Küttesüsteem | Maja ehitus | Juhised oma maja ehitamiseks

Silt: küttesüsteem

ehitustööd Maja ehitus projekteerimine

Endale müümine

11 märts, 2013 – 09:05

Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.

Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.

Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.

Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.

Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
energiasääst küttesüsteem Maja

Kuidas muuta oma maja targaks?

7 jaanuar, 2013 – 12:01

Tänane tark maja suudab põhimõtteliselt täita kõik inimese soovid. Või teisiti öeldes, juhtida on võimalik kõiki seadmeid ja elektroonikat, mis majapidamises või maja haldamises on vajalik kasutada.

Kui mõelda selliselt, et millised funktsioonid peavad tänapäeva majas kindlasti olemas, siis vastus sõltub majaelanike soovidest. Üldjuhul aga enamike jaoks on oluline:

1. Energia kokkuhoid ja ratsionaalne kasutamine
Energia all peetakse silmas nii elektrienergiat kui ka soojusenergiat, sageli on need omavahel tihedalt seotud. Sisuliselt kõik mugavad küttelahendused kasutavad elektrit vähemalt automaatika juhtimiseks, kuid enamasti ka täiendava lahendusena põhiküttesüsteemi osana või abilahendusena. Näiteks kõik soojuspumbalahendused vajavad elektrienergiat täiendava soojusenergia tootmiseks.

Selliste süsteemide puhul tulebki kõne alla targa maja lahenduste kasutamine, kus konkreetse sündmuse puhul käivitub järgmine eelprogrammeeritud tegevus. Näiteks kui ilmaennustus näitab, et järgmise 24 tunni jooksul läheb välistemperatuur lühiajaliselt 3 tunniks 7 kraadi külmemaks, siis süsteem „teab, et pole vajadust täiendavaks kütmiseks“ ja küttesüsteem hoiab madalamat ühtlast koormust. Lühiajalised temperatuurimuutused tavaolukorras aktiviseerivad küttelahendusi suuremale võimsusele ning kui mõne tunni pärast läheb ilm soojemaks siis sisuliselt kulutatakse asjatult energiat.

Küttevajadus on otseselt seotud ventilatsiooniga. Mida kiiremini õhk ruumis vahetub seda suurem on ka enamasti ruumi küttevajadus. Kuid siingi on üks võimalus targa maja lahenduseks. Näiteks ventilatsioonisüsteem on seotud maja valvesüsteemiga selliselt, et kui maja on valvesse pannakse siis lülitub ventilatsioonisüsteem väiksemale koormusele. Selliselt väheneb majas õhuvahetus ning koos sellega väheneb ka küttekoormus. Sellise lahendus sobib ennekõike sundventilatsiooniga majas, kus kogu maja õhuvahetus on keskse ventilatsioonisüsteemi hallata.

Majad, mis kasutavad radiaatorkütet, saavad reguleerida küttevajadust paindlikumalt kui suured massiivsed vesipõrandaküttega betoonpinnad, kus massiivi ülessoojendamine võtab aega ning kiireid temperatuurimuutusi ei õnnestu lühikese ajaga saavutada.

Radiaatorküttega majade puhul on võimalik mõnevõrra rohkem „mängida“ temperatuurimuutustega vastavalt majaelanike päevaplaaniga või konkreetsete sündmustega. Näiteks öisel ajal alandab süsteem küttesüsteemis ringleva vee temperatuuri, samuti ka ajal kui majas on valves. Kuigi põhimõtteliselt saab majas seda teha radiaatorkütte puhul käsitsi reguleerimisega siis enamasti pole kellelgi aega sellega tegelda ning kui automaatikasüsteemile selline peenreguleerimine jätta siis on tulemus kindlasti küttearves märgata.Täiendavalt on võimalik jälgida ka seda, kas majas on mõni aken tuulutamise tarvis lahti ja anda seda kütteandurile „teada“, et pole vaja kütteventiili avada ning sellega lisakoormust küttesüsteemis tekitada. Kuid sellised suhteliselt väiksed või harvem esinevad eriolukordade arvessevõtmine küttesüsteemi tarvis ei pruugi suures vaates olulist energia kokkuhoidu anda.

