Silt: soojuspump

Intervjuu Maja ehitus küttesüsteem

Pelletikamin on täisautomaatne kütteseade

27. jaan 2012 – 03:14

Küttesüsteemid arenevad pidevalt ja nüüd on Eesti turule jõudnud selline põnev küttelahendus nagu pelletikamin. Mida pelletikamin endast kujutab uurisin OÜ Tuiskar’ist. Mnu küsimustele vastas Taavi Õim.

Rohkem infot teema kohta leiad: www.pelletikamin.ee lehelt.


Küsimus: Pelletikatel on laiemalt tuntud, kuid mida kujutab endast pelletikamin? Kuidas toimub pelletikaminaga kütmine? Kui suurt tööd see majapidamises nõuab?

Vastus: Pelletikamin  täisautomaatne kütteseade, mis töötab pelletil (saepurugraanul). Kütmine toimub väga  lihtsalt. Alustuseks valame täis pelleti mahuti ja vajutame  Start  nuppu. Kamin alustab süütamist mis toimub elektriga, sega vajab kamin töötamiseks natuke ka elektrit. (Süütamisel mis kestab umbes 10 min-280w ja tavareziimil 60-130 w oleneb siis kamina võimsusest).

Määrame kamina peal oleval juhtnupustikul temperatuuri mida kamin saavutama peab. Kui kamin on määratu temperatuuri saavutanud hakkab ta seda hoidma. Lisaks on palju erinevaid programme millal ja kui palju kamin töötab (nädalaprogramm ja öö/päeva programm).

Korra päevas täidan ma mahuti ja korra nädalas puhastan ma tuhahimuriga kamina seest ning pesen klaasi puhtaks. Kamina puhastus võtab aega umbes 5-10 min.

Küsimus: Kui suurt maja saab pelletikaminaga kütta? Milliseid küttelahendusi on võimalik kasutada?

Vastus: Pelletikaminaga saab kütta alates 30-50 m2 korterist lõpetades 250 m2 elamuga. Kaminaid on kahte tüüpi:

-          Õhküttekaminad, mis on vähe lihtsam paigaldada ning väiksematele pindadele.

-          Kesküttekaminaid, mis on vähe kapitaalsemad ja mõeldud suurematele pindadele.

Küsimus: Kamin on alati olnud majapidamises aukohal, kas pelletikaminate valik on suur, et igaüks oma maitsele sobiliku kamina leiab?

Vastus: Kamina valik on küllaltki suur. Saadaval on väga erineva värvi ja disainiga kaminaid. Lisaks on võimalus osta südamiku kujul pelletikamin. See sarnaneb tavalisele puukütte südamikule aga töötab pelletil ning on täisautomaatne. Seega saab inimene ise valida milline tuleb kamin väljas poolt.

Küsimus: Milline on pealine eelis pelletikaminal võrreldes teiste analoogsete küttesüsteemide ees?

Vastus: Kõigepealt pean selgitama millega pelletikaminat üldse võrrelda.

Pelletikaminat ei saa võrrelda puuküttega kaminaid ega katlaid. Mõlemas on küll elav tuli aga erinevus tuleb sellest, et pelletikamin on täisautomaatne aga puuküttega süsteemid mitte. Seega saab seda võrrelda kõikide teiste küttelahendustega mis on täisautomaatsed. Kui võrrelda pelletikaminat õhksoojuspumbaga siis erinevus tuleb välja madalamatel temperatuuridel. Pelletikaminaga saab kütta ka väga suure miinus kraadiga kuid õhksoojuspump jääb seal hätta. Sellepärast valisingi endale selle süsteemi kuna ei tahtnud lisaks soojuspumbale veel kaminasse investeerida, et suure külmaga pumpa toetada.

Kateldega võrreldes oma eeliseks see, et sa ei pea ehitama eraldi katlaruumi ja lisaks saad elutoas nautida elavat tuld. Oma väikeste mõõtmete poolest on seda hea mahutada ka väiksesse korterisse.

