Postitused

, , ,

Miks pole eramutel kasutuslubasid?

Kui võtta mistahes uuem eramajade rajoon vaatluse alla võib olla kindel, et suurem osa neist majadest on ilma kasutusloata. Pakun, et see protsent on umbes 70% või rohkemgi ehk 10 majast  umbes 7-l pole kasutusluba hangitud.

Miks jääb siis majaehituse lõpp ametlikult vormistamata? Kindlasti on põhjuseid palju, kuid usun, et peamine põhjus seisneb selles, et paljud uued majad ehitatakse valmis sinnamaani, et saaks minna sisse elama, kuid mitte sellises mahus nagu näeb ette projekt.

Kasutusloa taotlemisel kontrollitakse maja ja kinnistu vastavust projektile. Sageli on näha, et maja on lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub näiteks aed, krundisisene haljastus, teed-platsid või näiteks maja aadressisilt. Kõigi selliste majade puhul võib olla kindel, et neil majadel pole kasutusluba. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kontrollida kogu projekti kui terviku teostust, sealhulgas näiteks krunti piirava aia, maja numbri, postkasti või hoopis lipumasti olemasolu. Samuti võidakse kontrollida haljastuse rajamist sh. puude ja põõsaste istutamist selliselt nagu näeb ette projekt.

Kuna maja ehitus on kallis, siis esmajärjekorras investeeritakse arusaadavalt maja väljaehitamisse ja sisustamisse ning seetõttu ei jää vaba raha välistööde lõpetamiseks.  See ongi peamine põhjus, miks paljud majad jäävad pikkadeks aastateks ilma kasutusloata.

Teiseks oluliseks probleemiks on ka ehitamisega seotud täitedokumentatsiooni olemasolu. Sageli ei täideta ehitusfaasis dokumente korrektselt ja seetõttu pole korrektseid dokumente kasutusloa taotlemisel võimalik esitada.  Kui dokumente pole, ei tasu neid ka tagantjärgi välja mõtlema hakata, vaid koostöös omavalitsusega leida probleemile lahendus.

 

Millised on võimalused olukorra parandamiseks?

Need, kellel maja ehitamine ees seisab, on soovitav võimalikult reaalselt oma kodu ehitamise eelarvesse kõik vajalikud tööd sisse panna, et tööde lõppemisel saaks ka ehitusluba taotleda.

Need, kes on olukorras, et maja enamikus valmis, kuid mõned tööd tegemata võiksid võimalusel muuta projekti vastavalt tegelikkusele.  Arusaadavalt ei saa muuta projekti suures mahus, kuid näiteks kui maja juurde on nähtud suur terass siis saab seda muuta ja teha väiksema terassi ning see ka projekti muudatusena vormistada. Sama kehtib näiteks haljastuse rajamisega, hekki saab näiteks ka hiljem istutada.

Sageli pannakse maja ehitamisel võtmed kätte lepingusse ehitajaga sisse ka kasutusloa hankimine. See on iseenesest õige, kuid tellija peaks siiski vaatama, kas antud töövõtulepingu mahus on kõik tööd, mis võimaldavad kasutusloa väljastamist.  Ja tegema selgeks ka need tööd ja nendega seotud kulud, mis tellijal töövõtulepingu väliselt tuleks tasuda, et kasutusluba oleks võimalik hankida.

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus, et ehitatud on vastavalt projektile ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Lisaks on oluline teada, et kui maja, mis on kindlustatud ja millega peaks juhtuma kindlustusjuhtum, võib kindlustusandja keelduda hüvitise väljastamisest, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Kasutusluba on just see dokument, mis ehitise nõuetele vastavust kinnitab.

,

Kui soovid väiksemaid küttearveid

See talv on uuesti koduomanikele meelde tuletanud, kui oluline on korralikult soojapidav maja. Põhjuse, miks selle peale mõelda, näitab kätte küttearve. Tänu krõbedale külmale on küttearved oluliselt suuremad kui seda sooviks. Kas saab midagi ette võtta, et kulud väiksemad oleksid?

Selgita välja kuhu läheb soojus?
Hea aeg on kohe midagi konkreetset ette võtta ja selgitada välja kas ja kus täpsemalt on maja suuremad soojalekked. Lihtsaim ja odavaim viis on seda teha infrapuna kaamera abil. See võimaldab avastada soojalekkeid väga edukalt ja kokkuvõttes ka kõige odavamal viisil.

