Postitused

, ,

Vee-, kütte- ja kanalisatsiooni- ning ventilatsioonilahendus on ülioluline teha kvaliteetselt

paurandakyteMe tarbime oma kodudes igapäevaselt puhast kraanivett ja naudime sooja tuba. Me hindame toimivat õhuvahetust ning töökorras kanalisatsiooni. Vaatame veidi lähemalt, mida peaks teadma iga tellija, et kõik need mugavused oma majas tõrgeteta pikaajaliselt toimiksid.

Tänapäeval ei kujuta me ette enam ühtegi maja ilma KVVK (kütte, ventilatsiooni, veevarustuse ja kanalisatsiooni) lahendusteta. Kommunikatsioonid ja tehnosüsteemid on maja vereringe, millest sõltub nii maja kui ka selle elanike tervis. Miks on nende KVVK lahenduste valik ülioluline ja miks tasub põhjalikult oma valikut kaaluda?

Olen sageli rõhutanud, et maja põhikonstruktsioonid peavad olema korralikult ja õigesti ehitatud, siis on hiljem maja kasutamisel probleeme vähem ning maja kasutusiga pikem. Suheldes KVVK lahenduste pakkujatega ning ehitajatega, rõhutavad nad, et õige KVVK lahenduse valik on vähemalt sama tähtis ja oluline kui hoone põhikonstruktsioonide kavandamine ning ehitamine. Sellele arvamusega saab ainult nõustuda.

Miks?

Põhjus tegelikult lihtne. Iga majasisene veetrass, põrandakütte-, kanalisatsiooni- või ventilatsioonitorustik ehitatakse põhiosas seina- või põrandakonstruktsiooni sisse või kaetakse see muude kattekihtidega. Sisuliselt me ju eeldame, et me ei pea majasiseste kommunikatsioonide ja torustikega väga pikka aega midagi ette võtma peale regulaarsete hooldustööde. See eeldus juba iseenesest tähtsustab kõigi majasiseste tehniliste lahenduste valikut ning on seetõttu üks olulisemaid valikuid iga maja juures, mille tellija peab tegema.

Klassikaliselt hinnatakse maja elueaks minimaalset 50 aastat, koos põhjalike kapitaalremontidega 100 aastat ja rohkem (maja eluiga saab alati pikendada kui õigel ajal õigete meetmete ja remondiga sekkuda, kuid küsimus rohkem selle tasuvuses). Kas sinu majale valitud tarbevee torustik või põrandakütte torustik peab 50 aastat vastu? Kas tarbevee torustik on korrosioonikindel, kas kõik liitekohad peavad pikaajaliselt purunemata vastu, kas kogu torustikusüsteem on hügieeniline ning mõistliku hooldusvajadusega?

Kuna pea kõik tehnilised süsteemid ja torustikud ehitatakse majades konstruktsioonisiseselt siis puudub meil sisuliselt hiljem lihtne ja odav võimalus oma valikut muuta. Me saame küll põhimõtteliselt torustikku vahetada, kuid see tähendaks paljudel juhtudel laiaulatuslikku olemasolevate konstruktsioonide lõhkumis- ja lammutusvajadust ning see teeb tööd ebamõistlikult kalliks.

Kavandades näiteks maja elueaks 100 aastat, on tänapäevaste materjalide puhul, mõistlik plaanida selle aja jooksul maksimaalselt 1 – 2 suuremat kapitaalremonti (esimene kord u. 30-40.a. järel ja teine kord u. 60-70 a. järel), mille käigus vajadusel vahetatakse välja ka majasisesed torustikud või muud majasisesed kommunikatsioonid. Kui torustike väljavahetamiste vajadus on sagedasem siis ilmselgelt on tehtud vale materjali või tehnoloogia valik või on olnud halb tööde kvaliteet, mistõttu on maja omanik sunnitud tegema suuremahulisi kulusid torustike väljavahetamiseks juba palju varem.

Mida peaks tellija tegema?

Kuidas tagada, et valitud torustik või lahendus oleks pikaajaliselt toimiv ja töökorras? Tavaliselt koosneb kvaliteet kahest peamisest komponendist, valitud tootest või lahendusest ning projekteerijast / ehitajast. Mõlemad on võrdselt olulised, sest pole kasu suurepärast tootest, kui näiteks liited tehakse valesti ning mõne aja tekivad lekked ja veeavariid. Samuti ei ole hästi projekteeritud ja ehitatud lahendusest abi, kui valitud materjali või tootega tekib kvaliteediprobleeme ning süsteemid ei toimi või vajavad mõne aja pärast parandustöid.