Üldiselt võin öelda, väga mugav lahendus, kus on säilinud elava tule ürgsus kuid ära on jäänud puudest tekkiva prahi ja sodi koristamine.

Küsimus: Milline on u. 150 m2 maja  pelletikaminaga küttelahenduse suurusjärk?

Vastus: 150 m2 mõeldud pelletikamina küttelahenduse hinnaks tuleks umbes 2500-3000 eurot.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
Hinnaküsimine Maja ehitus küttesüsteem

Soojuspumbad – kuidas valida?

14. okt 2010 – 01:45
Soojuspump aitab energiat kokku hoida

Soojuspump aitab energiat kokku hoida

Tänu järjest kiiremale energiahindade tõusule kogu maailmas, on oluliselt rohkem hakatud otsima küttelahendusi, mis aitaksid kulusid kokku hoida. Selliseks lahenduseks on juba mõnda aega kõik soojuspumpadega seonduv. Arendustöö käib soojuspumpade osas viimastel aastatel järjest kiiremas tempos, kuna on tekkinud suurem nõudlus ning läbimüük. Koos sellega on aga kasvanud ka tootearendusse tehtud investeeringud ning seetõttu areneb valdkond hetkel väga kiiresti.

Tarbija jaoks tähendab see ennekõike seda, et igal aastal tulevad soojuspumba tootjad välja järjest uuemate ja paremate näitajatega seadmetega.

Kui veel mõni aeg tagasi oli õhk ja õhk-vesi soojuspumba puhul kriitiliseks -10 … -15 kraadi, siis nüüd on turul juba lahendused, mis suudavad soojusenergiat toota veel ka -20 … -25 kraadiga. Soojuspumba efektiivsust iseloomustav soojustegur COP (Coefficient Of Perfomance) näitab, mitu korda suudab soojuspump toota rohkem soojusenergiat kui ise tarbib. Erinevat tüüpi soojuspumpadel on COP tegurid erinevad ja loomulikult sõltuvad need välistest tingimustest. Näiteks õhk-vesi soojuspumba puhul on heaks näitajaks täna COP tegur väärtusega 3 ja üle selle.

Kuna nõudlus soojuspumpade järgi ei paista ka lähiaastatel vaibuvat on oodata jätkuvalt kiiret arengut.

Mida peab teadma soojuspumba valimisel?

Eeltoodud arengud teevad aga sobiliku soojuspumba valiku järjest keerulisemaks. Miks?

Põhjus on see, et valik on küllalt suur ja erinevad seadmed  on veidi erinevate tööpõhimõtetega. Vaja on teadmisi seadme valikul. Lisaks teeb valiku keeruliseks ka see, et turul müüakse ka endiselt meie kliimasse mittesobilike seadmeid.

Seetõttu tuleb soojuspumpa hankima minnes, väga põhjalikult läbi töötada soojuspumpade tehnilised andmed ja teha selgeks, kas see on Eesti kliimasse sobilik ja milliseks kujuneb reaalne kasutegur.

Mõned konkreetsed nõuanded:

  • Seadme tootjapoolne COP väärtus – selgita välja ka temperatuuridel -10 … -15 kraadi. Tavaliselt antakse soojuspumba müüjate poolt info 5 kraadi juures ja need näitajad on hoopis teised, mis miinuskraadidel. Palu müüjalt seadme tootjafirma passi, kus oleks näha graafikut ka Eesti jaoks tavapärastel miinuskraadidel.
  • Seadme võimsus – arvesta, et soojuspumba võimsus on antud samuti 5 kraadi juures (hangi ka võimsuse kohta tootjafirma käest andmed miinuskraadide osas) ning seetõttu peab arvestama, et enamikel soojuspumpadel väheneb võimsus miinuskraadidel ligi poole võrra (õhk- ja õhk-vesisoojuspumbad). Seetõttu tuleb valida piisava võimsusega seade või kompenseerida see muul viisil.
  • Soojuspumba õige paigaldamine. Mina ei laseks panna omale soojuspumpa ilma kogemusteta firmal. See ei ole koht, kus riskida. Eestis on olemas Eesti Soojuspumba Liit, mille kodulehel on kirjas liitu kuuluvad firmad. Valides soojuspumpa või paigaldajat soovitaksin just seal toodud firmade seast valida.