2. Valguse ja koduelektroonika juhtimine

Kõik me oleme harjunud kasutama järjest rohkem elektroonikat. Kui lugeda ära ühes majapidamises leiduvad kasutust leidvad või ooterežiimis olevad seadmed on see number sageli 20-30 vahel. Näiteks:

  1. pliit
  2. külmkapp
  3. nõudepesumasin
  4. praeahi
  5. mikrolaineahi
  6. veekeetja
  7. kohvimasin
  8. vahvliküpsetaja
  9. mikser
  10. köögikombain
  11. köögikubu
  12. veeautomaat
  13. röster
  14. pesumasin
  15. pesukuivati
  16. pesu tõmbekapp
  17. digiboksid
  18. dvd mängija
  19. muusikakeskus(ed)
  20. mobiiltelefonid (nende laadijad)
  21. arvuti(id)
  22. wifi ruuter
  23. televiisor(id)
  24. tahvelarvut(id)
  25. video- või fotokaamera(d) (nende laadijad)
  26. tolmuimeja
  27. ilmajaam
  28. mängukonsoolid
  29. digitaalsed pildid
  30. valveseadmed, -monitorid ja salvestusseadmed
  31. triikraud

Kas pole üllatavalt palju seadmeid?

Kui keskmises 4-5 liikmelises kodus kõik seadmed kokku lugeda siis võib number olla ka mõnevõrra suurem ja ulatuda 40-50 seadmeni, mis tarbivad kas suuremal või vähemal määral elektrit. Kõige sagedasem probleem on see, et seadmed või laadijad on enamasti vooluvõrku ühendatud ja tarbivad ka ooterežiimil pidevalt elektrit. Kuna sageli nende seadmete sisse ja väljalülitamine on ebamugav, näiteks ei pääse pistikule hästi ligi, siis enamikes kodudes ongi seadmed pidevalt ooterežiimis ning teevad igas kuus näiteks 3-5 eurose lisasumma, aastas annab see aga juba kokku 36 – 60 eurot, mis on märkimisväärne. Äsja kallinenud elektrienergiat silmas pidades on järjest olulisem kokku hoida energia arvelt.

Eelkirjeldatud probleemile on targal majal lahendus olemas. Võimalik on luua süsteem, mis näiteks igal õhtul kell 24:00 lülitab kindlaksmääratud pistikud ja seadmed välja ning näiteks lülitab vooluvõrku tagasi need hommikul kell 6:50. Loomulikult lülitaks selline süsteem välja kõik mittevajalikud elektriseadmed siis kui maja valvesse pannakse või koostab majaelanik oma soovidele vastava režiimi, mis arvestab pererahva vajadustega. Sellise süsteemiga võib olla kokkuhoid kuust – kuusse veelgi suurem ning annab ka täiendava ohutuse elektriseadmete osas. Sellisel juhul ei oleks vaja karta, et triikraud või mõni muu mittevajalik seade töötama jääks.

Täiendavalt jääb sageli majapidamistes põlema valgustust, mida otseselt vaja ei ole. Tark kodu suudaks probleemi lahendada selliselt, et jälgib valvesüsteemi liikumisanduritega etteantud ruume ja kui seal teatud aja jooksul, näiteks 10 minuti jooksul ei ole liikumist, lülitab selle ruumi valgustuse välja. Liikumise tekkimisel antud ruumis aga lülitab valgustuse uuesti sisse. Võimalikke tingimusi, mille põhjal tuled kustutatakse võib olla veelgi. Näiteks teatud kellaajal lülitatakse automaatselt kõik valgustid etteantud ruumides välja. Näiteks võib see olla seotud ilmajaama süsteemiga või valgusanduriga, mis kustutab tuled, kui väljas piisavalt valgeks läheb. Vajadusel saab lisaks siduda tulede kustutamine ja sisselülitamine kardinate automaatse ülestõstmise või langetamisega, mille koosmõju annab nii ruumidesse piisava valguse, kui ka aitab ruumi passiivselt näiteks päikeseenergiat tuua.