Tänapäeval võiks tellija hinnata rohkem tehniliste eritööde projektide osatähtsust ja tellida ka KVVK tööde osas korrektsed ja läbimõeldud projektid. Praktikas tellib eratellija selliseid eritööde projekte harva ning tellija keskendub peamiselt vaid joonistele kraanide ja kanalisatsiooni äravoolu asukohtade märkimisele, mitte torustiku tehnilise lahenduse valimisele. Tellija usaldab ehitajat väljapakutud lahenduse osas, kuid ehitaja vaadates hinda pakub töö saamise huvides odavama või pikaajaliselt mittetoimiva lahenduse.

Peamine peaks olema see, et valitud materjalid on pikaealised ning ohutud ja väga oluline on tellida tööd vastavate oskustega firmadelt, mille töötajad on läbinud vastavad tehnilised koolitused ning teavad mida ja kuidas peab antud lahendustega töid tegema.

KVVK tööd ei ole katsetamise koht, need tööd tuleks teha õigesti kohe esimesel korral!

,

3 lähenemist ehitusvalikute ja –otsuste tegemiseks

eramuAlustades oma maja kavandamist kerkib palju küsimusi. Kui suur maja ehitada? Millised materjalid valida põhikonstruktsiooniks? Millist materjali kasutada katusel? Milline on maja küttesüsteem? Ja nii edasi ja edasi.

Kogu maja ehituse protsessis tekib küsimusi ja otsustamise kohti pidevalt juurde ning tellija peab nendega hakkama saada.

Praktikas on enamasti erinevad tellijad veidi erineva lähenemisega oma valikute otsuste tegemisel.

Tellija A

Tellija A soovib „võtmed kätte“ lahendust ja kiiret tulemust. Ta kulutab oma aega esmajoones sellele, et valida välja valmis tüüpprojekt, milleks sobib sageli mõne elementmaja või mõni muu tüüpprojektiga läbiehitatud maja. Enamike valikute puhul kuulab ta ehitaja ettepanekut, kui see rahaliselt vastuvõetavaks kujuneb.

Selline lähenemine teeb Tellija A elu palju kergemaks, sest tüüpmaja puhul on enamik ehituslikke probleeme lahendatud ning ootamatuid olukordi, mis vajaks tellijalt otsuste tegemist on vähem.

Tellija A usaldab ehitajat ja nõustub ehitaja ettepanekutega ning seetõttu juhul kui suuremaid silmatorkavaid probleeme ehitustööde kvaliteedis ei ole, sujub koostöö tellija ja ehitaja vahel hästi. Tavaliselt viimistlustööde faasis hakkab Tellija A rohkem tööde tegemisel silma peal hoidma ja võimalike probleeme otsima. Ja kuna iga otsija alati ka midagi leiab siis võib kogu ehitusperiood tõrgeteta kulgenud koostöö lõpufaasis pingelisemaks muutuda.

Tellija B

Tellija B on põhjalik ettevalmistaja ja seab eesmärgiks erinevate variantide läbitöötamise ning parima lahenduse leidmise. Enne oma otsuste tegemist, kogub ta palju infot, küsib palju erinevaid arvamusi ja seisukohti. Ta uurib erinevate lahenduste plusse ja miinuseid ning teeb enda jaoks võimalikult detailselt võimalikud variandid selgeks.

Sellise eeltöö tegemine aga võtab ka tellijalt palju aega ning seetõttu kipuvad otsused teinekord venima ning lükkavad ehitusplaane edasi. Samuti otsib Tellija B sageli ka parimat hinda. Seegi toob kaasa suurema eeltöö ja analüüsi, sest enamasti, mida rohkem hinnapakkumisi küsida, seda paremini saab selgeks õige hinnatase.

Kuna Tellija B teeb palju eeltööd siis on ta enamasti ehituse ettevalmistuse etapis teinud selgeks ka ehitusprotsessi ning seetõttu on tal ka kergem ehituse kvaliteeti jälgida. Ehitusprotsessis on ta kindlasti ehitusobjektil sage külaline ning ta hoiab kogu ehitusprotsessil silma peal. Ka ehitusperioodil tunneb selline Tellija pidevalt tööde käigu vastu huvi ning esitab ehitajale palju küsimusi.

