sisseviimist.

Suuremates projekteerimisfirmades on kasutusel küll vägagi kaasaegne tarkvara, mis võimaldab näiteks automaatselt kontrollida, kas tekib vastuolusid muudatuste korral teiste projekti osadega, kuid kiire töötempo tõttu ja tarkvara keeruka seadistamise tõttu, jääb selline kontroll nii mõnigi kord ebapiisavaks. Nii taandub siiski olulisem kontroll projekteerijapoolsele visuaalsele ülevaatusele ning keerukamata ja mahukamate projekti puhul esineb paratamatult vigu.

Kuidas saaks paremini?

Kui aga laiemalt vaadata siis üheks läbikumavaks probleemiks on see, et projekteerijat ei väärtustata piisavalt ei tellija ega kohati ka ehitaja. Projekteerija on pidevalt “tule all” ja temalt oodatakse väga kiiret ja läbimõeldud projekti, samas aga ei taheta selle töö eest vääriliselt maksta, info soovide osas jõuab temani viimasel minutil ja muudatuste koostamise eest ei taheta sageli tasu maksta.

Projekteerimisel tuleb lähtuda väga põhjalikest normide ja nõuete kogumistest, mis sageli on suurem töö, kui arhitektuurse joonise koostamine. See taustatöö jääb sageli tellijate ja ehitajate eest varju ning seetõttu ka seda ei märgata.

Arhitekte ja projekteerijaid tuleks võtta igas projektis kui täieõiguslikku liiget ja koostööpartnerit. Koostöö tähendab seda, et tööprotsessis tuleb ka projekteerijale anda aega oma tööd teha, arvestada projekteerimisega varakult ning mitte võtta projekteerimist kui sundkulu vaid kui investeeringut, mis aitab tagada kogu projekti kvaliteeti!

Kui mõni ehitustööde eksimus või viga on tehtud siis järgneb otsus, mida sellega edasi teha. Mida ehituse alguse poole, seda lihtsam on üldjuhul avastatud vigu parandada või teha näiteks muudatusi, mis vea kokkuvõttes kaotavad. Hoopis teine lugu on ehitustööde lõpufaasis, kus parandamine mõjutab juba tehtud töid või niigi pingelist ajagraafikut.

Seetõttu tuleks objekti lõpufaasis eriti keskendunult ja süsteemselt tehtud töid kontrollida ning teha seda suhteliselt väikeste ajaintervallide tagant. Ideaalis peaks veenduma enne iga töölõigu alustamist, kas töölõik on projektis piisavalt täpselt kirjeldatud ja joonistega kaetud, et eksimusi ei tekiks.

Paraku aga ka kõige hoolsamal tegijal juhtub eksimusi ning reeglina ühel hetkel leiab iga tellija või ehitaja ennast olukorras, kus tuleb teha otsus, kuidas tekkinud probleem lahendada?

Esimesena tuleks selgitada välja, mille tõttu on eksimus juhtunud? Kas selle põhjuseks on valede jooniste kasutamine, eksimus ehitusjooniste lugemisel või valed töövõtted ja tehnoloogia mittetundmine?
Eksimuse põhjuse väljaselgitamine on oluline ka seetõttu, et samal põhjusel järgmiseid töölõike valesti ei tehtaks ning teaks edaspidi sellega arvestada.

Enamasti selgub vea põhjus kiiresti ning vastavalt sellele, kelle süül on antud probleem tekkinud, kaasneb temale ka vigade parandamise kohustus.