 

Edukaid soojuspumba valikuid soovides.

Sildid , , , , , , , , | Kommentaare (2)
Maja ehitus küttesüsteem

Küttesüsteemi valik: mugavus või kokkuhoid?

11. okt 2010 – 09:22

Ma usun kindlalt, et enamik inimesi on mugavad ja võimaluse korral eelistaksid alati sellist küttesüsteemi, mis ei vaja erilist käe pidevat külgepanemist.

Pea alati sellise teema tõstatamisel hakatakse võrdlema äärmusi. Äärmusi just jooksvate kulude mõttes. Võrreldakse alati puukütet või ahikütet ning mõnda mugavamat küttesüsteemi, näiteks õhk-vesisoojuspumpa. Kokkuvõttes võrreldakse puuküttega kaasnevat küttekulu, soojuspumba tööks vajaliku elektrikuluga.

Küttesüsteemi valimisel arvesta mugavusega

Küttesüsteemi valimisel arvesta mugavusega

Arvutuskäikudesse laskumata on selge, et selliselt on eelis alati puukütte lahendusel. Ma ei ole puukütte vastane ja olen seda ka ise kasutanud, kuid selle kütteviisi mugavus ei ole kindlasti selline, mis mulle meeldiks. Võtame kasvõi olukorra, kus talvel plaanis nädalaks kodust lahkuda, siis tuleb ainult puitküttega lahenduse korral leida keegi, kes vahepeal maja kütmas käiks. Ja juhul, kui ole akumulatsioonipaagiga küttesüsteem, on kütmine ebaühtlane. Kord ülemäära soe ja kord veidi külm.

Ajakirjandusest võib lugeda, et Ameerikas on juba tekkinud selline põlvkond inimesi, kes juba ka pildi tarvis kruvi seina keeramiseks, kutsuvad töömehe. Sellist olukorda ei usu ma Eestis niipea tekkimas. Kuid aga mõelda, miks siis selliseid töid ise ei tehta, siis usun, et  seepärast, et väärtustatakse oma vaba aega ja keskendutakse sellele, mida osatakse või mida peetakse tähtsaks.

Ka Eestis on aja märk see, et järjest rohkem tellitakse teenuseid sisse nende tööde osas, mida enne ise tehti. Kui varem tegi igaüks ise oma kodus remonti siis julgen väita, et nüüd umbes pooled tellivad töömehed. Sellega väärtustatakse oma aega ja saadakse professionaalse teenuse abil kvaliteetne tulemus.

Aga tagasi küttesüsteemi juurde. Ebamugav küttelahendus võtab palju aega, seob inimese talveperioodil majaga, nõuab lisaks mitmeid küttesüsteemi haldamise ja hooldamisega seotud töid. Puuhalgude küttesüsteemid on kasutusel olnud pikka aega ning sageli ei mõeldagi muudele lahendustele, põhjendusega, et see on odavaim kütteviis. Kui aga juurde panna see aeg ja töö, mis sellega kaasneb, ei pruugi see olla enam ka kõige odavam lahendus.

Need, kes täna kaaluvad oma majale küttesüsteemi valikut võiksid aga sellele kindlasti mõelda ning leida lahenduse, mis elu lihtsamaks teevad. Täna on olemas juba automaatikat kasutavad puuküttel põhinevad veeküttesüsteemid, mis akumuleerivad energia ning võimaldavad näiteks ühe küttekorraga 2-3 päeva hakkama saada. See on suur eelis ja minu sõnum ongi ennekõike see, et kasuta maja küttesüsteemis automaatikat, mis tagab stabiilse temperatuuri ja oluliselt suurema mugavuse.