Tellija C

Tellija C on varasema ehituskogemusega. Näiteks ehitab ta endale teist maja või näiteks on ta tööalaselt ehitusega seotud. Selline tellija omab kindlat ettekujutust ehitusest oma varasema kogemuse põhjal. Selline tellija keskendub info hankimisel vaid nendele teemadele, mille osas ta ei tunne ennast kindlalt. Näiteks küttesüsteemi valikul teeb suuremat eeltööd, sest pidevalt arenevad küttelahenduste seadmed vajavad endale selgeks tegemist, et sobilikku valikut teha.

Tellija C teeb oma otsused üldjuhul kiiresti. Ta keskendub varasemase kogemuse tõttu rohkem olulistele asjadele ning tal on parem ettekujutus soovitud lõpptulemusest. Ehitusprotsessis kontrollib ta ehitajat süsteemselt ning läbimõeldult. Koostöö sujub ehitajaga üldiselt normaalselt, kuigi aeg-ajalt võib esineda kokkupõrkeid, sest mõlemad osapoolel on oma väljakujunenud „tõde“ lahenduste osas.

Kokkuvõttes saavad kõik Tellijate tüübid oma maja ehitamisega hakkama. Kusjuures Tellija A jõuab tavaliselt oma maja valmissaamiseni kõige kiiremini, sest usaldab ehitajat kõige enam ja tüüpprojektide puhul enamasti vähem probleeme. Kvaliteet sõltub ehitaja töökultuurist.

Tellijal B kulub enamasti kõige enam aega nii ehituse ettevalmistamise peale, kui ka ehituse ajal tehtavatele otsustele. Samas on sellise tellija maja põhjalikult läbimõeldud ning päris hea ehituskvaliteediga.

Varasema majaehitamise kogemusega Tellijad C-d eelistavad rohkem unikaalseid individuaalprojektiga maju ning seetõttu kujuneb sageli projekteerimis- ja ehitusaeg pikemaks tänu mahukamale projektile ning ka keerulisematele ehituskonstruktsioonidele. Samas Tellija C suudab ehituskvaliteeti kontrolli all hoida ning maja plaanitud tähtaega oluliselt ületamata valmis saada.

Milline tellija oled Sina?

, ,

Endale müümine

Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.

Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.

Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.

Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.

Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!

, ,

Kuidas muuta oma maja targaks?

Tänane tark maja suudab põhimõtteliselt täita kõik inimese soovid. Või teisiti öeldes, juhtida on võimalik kõiki seadmeid ja elektroonikat, mis majapidamises või maja haldamises on vajalik kasutada.

Kui mõelda selliselt, et millised funktsioonid peavad tänapäeva majas kindlasti olemas, siis vastus sõltub majaelanike soovidest. Üldjuhul aga enamike jaoks on oluline:

1. Energia kokkuhoid ja ratsionaalne kasutamine
Energia all peetakse silmas nii elektrienergiat kui ka soojusenergiat, sageli on need omavahel tihedalt seotud. Sisuliselt kõik mugavad küttelahendused kasutavad elektrit vähemalt automaatika juhtimiseks, kuid enamasti ka täiendava lahendusena põhiküttesüsteemi osana või abilahendusena. Näiteks kõik soojuspumbalahendused vajavad elektrienergiat täiendava soojusenergia tootmiseks.

Selliste süsteemide puhul tulebki kõne alla targa maja lahenduste kasutamine, kus konkreetse sündmuse puhul käivitub järgmine eelprogrammeeritud tegevus. Näiteks kui ilmaennustus näitab, et järgmise 24 tunni jooksul läheb välistemperatuur lühiajaliselt 3 tunniks 7 kraadi külmemaks, siis süsteem „teab, et pole vajadust täiendavaks kütmiseks“ ja küttesüsteem hoiab madalamat ühtlast koormust. Lühiajalised temperatuurimuutused tavaolukorras aktiviseerivad küttelahendusi suuremale võimsusele ning kui mõne tunni pärast läheb ilm soojemaks siis sisuliselt kulutatakse asjatult energiat.

Küttevajadus on otseselt seotud ventilatsiooniga. Mida kiiremini õhk ruumis vahetub seda suurem on ka enamasti ruumi küttevajadus. Kuid siingi on üks võimalus targa maja lahenduseks. Näiteks ventilatsioonisüsteem on seotud maja valvesüsteemiga selliselt, et kui maja on valvesse pannakse siis lülitub ventilatsioonisüsteem väiksemale koormusele. Selliselt väheneb majas õhuvahetus ning koos sellega väheneb ka küttekoormus. Sellise lahendus sobib ennekõike sundventilatsiooniga majas, kus kogu maja õhuvahetus on keskse ventilatsioonisüsteemi hallata.