Üks firma, mis pakub termograafia teenuseid on Soojusaudit OÜ

Üks firma, mis pakub termograafia teenuseid on Soojusaudit OÜ

Termograafia abil on võimalik avastada ka niiskuskahjustusi, kontrollida elektri- ja tehnosüsteemide töökindlust, avastada seinakonstruktsioonide külmasildasid.  

Peamine kasu termograafia kasutamisel seisneb selles, et kontrolli saab teha ilma konstruktsioone avamata ning seda saab teha kiiresti. Samuti on võimaldab infrapuna kaamera väga täpset puuduse asukoha tuvastamist ning seetõttu saab lahendada probleemi täpselt ja tõhusalt, mis hoiab kokku ressursse.

Infrapuna pilte tehakse nii väljast kui vajadusel ka siseruumidest. Siseruumides näiteks kontrollitakse akna põskede temperatuuri, et selgitada, kas akna paigaldus on tehtud korralikult või näiteks uuritakse kas seintel on niiskuskahjustusi, selgitades välja külmad pinnad ja hallituse ohuga piirkonnad.

Teenuse peamised kasutajad on kortermajad, et leida soojakaod ning kavandada fassaadide soojustamist. Ka eramajade ehitustööde lõpufaasis saab seda teenust väga edukalt kasutada, et kontrollida ehitustööde kvaliteeti ja teha ehitustööde käigus vajalikud parandused. Eramajade puhul on lisaks kasulik vastava seadmega tekitada alarõhk, et selgitada maja õhutihedus. Parim aeg on teenuse kasutamiseks on just talv, sest siis tulevad tänu suuretele temperatuuride erinevustele kõik soojakaod hästi välja. Soovitav sise- ja välistemperatuuride vahe peaks olema 15ºC.

Termograafia teenuse kasutamise hind on keskmiselt u. 2000 krooni. Eramu puhul algvad termograafia hinnad u. 1500 kroonist ja termograafia + alarõhutest hinnad u. 4000 kroonist.

 

Ma soovitan oma maja ehitajatele termograafiat kasutada ja planeerida see kulu juba maja ehitamise eelarvesse. See on lihtne ja mugav võimalus kontrollida tööde kvaliteeti kiiresti ja usaldusväärselt.

Kui soovid edaspidi väiksemaid küttearveid, siis kontrolli nüüd oma maja soojapidavust ning paranda vead.

 

 

 

, ,

Oma maja maksumuse eelarvestamine

Oma maja ehitamist plaanivate inimeste esmaseks mureks on sageli, kuidas koostada maja eelarvet? Eesmärgiks on ju saada teada maja maksumuse suurusjärk ja hinnata, kas on piisavalt vahendeid selle realiseerimiseks.

Maja eelarve koostamine vajab projekti

 

Mõttekäik on enamasti selline, et mul on mingi konkreetne summa, mida saan kasutada maja ehitamiseks. Kas ma saan selle raha eest näiteks puit-alumiinium aknad, kas ma saan vesipõrandakütte, kas viimistluses on naturaalne puitparkett? Selliseid küsimusi tekib palju ja otsitakse hindasid?

Selliselt lähenedes on väga keeruline maja eelarvet kokku saada, sest kui ei ole konkreetset projekti siis ei saa konkreetset hinnapakkumist koostada.

Maja eelarvet peaks hakkama kokku panema maja ruumiplaanist, tegema selgeks maja suuruse.  Kasutades m2 maksumust saab teada väga üldise suurusjärgu. Näiteks m2 hinna 14 000 kr puhul oleks 150 m2 maja maksumus 2,1 miljonit. Aga see number ei ütle täpsemalt, mida see sisaldab.

Peale ruumiplaani  ja korruselisuse selgeks tegemist tuleks koostada esmane projekt – eskiisprojekt tehes seda ise või kaasates arhitekti. Alternatiivne variant on leida soovidele võimalikult lähedane valmisprojekt.

Kui esmane projekt on olemas saab küsida hinnapakkumisi ja koostada juba oluliselt täpsema eelarve. Kui see esmane eelarve teada siis sageli täiendatakse veel projekti ning kui projekt on saadud vajadustele sobivaks, korrastatakse dokumentatsioon ja tehakse uus hange / hinnaküsimine.

Eelarvestamine on täna Eestis peamiselt hankepõhine ja põhjus selles, et nii ehitushinnad, kui ka tehnoloogiad muutuvad kiiresti.

Ka mina soovitan majaehitajale korraldada hange, et saada teada konkreetsed hinnad.