Kuigi sageli arvatakse, et sellistes olukordades on süüdi alati ehitaja, ei pruugi see nii olla. Näiteks üks levinud viga on tellija poolt see, et kui soovitakse projektis muudatus, siis kantakse see projektis osadele joonistele aga mitte alati kõikidele. See tähendab praktikas näiteks seda, et üldehituse joonistel (plaanidel) on ruumiplaanide viimase hetke muudatused sisse viidud, siis eritööde projektides (vesi, kanal, küte, ventilatsioon, elekter ja nõrkvool) see ei kajastu ning nii võib juhtuda, et tehakse valesse kohta läbiviikude augud või kütteradiaatori ühenduskohad saavad valesse kohta. Sellises olukorras, kus kavandatud muudatused võivad mõjutada teisi tööprojekte – ja joonised, tuleks kas need muudatused lasta ka eritööde joonistele sisse viia või vähemalt eraldi see läbi rääkida selle töölõigu ehitajaga, et ehitaja teaks sellega arvestada.

Kui on selge, miks eksimus on juhtunud, siis järgmiseks tuleb otsustada lahendusvariant, kuidas antud probleemi või viga oleks kõige otstarbekam parandada. Otsus parandustööde täpsema lahenduse osas tehakse tavaliselt tellija ja ehitaja koostöös ning tavaliselt pakub ehitaja omapoolse lahendusvariandi, mida tellija siis kinnitab, kui see talle sobib.

Lahendusvariante on sisuliselt kaks:

1. Ümbertegemine
Kõige levinum variant, mis tähendab valesti tehtud töölõigu tervikuna või osalist lammutamist ning siis töö ümbertegemist kasutades õiget kvaliteetset lahendust või materjali.
Siia alla lähevad ka kõik avastatud ehitustööde kvaliteediprobleemid, mis kindlasti vajaksid parandamist. Mida hilisemas faasis on ümbertegemine vajalik seda enam tuleb jälgida ka seda, et parandustööde käigus ei saaks kahjustatud korrektselt tehtud pinnad või kommunikatsioonid ning vajadusel tuleks need enne tööde tegemist katta kinni.

Riskid: Tehtud tööde lammutamine toob kaasa täiendava materjali- ja ajakulu. Täiendavalt suurendab riske see, kui materjalil on pikad tellimis- ja ooteajad ning see takistab ehitustööde jätkamist.

2. Ümbertegemisest loobumine
Ennekõike on mõeldud siin selliseid olukordasid, kus näiteks on eksitud mõõtudega, näiteks aknaava on tehtud veidi valesse kohta või tehtud vale mõõduga aknaava või mõni sisesein on maha märgitud veidi valesti, näiteks 10 cm soovitud asukohast kaugemal. Probleem on selles, et selliseid eksimusi avastatakse teinekord alles tööde lõpufaasis ning ümbertegemine tähendaks siis juba väga palju lisatööd.
Sellises olukorras sageli tellija jätab asjad nii nagu on ning ümbertegemist ei tehta. Küll aga küsitakse ehitajalt natuke kompensatsiooni valesti tehtud töö osas, näiteks tasaarvelduse või siis täiendavate lisatööde tegemise vormis ning lisaks nõuda kulude katmist, mis on seotud projekti dokumentatsioonis valesti tehtud koha sissekandmisega joonistele.

Riskid: Enne iga ümbertegemisest loobumine tuleks siiski otsus põhjalikult läbi mõelda, kuna üldjuhul on iga lõik projektis läbimõeldud ja väiksemgi muudatus võib üldpilti rikkuda. Näiteks võib ruumiplaani muutmisel olla hiljem raskusi mööbli paigutamisega. Hinnata tuleks kõiki parandustöödest loobumisega kaasnevaid riske ning tee otsus sellest lähtuvalt.

Kokkuvõttes on alati kõige odavam reageerida kõigile ehitustööde puudustele kohe, kui see avastatakse. Selleks aga, et puudusi kohe avastada, tee süsteemset ehitustööde järelevalvet ja nii vähendad ehitustööde parandus- ja ümbertegemiste arvu!

Tavaliselt oma maja ehitamist alustades tehakse hoolega pilte ja see on kindlasti õige. Õige pole aga alati see, kuidas pildistatakse ja mida. Pean siinkohal silmas pilte, mida saaks hiljem tööde kvaliteedi ja täpsete asukohtade jaoks kasutada.