Majad, mis kasutavad radiaatorkütet, saavad reguleerida küttevajadust paindlikumalt kui suured massiivsed vesipõrandaküttega betoonpinnad, kus massiivi ülessoojendamine võtab aega ning kiireid temperatuurimuutusi ei õnnestu lühikese ajaga saavutada.

Radiaatorküttega majade puhul on võimalik mõnevõrra rohkem „mängida“ temperatuurimuutustega vastavalt majaelanike päevaplaaniga või konkreetsete sündmustega. Näiteks öisel ajal alandab süsteem küttesüsteemis ringleva vee temperatuuri, samuti ka ajal kui majas on valves. Kuigi põhimõtteliselt saab majas seda teha radiaatorkütte puhul käsitsi reguleerimisega siis enamasti pole kellelgi aega sellega tegelda ning kui automaatikasüsteemile selline peenreguleerimine jätta siis on tulemus kindlasti küttearves märgata.Täiendavalt on võimalik jälgida ka seda, kas majas on mõni aken tuulutamise tarvis lahti ja anda seda kütteandurile „teada“, et pole vaja kütteventiili avada ning sellega lisakoormust küttesüsteemis tekitada. Kuid sellised suhteliselt väiksed või harvem esinevad eriolukordade arvessevõtmine küttesüsteemi tarvis ei pruugi suures vaates olulist energia kokkuhoidu anda.

2. Valguse ja koduelektroonika juhtimine

Kõik me oleme harjunud kasutama järjest rohkem elektroonikat. Kui lugeda ära ühes majapidamises leiduvad kasutust leidvad või ooterežiimis olevad seadmed on see number sageli 20-30 vahel. Näiteks:

  1. pliit
  2. külmkapp
  3. nõudepesumasin
  4. praeahi
  5. mikrolaineahi
  6. veekeetja
  7. kohvimasin
  8. vahvliküpsetaja
  9. mikser
  10. köögikombain
  11. köögikubu
  12. veeautomaat
  13. röster
  14. pesumasin
  15. pesukuivati
  16. pesu tõmbekapp
  17. digiboksid
  18. dvd mängija
  19. muusikakeskus(ed)
  20. mobiiltelefonid (nende laadijad)
  21. arvuti(id)
  22. wifi ruuter
  23. televiisor(id)
  24. tahvelarvut(id)
  25. video- või fotokaamera(d) (nende laadijad)
  26. tolmuimeja
  27. ilmajaam
  28. mängukonsoolid
  29. digitaalsed pildid
  30. valveseadmed, -monitorid ja salvestusseadmed
  31. triikraud

Kas pole üllatavalt palju seadmeid?

Kui keskmises 4-5 liikmelises kodus kõik seadmed kokku lugeda siis võib number olla ka mõnevõrra suurem ja ulatuda 40-50 seadmeni, mis tarbivad kas suuremal või vähemal määral elektrit. Kõige sagedasem probleem on see, et seadmed või laadijad on enamasti vooluvõrku ühendatud ja tarbivad ka ooterežiimil pidevalt elektrit. Kuna sageli nende seadmete sisse ja väljalülitamine on ebamugav, näiteks ei pääse pistikule hästi ligi, siis enamikes kodudes ongi seadmed pidevalt ooterežiimis ning teevad igas kuus näiteks 3-5 eurose lisasumma, aastas annab see aga juba kokku 36 – 60 eurot, mis on märkimisväärne. Äsja kallinenud elektrienergiat silmas pidades on järjest olulisem kokku hoida energia arvelt.

Eelkirjeldatud probleemile on targal majal lahendus olemas. Võimalik on luua süsteem, mis näiteks igal õhtul kell 24:00 lülitab kindlaksmääratud pistikud ja seadmed välja ning näiteks lülitab vooluvõrku tagasi need hommikul kell 6:50. Loomulikult lülitaks selline süsteem välja kõik mittevajalikud elektriseadmed siis kui maja valvesse pannakse või koostab majaelanik oma soovidele vastava režiimi, mis arvestab pererahva vajadustega. Sellise süsteemiga võib olla kokkuhoid kuust – kuusse veelgi suurem ning annab ka täiendava ohutuse elektriseadmete osas. Sellisel juhul ei oleks vaja karta, et triikraud või mõni muu mittevajalik seade töötama jääks.