3. Energiakulu reaalajas jälgimine
Täiendavalt aitab inimeste tarbimisharjumusi muuta see, kui on pidev ülevaade reaalajas hetkel kasutusel olevast elektrikulust. Kuigi meil on võimalik ju igal ajal minna oma tarbimist elektrikilbist vaatama on see ebamugav ja seetõttu me seda ei tee. Kui aga kasutada energiakulu monitori, mida saab näiteks elutoast vaadata, tajub inimene oma tarbimist ning tahab seda muuta. Ennekõike aga annab selline reaalajas tarbimise jälgimine ettekujutuse, millised valgustid ja seadmed on suurima kuluga ning see teadmine võimaldab lihtsamalt muutusi kokkuhoiu suunas teha.

Eeltoodud võimalused on vahest kõige enam reaalset rahalist kasu andvad võimalused.

Kui nüüd valik tehtud tekib küsimus? Kuidas oma soove realiseerida ja palju see konkreetselt minu maja puhul maksma läheb?

Uue projekteeritava maja puhul on võimalik paigaldada kaablid targa maja funktsionaalsuse loomiseks kõikidesse vajalikesse punktidesse. Kuid sageli tuleb targa maja soov alles siis kui juba kas osaliselt või täies mahus on maja valminud ja juba ka sisetööd teostatud. Ja täiesti tavaline olukord on ka see, et ka algselt väga põhjalikult projekteeritud maja puhul tekib hiljem soov teha muudatusi ja paigaldatud kaableid ei anna täies mahus kasutusse võtta. Mida siis teha?

Õnneks on lahendus olemas nn. juhtmevabade süsteemide näol, mis võimaldavad väga paindlikult ehitada endale just sellise süsteemi nagu soovid. Tõsi, on küll teatud piirangud ja eeldused, mis seadmeid saab juhtida ja millistel tingimustel, kuid põhimõtteliselt saab teostada kõigi seadmete juhtimist ja funktsionaalsust juhtmevabade lahendustega. Sageli ongi sellised lahendused kõige mõistlikumad ja tasuvamad ning kiireim võimalus jõuda oma targa majani.

Üheks selliseks juhtmevaba targa maja tehnoloogiat pakkuvaks firmaks on Indome OÜ, turustades süsteemi Fibaro, mis põhineb Z-Wave tehnoloogial. Antud konkreetse lahenduse puhul on eeliseks ka see, et hinnatase on mõnevõrra soodsam.

Selliste süsteemide puhul on väga oluline teada, et süsteemi ehitamist saab alustada põhimõtteliselt ka ainult ühe seadme või funktsiooni juhtimisest ning näiteks vajaduste kasvades saab süsteemi väga lihtsalt kasvatada. Seega saab targast majast osa saada juba suhteliselt väikse investeeringuga näiteks alustades 1000-1500 -st eurost.

Minu soovitus ongi alustada oma maja targaks muutmist kõige suuremat säästlikkust või mugavust andvatest funktsioonidest ja mitte võtta koheselt eesmärgiks kogu maja ülitehnilist juhtimist.

Tundubki, et paljudes kodudes on jäänud targa maja lahenduste kasutusele võtmine selle taha, et on ettekujutus, et see on ülimalt kallis või et korraga tuleks tellida „tervikpakett“ funktsionaalsust.

Täna tasub targa maja lahendustele kindlasti mõelda, sest paratamatult on see majade tulevik!

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Ehitushinnad kinnisvara remont

Remondi kodu vastavalt vajadusele

30 september, 2012 – 04:12

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
energiasääst küttesüsteem Maja ehitus

Maakütte energiaallika valik

18 aprill, 2012 – 02:20

Maakütte soojuspump

Maja kütmisel on järjest-järjest populaarsemaks muutunud maasoojuse kasutamine ehk maaküte. Maakütte rajamine nõuab küll suuremat investeeringut, kuid see tasub korralikult lahendatud süsteemide puhul ennast u. 6-7 aastaga ära. Järjest kallineva energiahinna tõttu on maaküte õigustatult hea valik.