Olen näinud päris paljude majaehitajate poolt tehtud pilte, mis on peaasjalikult üldplaanid ja suhteliselt kaugelt võetud, et maja või ruum tervikuna pildile peale mahuks. Seda kõike on tore küll sõpradele fotoalbumist näidata, kuid sellised pildid ei aita näiteks teada saada, kuidas see veetoru ikkagi täpselt seinas jookseb? Või kuidas konkreetne sõlm katusekontruktsioonis tehti, või kuidas see nurk täpselt soojustati?

Võib ju küsida, mul on olemas joonised ja seal on täpselt kõik vajalik kirjas, milleks mulle pilte vaja? Kuid vastus on väga lihtne – tegelikult tehakse sageli tööd veidi teistmoodi, kui projektis kirjas. Kui aga on  olemas pildid reaalselt teostatud töö osas,  näiteks enne kui põrandakonstruktsioon kinni kaetakse, siis on asi täpselt teada.

 

Pildista oma maja ehitamist detailselt

Pildista oma maja ehitamist detailselt

Piltide tegemine on oluline järgmistel põhjustel:

  • Aitab täpsemalt määrata torude, püstikute ja juhtmete asukohti, näiteks kappide seina panemisel (kuigi on olemas ka tehnilised vahendid näiteks elektrijuhtmete asukoha määramiseks, on hea pilt juhtmete asukoha kohta sageli veelgi täpsem).
    Asukohtade määramisel on kasulik näiteks enne seina pandud elektrijuhtmete pildistamist panna seina äärde ka lahtine mõõdulint, mis näitaks kaugust mõnest nurgast. Nii pildistades on võimalik hiljem pilti suurendades väga täpselt asukohad teada saada.
  • Kaetud tööde kohta tehtud pildid aitavad hiljem võimalike probleemide korral selgitada välja võimalikud põhjused ning asukohad, mis vajaksid parandamist.
  • Täpsed pildid oma maja konstruktsioonide kohta, aitavad tõendada tööde kvaliteeti ning kinnisvara müügi korral on sellised tõestusmaterjalid väga hea müügiargument, mis aitab saada head hinda.

 

Soovitan pildistada kogu oma maja ehitamisperioodil võimalikult palju detaile, sõlmi nn. suures plaanis ja alati õigel ajal. Selleks lepi varakult ehitajaga kokku tööde ülevaatuse ajad enne kaetud tööde lõpetamist, et saaksid piltidele kõik olulise, millele enam hiljem juurdepääsu ei ole.

Piltide tegemisel peaks need arvutisse laadima nii, et oleks oleks täpselt teada, mis ruumi või konstruktsiooni  kohta on need pildid tehtud. Kui pilte on palju siis võivad pildid kergesti segamini minna. Kasulik on, kas panna kataloogile nimi või sinna kataloogi panna õiged pildid või igale pildifailile panna kohe õige nimi, mis võimaldaks hiljem eksimatult õige koha tuvastada.

Maja kui terviku jäädvustamisel soovitan aga valida üks kindel koht maja põhifassaadist kaugemal, kus maja edenemist näiteks iga 2-3 nädala tagant pildistada. Selliselt on hiljem põnev vaadata ühe vaatenurga alt, kuidas sammhaaval maja valmis saab.  

 

Head pildistamist!

Kas soetada endale valmis maja või alustada ehitustööga? Millega peaks arvestama valmismaja ostes? Palju võtab aega ja kui kalliks läheb oma maja ehitamine?

 

Umbes selliseid küsimusi küsitakse minu käest väga sageli. Ühelt poolt lõppeesmärk sama ehk saada eramuomanikuks, kuid teed, kuidas sinna jõutakse on erinevad.

Maja ost on kindlasti kiirtee oma eesmärgini. Tegeleda tuleks peaasjalikult kolimise organiseerimisega ja ka mööbli ning sisustuse uuendamisega.

