Maja ehitus | Maja ehitaja e-kursus

Ehitustööd on kallid, see pole kellelegi uudis. Samas unustab eratellija ehitusperioodil sageli rahade jälgimise. Esmapilgul tundub, et milleks rahasid jälgida, on ju leping ja maksepostid ning nende alusel toimub arveldamine.

Tegelikkuses võib ja sageli ka juhtub see, et muutuvad tööde mahud. Või näiteks töölõigu vastuvõtmisel jäetakse osad töid järgmistesse etapidesse või tehakse hoopis muu lahendus. Selline tööprotsessis muutuv olukord toob kaasa selle, et väga keeruliseks läheb jälgida, millal ja mille eest on täpselt tasutud. Palju on veel töid teha ja palju nende eest tasuda. Kuigi ka ehitaja jälgib kulusid, teeb ta seda oma huvide järgi ning tellija huvid võivad saada kahjustatud.

Siinkohal tulebki abiks see, et ehitustööde tellija või tema esindaja, hoiaks jooksvalt ka kuludel silma peal.

Kulude pideval jälgimisega hoiab ära palju probleeme - ennekõike teab siis tellija täpselt, milline rahade seis ja kas on ületatud plaanitud eelarvet.

Nii saab isegi juhul, kui tehakse muudatus tellija soovil (näiteks kvaliteetsema ja kallima materjali kasutamisel) ning ehitustöö läheb kallimaks, õigeaegselt reageerida. Otsida järelejäänud töödele odavamat lahendust ning nii oma eelarve tervikuna kontrolli all hoida.

Kulude jälgimine peab, eelkirjeldatud põhjustel, toimuma tööde või töövõttude lõikes. Selleks sobib hästi ehitustööde eelarve, mille ehitaja hinnapakkumisega esitab. Sellist kulude tabelit saab edukalt pidada ka Excelis või mistahes muus tabelarvutuse programmis.

Lihtsaim viis kulude jälgimiseks

 

Kulude tabelisse peaks sisse kandma jooksvalt kõik ehitustöödega kaasnevad kulud, iga kord, kui toimub tööde eest tasumine. Selliselt saavutatakse hea ülevaade ning ehitustöö sujub tellija jaoks suuremate üllatusteta.

Kas sina jälgid oma ehitustööde kulusid?

Oma maja ehitamist plaanivate inimeste esmaseks mureks on sageli, kuidas koostada maja eelarvet? Eesmärgiks on ju saada teada maja maksumuse suurusjärk ja hinnata, kas on piisavalt vahendeid selle realiseerimiseks.

Maja eelarve koostamine vajab projekti

Mõttekäik on enamasti selline, et mul on mingi konkreetne summa, mida saan kasutada maja ehitamiseks. Kas ma saan selle raha eest näiteks puit-alumiinium aknad, kas ma saan vesipõrandakütte, kas viimistluses on naturaalne puitparkett? Selliseid küsimusi tekib palju ja otsitakse hindasid?

Selliselt lähenedes on väga keeruline maja eelarvet kokku saada, sest kui ei ole konkreetset projekti siis ei saa konkreetset hinnapakkumist koostada.

Maja eelarvet peaks hakkama kokku panema maja ruumiplaanist, tegema selgeks maja suuruse.  Kasutades m2 maksumust saab teada väga üldise suurusjärgu. Näiteks m2 hinna 14 000 kr puhul oleks 150 m2 maja maksumus 2,1 miljonit. Aga see number ei ütle täpsemalt, mida see sisaldab.

Peale ruumiplaani  ja korruselisuse selgeks tegemist tuleks koostada esmane projekt - eskiisprojekt tehes seda ise või kaasates arhitekti. Alternatiivne variant on leida soovidele võimalikult lähedane valmisprojekt.

Kui esmane projekt on olemas saab küsida hinnapakkumisi ja koostada juba oluliselt täpsema eelarve. Kui see esmane eelarve teada siis sageli täiendatakse veel projekti ning kui projekt on saadud vajadustele sobivaks, korrastatakse dokumentatsioon ja tehakse uus hange / hinnaküsimine.

Eelarvestamine on täna Eestis peamiselt hankepõhine ja põhjus selles, et nii ehitushinnad, kui ka tehnoloogiad muutuvad kiiresti.

Ka mina soovitan majaehitajale korraldada hange, et saada teada konkreetsed hinnad.