Maakütte paigaldamisel on tänapäeval palju erinevaid viise. Kõige levinum Eestis on horisontaalse pinnasekollektori kasutamine, mis pannakse umbes 0,9-1,1 m sügavusele pinnasesse u.  1 m vahega. Suurema küttekoormuse korral paigaldatakse mitu optimaalse pikkusega kollektorit. Kollektori torustikus ringleb külmumiskindel vedelik nn. külmakandevedelik, mis maasoojust kogub. Selle lahenduse kõige suuremaks miinuseks on see, et see ei sobi iga pinnase puhul ning kasutegur võib olla kõikuv.  

Kui olud ei ole ideaalsed saadakse pinnasest külma  talvel lõpupoole 1 m sügavuselt kätte umbes -1 …-2 kraadi, talve algusperioodil muidugi plusskraadid.  Iga soojakraadi tootmiseks on vajalik saada soojuspumbal täiendavalt elektrienergiat.

Täna suudavad parimad maasoojuspumbad pakkuda juba kasuteguri (COP) väärtust 5, mis veel mõni aeg tagasi oli kättesaamatu. Ehk teisiti öeldes suudab kaasaegne soojuspump 1 kWh elektriga anda tagasi 5 kWh soojusenergiat. Aga olgu öeldud, et sellised näitajad saavutatakse ideaalsetes oludes ning pigem on keskmine COP väärtus pigem 3-4 vahel.

Pinnasekollektor nõuab ka piisavalt vaba maad, mida saab ülesse kaevata. Jämedalt võib öelda, et keskmise maja puhul (150 m2) peaks krundi suurus olema umbes üle 1200 – 1300 m2  ja millest u. 550 m2 kuluks otseselt maakütte kollektori paigaldamiseks. Probleem on selles, et pinnasekollektorit üldjuhul ei panda krundil näiteks teede ja platside alla ega krundi piirile ja majale liiga ligidale. See kõik vähendab maa-ala kuhu saab pinnasekollektorit panna.

Pinnasekollektor annab parima tulemuse lumerohketel talvedel, kus paks lumekiht hoiab pinnase külmumast. Seega kollektori alal ei ole soovitav lund ära lükata. Lumevaesel ja lumeta talve puhul on pinnasekollektori tulem kehvem.

Kuid pinnasekollektor ei ole ainuke võimalus maasoojusest osa saada. Lisaks on võimalik maasse salvestunud energiat kätte saada puuraukude kaudu või ka veekogudest (veekollektori kaudu). Näiteks kasutatakse nn. energiakaevusid, mille puhul tehakse puuraugud vertikaalselt või kaldu ning ei minda üldjuhul väga sügavale. Samuti tehakse puuauke ka põhjavette, mis on üldjuhul kõige sügavamad ning tagavad kõige stabiilsema maasoojuse (5-10 plusskraadi aastaringselt).

Seetõttu on ka arusaadav, miks on järjest rohkem tekkinud inimeste huvi rajada puurauke maakütte tarvis. Kuna aga pole piisavalt uuritud selliste puuraukude mõju põhjaveele, kui meie joogivee ressurssidele, siis üldjuhul ametkonnad ei anna lubasid selliste puuraukude rajamiseks.

 

Millist maakütte energiaallikat eelistada?

1)      Puuraugud. Kui võimalik rajada maakütte jaoks puurauke on kasu maksimaalne. Parim võimalik lahendus on kasutada puurauke põhjavette, kuid ka nn. energiakaevude puuraugud on väga hea valik. Miinuseks, suurem rajamiskulu ning raskem puuraugu rajamiseks luba saada.

2)      Veekollektor. Kui läheduses paikneb mõni veekogu, mille põhja saab paigaldada veekollektori on see hea valik. Veekogu põhja on paigaldus teistest lahendustest üldjuhul odavam, kuid vastu saab üldjuhul stabiilsema soojusenergia, kui pinnasekollektori puhul.