Tõsi, selline automaatikaga küttesüsteem vajab ka suuremat investeeringut, kuid hästi läbimõeldud lahenduse korral on see enamikule jõukohane.

Vali endale küttelahendus, mis annab sulle vabaduse!

Sildid , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus ehitustööd

E-kursus: Küttesüsteemi valik avatud

29. juuni 2010 – 08:00
Avatud uus e-kursus: Küttesüsteemi valik

Avatud uus e-kursus: Küttesüsteemi valik

Täna on Eestimaal tõeliselt soe ja suvine ilm. Ja selle sooja ja kauni päeva puhul on tore avada uus e-kursus: Küttesüsteemi valik.

Kursus räägib sellest, kuidas ka talvel maja soe hoida ja millised on peamised võimalused eramaja kütmisel?

Kursusel saad teada, millised on iga küttesüsteemi plussid ja miinused? Millised küttesüsteemid sobivad suurematele ja millised väiksematele eramajadele ning palju muud.

Kursus on jõukohane igale majaehitajale ja ei nõua erialaseid ehitusteadmisi.

Vaata siit täpsemalt kursuse kohta >>

Esimestel päevadel on kursuse võimalik osaleda soodushinnaga! Tule osale uuel e-kursusel!

Sildid , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Hinnaküsimine Maja ehitus

Maaküte

29. aug 2009 – 10:55

Kohe algab uus kütteperiood ja sobilik arutada erinevate küttelahenduste üle.

Mida arvata maaküttest? Millised on selle valiku plussid ja miinused? 

Soojuspumba ruum

Soojuspumba ruum

Maaküttega seoses räägitakse alati esimesena hinnast, mis keskmise suurusega maja puhul (150m2) jääb umbes suurusjärku 150 000 krooni. See hind sisaldab maakollektori  ja soojuspumba paigaldust. Eraldi kulu on majasisese küttesüsteemi väljaehitamine. Maakütte puhul on soovitav betoonivaluga vesipõrandaküte, sest seal ei pea vee temperatuur olema väga kõrge (u. 35-40 kraadi) ja sellega maakütte soojuspumba kasutegur kõrge. 

Maakollektori paigaldamisel on oluline, see saaks tehtud varakult enne krundi haljastustöid. Kuigi on olemas mitmeid tehnoloogiad, mis võimaldavad kollektorit paigaldada peaaegu kinnisel meetodil (näiteks kaldpuurimisega), on odavam seda teha klassikaliselt kopaga kraavi kaevates ja toru paigaldades. 

Kui maakütte hinna ja  krundi ülekaevamise probleemist üle saab, siis muus osas on maaküte küll väga mugav ja ökonoomne. Seda võin kinnitada oma kogemusest, minu majal töötab maaküte suurepäraselt ja eriti meeldib mulle see, et süsteem on täielikult automatiseeritud ning osutunud väga töökindlaks.

Mida peaks arvestama maakütte plaanimisel?

  1. Maakütte kasutegur sõltub pinnasest ja seetõttu oleks mõistlik uurida maakütet paigaldavate firmade käest, kas Sinu krundi pinnas on sobilik. Enamasti leitakse lahendus. Väga sobilikud on kergelt kruusased ja niisked pinnased.
  2. Maakollektori paigaldamiseks on vaja piisavalt suurt krunti. Näiteks 150 m2 maja puhul on vajalik umbes 500 jm paigaldada maaküttetoru ja seda selliselt, et torude vahekaugus teineteisest oleks vähemalt 1 m.
  3. Soojuspump ei võta palju ruumi ja on suurema külmakapi suurune. Katel on soovitav paigaldada eraldi ruumi ja seda seetõttu, et soojuspump sisaldab kompressorit ja selle tööhääl on u. 55dB. See pole just suur müra, kuid võib häirima hakata.
  4. Soojuspumbaruumi põranda võiks võimalusel valada muust põrandast lahus paigaldades ruumi piiridele 1 cm vahtpolüstürooli ribad.

 

Millist küttelahendust kasutad Sina?

Sildid , , , , , , | Kommentaare (10)