Täiendavalt jääb sageli majapidamistes põlema valgustust, mida otseselt vaja ei ole. Tark kodu suudaks probleemi lahendada selliselt, et jälgib valvesüsteemi liikumisanduritega etteantud ruume ja kui seal teatud aja jooksul, näiteks 10 minuti jooksul ei ole liikumist, lülitab selle ruumi valgustuse välja. Liikumise tekkimisel antud ruumis aga lülitab valgustuse uuesti sisse. Võimalikke tingimusi, mille põhjal tuled kustutatakse võib olla veelgi. Näiteks teatud kellaajal lülitatakse automaatselt kõik valgustid etteantud ruumides välja. Näiteks võib see olla seotud ilmajaama süsteemiga või valgusanduriga, mis kustutab tuled, kui väljas piisavalt valgeks läheb. Vajadusel saab lisaks siduda tulede kustutamine ja sisselülitamine kardinate automaatse ülestõstmise või langetamisega, mille koosmõju annab nii ruumidesse piisava valguse, kui ka aitab ruumi passiivselt näiteks päikeseenergiat tuua.

3. Energiakulu reaalajas jälgimine
Täiendavalt aitab inimeste tarbimisharjumusi muuta see, kui on pidev ülevaade reaalajas hetkel kasutusel olevast elektrikulust. Kuigi meil on võimalik ju igal ajal minna oma tarbimist elektrikilbist vaatama on see ebamugav ja seetõttu me seda ei tee. Kui aga kasutada energiakulu monitori, mida saab näiteks elutoast vaadata, tajub inimene oma tarbimist ning tahab seda muuta. Ennekõike aga annab selline reaalajas tarbimise jälgimine ettekujutuse, millised valgustid ja seadmed on suurima kuluga ning see teadmine võimaldab lihtsamalt muutusi kokkuhoiu suunas teha.

Eeltoodud võimalused on vahest kõige enam reaalset rahalist kasu andvad võimalused.

Kui nüüd valik tehtud tekib küsimus? Kuidas oma soove realiseerida ja palju see konkreetselt minu maja puhul maksma läheb?

Uue projekteeritava maja puhul on võimalik paigaldada kaablid targa maja funktsionaalsuse loomiseks kõikidesse vajalikesse punktidesse. Kuid sageli tuleb targa maja soov alles siis kui juba kas osaliselt või täies mahus on maja valminud ja juba ka sisetööd teostatud. Ja täiesti tavaline olukord on ka see, et ka algselt väga põhjalikult projekteeritud maja puhul tekib hiljem soov teha muudatusi ja paigaldatud kaableid ei anna täies mahus kasutusse võtta. Mida siis teha?

Õnneks on lahendus olemas nn. juhtmevabade süsteemide näol, mis võimaldavad väga paindlikult ehitada endale just sellise süsteemi nagu soovid. Tõsi, on küll teatud piirangud ja eeldused, mis seadmeid saab juhtida ja millistel tingimustel, kuid põhimõtteliselt saab teostada kõigi seadmete juhtimist ja funktsionaalsust juhtmevabade lahendustega. Sageli ongi sellised lahendused kõige mõistlikumad ja tasuvamad ning kiireim võimalus jõuda oma targa majani.

Üheks selliseks juhtmevaba targa maja tehnoloogiat pakkuvaks firmaks on Indome OÜ, turustades süsteemi Fibaro, mis põhineb Z-Wave tehnoloogial. Antud konkreetse lahenduse puhul on eeliseks ka see, et hinnatase on mõnevõrra soodsam.

Selliste süsteemide puhul on väga oluline teada, et süsteemi ehitamist saab alustada põhimõtteliselt ka ainult ühe seadme või funktsiooni juhtimisest ning näiteks vajaduste kasvades saab süsteemi väga lihtsalt kasvatada. Seega saab targast majast osa saada juba suhteliselt väikse investeeringuga näiteks alustades 1000-1500 -st eurost.

Minu soovitus ongi alustada oma maja targaks muutmist kõige suuremat säästlikkust või mugavust andvatest funktsioonidest ja mitte võtta koheselt eesmärgiks kogu maja ülitehnilist juhtimist.

Tundubki, et paljudes kodudes on jäänud targa maja lahenduste kasutusele võtmine selle taha, et on ettekujutus, et see on ülimalt kallis või et korraga tuleks tellida „tervikpakett“ funktsionaalsust.

Täna tasub targa maja lahendustele kindlasti mõelda, sest paratamatult on see majade tulevik!

, ,

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!