3)      Pinnasekollektor (maakollektor).  Praktikas kõige enam kasutatud lahendus Eestis. Enne paigaldust tuleb teha selgeks, kas pinnas on ikka maakütteks sobilik, sest see on põhiline, mis tagab investeeringu tasuvuse. Niisked pinnased on sobilikumad ja toimivad hea kasuteguriga.

Ja loomulikult ei olene lõppkokkuvõttes maaküttest kasu saamine ainult energiaallikast vaid ka maasoojuspumbast ning kindlasti ka firmast, kes maakütte lahenduse paigaldab. Soovitav on kasutada firmasid, millised kuuluvad Eesti Soojuspumba Liitu.

Maaküttesse tasub investeerida, sest see on mugav ja töökindel küttelahendus ning ka küllaltki kiire tasuvusajaga.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Intervjuu küttesüsteem Maja ehitus

Pelletikamin on täisautomaatne kütteseade

27 jaanuar, 2012 – 03:14

Küttesüsteemid arenevad pidevalt ja nüüd on Eesti turule jõudnud selline põnev küttelahendus nagu pelletikamin. Mida pelletikamin endast kujutab uurisin OÜ Tuiskar’ist. Mnu küsimustele vastas Taavi Õim.

Rohkem infot teema kohta leiad: www.pelletikamin.ee lehelt.


Küsimus: Pelletikatel on laiemalt tuntud, kuid mida kujutab endast pelletikamin? Kuidas toimub pelletikaminaga kütmine? Kui suurt tööd see majapidamises nõuab?

Vastus: Pelletikamin  täisautomaatne kütteseade, mis töötab pelletil (saepurugraanul). Kütmine toimub väga  lihtsalt. Alustuseks valame täis pelleti mahuti ja vajutame  Start  nuppu. Kamin alustab süütamist mis toimub elektriga, sega vajab kamin töötamiseks natuke ka elektrit. (Süütamisel mis kestab umbes 10 min-280w ja tavareziimil 60-130 w oleneb siis kamina võimsusest).

Määrame kamina peal oleval juhtnupustikul temperatuuri mida kamin saavutama peab. Kui kamin on määratu temperatuuri saavutanud hakkab ta seda hoidma. Lisaks on palju erinevaid programme millal ja kui palju kamin töötab (nädalaprogramm ja öö/päeva programm).

Korra päevas täidan ma mahuti ja korra nädalas puhastan ma tuhahimuriga kamina seest ning pesen klaasi puhtaks. Kamina puhastus võtab aega umbes 5-10 min.

Küsimus: Kui suurt maja saab pelletikaminaga kütta? Milliseid küttelahendusi on võimalik kasutada?

Vastus: Pelletikaminaga saab kütta alates 30-50 m2 korterist lõpetades 250 m2 elamuga. Kaminaid on kahte tüüpi:

-          Õhküttekaminad, mis on vähe lihtsam paigaldada ning väiksematele pindadele.

-          Kesküttekaminaid, mis on vähe kapitaalsemad ja mõeldud suurematele pindadele.

Küsimus: Kamin on alati olnud majapidamises aukohal, kas pelletikaminate valik on suur, et igaüks oma maitsele sobiliku kamina leiab?

Vastus: Kamina valik on küllaltki suur. Saadaval on väga erineva värvi ja disainiga kaminaid. Lisaks on võimalus osta südamiku kujul pelletikamin. See sarnaneb tavalisele puukütte südamikule aga töötab pelletil ning on täisautomaatne. Seega saab inimene ise valida milline tuleb kamin väljas poolt.

Küsimus: Milline on pealine eelis pelletikaminal võrreldes teiste analoogsete küttesüsteemide ees?

Vastus: Kõigepealt pean selgitama millega pelletikaminat üldse võrrelda.