Omale maja ehitamine on aga nagu mõnusalt looklev ja mäest-üles alla käiv kruusatee. Nagu Lõuna-Eesti külavaheteed.  Oma eesmärgini jõudmiseks tuleb läbi sõita pikem tee, kuid see on kindlasti huvitav ja põnev. Vahepeal tuleb hoog maha võtta ja otsida õiget teeotsa. Kui aga lõpuks kohale jõuad on tõesti hea tunne. Tegeleda tuleb kõigega alates projekteerimisega, ehitamise korraldamisega, järelevalvega ja paljude muude teemadega.

Valmimisjärgus eramu Tallinna lähedal

Valmimisjärgus eramu Tallinna lähedal

 

Otsus, kumba teed minna, tehakse sageli lihtsalt maksumuse järgi. Kas maja ostes saaks odavamalt, kui ise ehitades (pean siinkohal silmas tööde tellimist)?

 

Maja ost

Kui vaadata täna müügis olevaid eramuid siis peab ütlema, et valmis maja ost on enamasti umbes 10-30% odavam, kui samasuguse maja ehitamine. Masu üheks tagajärjeks on ka see, et lisaks korteritele on kasvanud ka sundmüügis olevate eramute arv, mistõttu võib saada kinnisvara omanikuks ka päris soodsate hindadega. Üheks oluliseks eeliseks valmismaja ostul on kindlasti ka see, et oluliselt lihtsam on valmis maja tarvis pangalt laenu saada.

Aga ainult maksumust vaadates ei ole mõistlik maja ostma tormata. Müügisolevate majade puhul on suurimaks probleemiks kindlasti ehitustööde kvaliteet. Kindlasti on mõistlik enne ostuplaani teha selgeks maja seisukord. Näiteks on mõistlik võimalusel kontrollida maja piirete seisukorda infrapuna kaamera abil. Oluline on selgeks teha majaga seotud kasutuskulud, näiteks palju kulub maja küttele, milline on hooldamisvajadus, millal vajaks maja remonti jne.

 

Maja ehitamine

Omale maja ehitamisel on tegemist aga pikema protsessiga. Maja ehitama asudes võiks minimaalselt arvestada koos ettevalmistustöödega 1 aasta. Moodulmajade ja valmislahenduste puhul võib otsene ehitusaeg olla suhteliselt väike, 3-6 kuud, kuid projekti tegemine, lubade hankimine ja kõikvõimalikud kooskõlastused võtavad samuti palju aega.

Maja ehitamisel on hea lõpptulemuse saamiseks hädavajalik, et tulevane omanik on kaasatud maksimaalselt ehituse projekteerimise ning ehitamise faasis. See tähendab suurt isiklikku ajakulu ja palju õppimist ning suurel hulgal otsuste tegemist.

Omale ehitamise eelis on aga enda perele sobilik maja ruumiplaan, arhitekuur ja saab tagada tööde kvaliteeti.

Maja ehitamise finantseerimine on mõnevõrra keerulisem, eriti kui seda tehakse pangalaenuga. Siis tuleb tõendada mitmes etapis alusvara väärtuse kasvu või anda pangale täiendav tagatis. Samuti tuleb ehitamisetapis tasuda sisuliselt samaaegselt kahe elukohaga seotud kulusid, mis tõstab mõnevõrra kulusid.

 

Minu arvamus

Kui minu käest küsida, kas täna osta või ehitada – vastaksin kindlasti, et eelistaksin ehitamist. Kuid mitte ainult selle pärast, et minule meeldib ehitamine ja see protsess, kuidas plaanid samm-haaval realiseeruvad. Täna võtaksin ehitamise ette aga hoopis sellepärast, et ehitada võimalikult madala energiatarbega maja. Selliseid maju on Eestis veel väga vähe ning selliseid järelturult osta ei õnnestu.