Pelletikaminat ei saa võrrelda puuküttega kaminaid ega katlaid. Mõlemas on küll elav tuli aga erinevus tuleb sellest, et pelletikamin on täisautomaatne aga puuküttega süsteemid mitte. Seega saab seda võrrelda kõikide teiste küttelahendustega mis on täisautomaatsed. Kui võrrelda pelletikaminat õhksoojuspumbaga siis erinevus tuleb välja madalamatel temperatuuridel. Pelletikaminaga saab kütta ka väga suure miinus kraadiga kuid õhksoojuspump jääb seal hätta. Sellepärast valisingi endale selle süsteemi kuna ei tahtnud lisaks soojuspumbale veel kaminasse investeerida, et suure külmaga pumpa toetada.

Kateldega võrreldes oma eeliseks see, et sa ei pea ehitama eraldi katlaruumi ja lisaks saad elutoas nautida elavat tuld. Oma väikeste mõõtmete poolest on seda hea mahutada ka väiksesse korterisse.

Üldiselt võin öelda, väga mugav lahendus, kus on säilinud elava tule ürgsus kuid ära on jäänud puudest tekkiva prahi ja sodi koristamine.

Küsimus: Milline on u. 150 m2 maja  pelletikaminaga küttelahenduse suurusjärk?

Vastus: 150 m2 mõeldud pelletikamina küttelahenduse hinnaks tuleks umbes 2500-3000 eurot.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
ehitustööd Maja

Kontrolli maja enne ostu põhjalikult

19 oktoober, 2011 – 02:05

Kuigi viimasel aastal on veidi paranenud finantseerimisvõimalused ei ole ehituseks laenu endiselt lihtne saada. Seetõttu vaatavad paljud algselt maja ehitamise mõtetega inimesed aina rohkem ringi juba mõne valmismaja ostjana.

Maja ostu peamiseks eeliseks võrreldes pikaajalise ehitamisega on see, et saad kohe sisse kolida ja ostetava maja vajalikus mahus koge ka tagatisena kasutada.

Ehk siis kokkuvõttes annab maja ost aja kokkuhoidu uude koju kolimisel ja veidi lihtsamat ning odavamat lahendust  finantseerimisel. Aga see on ka kõik.

 

Enne ostu kontrolli maja hoolikalt üle

Jättes siinkohal kõrvale kõik tingimata kontrollimist nõudvad teemad nagu näiteks ehitusloa või kasutusloa olemasolu,  projektdokumentatsioon, hooldusjuhised jne. tasub keskenduda kodu ostmisel ennekõike ehitustööde  ja tehnosüsteemi kvaliteedile.

Siinkohal aga algabki kõige keerulisem töö. Konstruktsioonid on kaetud ja nende seisukorda ei näe.  Abi on projektdokumentatsioonist, kuid kas ikka täpselt nii ehitati nagu projektis, selles osas garantiid ei ole.

Mida vaadata ostetava kodu ülevaatamisel?

Siinkohal olulisemad kohad, mis vajaksid enne maja ostu alati ülevaatamist:

Vundament
Kas on pragusid? Üldjuhul mõne prao leiab ikka, kuid murekohaks on pragu, kui see läbib kogu nähtavat vundamendiseina. See näitab üldjuhul, et tegemist vajumisest tingitud praoga ja selliste vigade parandamine on kallis. Pragu on ainut mündi üks pool ja üldjuhul kandevõime osas probleeme ei ole, kuid sellised paod lasevad niiskusel pääseda vundamendist seina ja põrandakonstruktsiooni.  Vundamendi osas tasub alati vaadata ka seda, kas seal on niiskuskahjustusi, näiteks krohvikiht maas või on mingil põhjusel mõni osa tumedamat värvi (niiske). Proovi aru saada, millest on see tekkinud. Kas näiteks katkine vihmaveetoru või on maapind kaldu vundamendiseina poole? Nii saad hinnata, millised kulutusi pead tegema asja kordategemiseks.

Avade sillused
Vaata akende ja uste silluseid. Kui seal on leida enamasti pragusid ning ka seal ei ole enamasti probleemiks kandevõime vaid just see, et niiskus pääseb läbi tekkinud pragude seinakonstruktsioonidesse.

Katus
Võimalusel kontrolli katus üle. Nii väljast kui ka näiteks avatud pööninguga katus kindlasti ka altpoolt. Kontrolli katusekatte olukorda ja vihmavee äravoolu korrasolekut. Otsi võimalikke lekke kohti. Vaata üle korstna ümbrus ja muud läbiviigud ning veendu nende veekindluses. Katusest algab maja pikaealisus ning see on iga maja puhul ülioluline.

Soojapidavus
Talvisel perioodil on mõistlik tellida termokaameraga maja pildistamine, mis annab kiiresti hea ülevaate tegelikust olukorrast. Soojapidavus ei tähenda ainult seintes paksu soojustuskihti. Olulisem on hoopis see, et kogu maja oleks korralikult ühtlaselt soojustatud ja ei oleks külmasildu. Väga oluline on lisaks seintele ka põranda ja katuse soojustus. Tänapäeval võiks põranda soojustus olla vähemalt 20 cm, seintel 15-20 cm ja lael 30 cm. Soojustuse kvaliteeti võib kaudselt hinnata selle järgi, kas näiteks seintel  või nurkades on niiskuskahjustusi, mis võivad olla tekkinud nn. külmasildadest.

Ventilatsioon
Tänapäeva maja puhul, kus just soojapidavuse tõstmise pärast on majad suure õhupidavusega, on tingimata vajalik korralik ventilatsioon. See tähendab, et ostetaval majal peab olema kas loomulik või sundventilatsioon. Halvast ventilatsioonist annab märku ka akende sisepinnale tekkiv kondentsvesi, mis võib tekitada näiteks puitaknaraamide kahjustusi.

 Küttesüsteem
Küttesüsteeme on väga erinevaid, kuid ennekõike tuleks üle vaadata küttekolded ja hinnata nende seisukorda. Küttekolded ja  -lahendused peavad olema hooldatud ja töökorras. Uuri, millal viimati küttesüsteemi hooldati ja kuidas seda tehti. Tee selgeks, millised on küttesüsteemi hooldus- ja halduskulud aastas.

Maja ost on pikaajaline investeering ning seetõttu tuleb võtta see aeg ja üks korralik ring majale peale teha. Soovitav on ülevaatuse käigus panna kirja leitud probleemid. Hiljem saab märkmete abil umbkaudselt arvutada, millised täiendavad investeeringud on mõistlik tulevikus maja korrashoiu nimel teha ning vaadata siis kodu soetamist tervikuna: ostuhind + korrastamise hind.

Kokkuvõttes ära tee kodu ostmist ainult emotsioonide põhjal vaid hinda maja ka ehituslikust küljest, sest nii teed otsuse, mida ei pea hiljem kahetsema.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
energiasääst küttesüsteem Maja ehitus projekteerimine

Mis asi on tark maja?

6 september, 2011 – 11:42

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
küttesüsteem Maja ehitus

Lase ennast õpetada

18 mai, 2011 – 10:23

Kui majaehitamine on jõudnud sinnamaale, et kõik majaga seotud kütte- ja ventilatsiooniseadmed paigaldatud ning seadistatud ja hakatakse maja Sinule kui tellijale üle andma, soovitan teha enda tarbeks mõned õppevideod.

Täpsed juhised teevad hooldamise lihtsamaks

Maja üleandmine on alati pingeline ja palju tegevust nii ehitajal kui tellijal.  Selles möllus aga on mõistlik natuke täiendavalt juurde hankida väärt infot maja edasist hooldamist silmas pidades.

Palu spetsialistil rääkida seadmete hooldamisest ja võta see videosse

Näiteks kütte- või ventilatsioonisüsteemi üleandmisel või seadistamisel on tavaliselt juures ka eritööde firmast spetsialist, kes räägib täpselt lahti ja näitab, kuidas süsteemi kasutamine ja edasine hooldus peaks käima. See õpetus, kuidas seda kõike täpsemalt teha, tasub võtta videosse.

Selline video näitab siis täpselt, mida mina tellijana pean konkreetselt tegema ja näiteks milliseid näitusid mõõdikutelt peab kontrollima, milliseid kraane pean rõhu tõstmiseks ja langetamiseks avama või kuidas täpselt  tuleb filtreid vahetada.

Kasuta mobiili

Tänapäeval on video tegemine lihtne. Kui sul ei ole käepärast kaamerat siis saad hakkama mobiiliga. Enamikel mobiiltelefonidel on video salvestamise võimalus ning seetõttu ei tohiks olla enamasti probleeme video tegemisel.

Üleskutse ehitusfirmadele hooldusvideode tegemiseks

Ma usun, et ka ehitusfirma spetsialistil ei tohiks olla midagi sellise video vastu, sest see vähendab ka tulevikus tema tööd seadme hooldamisega seotud telefonikõnede osas. Siinkohal aga tahaksin seadmete tarnijatele ja paigaldajatele teha üleskutse selliseid videojuhiseid levinumate seadmete osas ise teha ja sellised juhised oma kodulehe ülesse panna. See näitaks potentsiaalsetele ostjatele näitlikult ette ka seadmete käsitlemise ja hooldusvajaduse ning sellega aitab tekitada usaldusväärsust ning kokkuvõttes seadmeid või tehnoloogiat müüa.

Ära unusta seadmete dokumentatsiooni, see täiendab videosid

Ilma videota võib õpetatu  ju mõnda aega meeles püsida, kuid mõne aja pärast kipub see ununema ja siis on videost väga hea üle vaadata ning juhiseid saada. Üleandmise dokumentatsioonis on loomulikult oluline saada ka seadmete passid ja muu dokumentatsioon, kuid sageli on need dokumendid koostatud selliselt, et sinule vajalikku infot sealt keeruline leida. Sagedane on ka see, et esitatud paberil juhendid erinevad veidi sinu seadme mudelist ning sellise juhendiga võid hooldamisel hätta jääda.

Lase ennast õpetada ja võta see videosse!

Sildid , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
ehitustööd küttesüsteem Maja ehitus projekteerimine

10 valikut maja energiasäästu saavutamiseks

5 aprill, 2011 – 09:47

Järjest ja järjest enam räägitakse energiasäästlikest majadest. Mida aga selle all tegelikult mõeldakse. Millest tekib energiasääst ja mida sellest osa saamiseks täpsemalt teha tuleks.

Vaatame lähemalt, milliseid valikuid on võimalik teostada energiasäästu saavutamisel:

  1. Maja soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus.
  2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine.  Eesmärgiks  tagada ruumides ühtlast temperatuuri ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri.
  3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases.
  4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole mõistlik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta.
  5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta.
  6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet.
  7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega.
  8. Vihmavee taaskasutamine. Vihmavee suunamine mahutitesse ja selle kasutamine kastmisveena või läbi puhastussüsteemide ka mujal majapidamises. Vajab aegsasti planeerimist, et mahuti(d) saaksid krundil sobilikku kohta paigutada. Kindlasti pikaajaliselt hea investeering, sest kallist joogivett kastmiseks kasutada on puhas raiskamine.
  9. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik valik.
  10. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine.

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (4)
Ehitushinnad ehitustööd Maja ehitus projekteerimine

Maja ehitamine algab valikute tegemisest

5 veebruar, 2011 – 06:26

Puutun sageli kokku olukorraga, kus inimene soovib alustada maja ehitamist, keskendub kohe ainult hinnale.

Milles siis täpsemalt probleem. Nimelt oleme harjunud sellega, et lähme poodi, kus kõik on valmis pakendatud ning meil tuleb teha valik. Ja valikuid teema peamiselt hinna järgi. Seetõttu on arusaadav, et sama käitumismudelit kantakse ka üle omale maja hankimisele. Piltlikult võiks võrdluse tuua autokauplusega, kus on valida kindla arvu mudelite vahel ning sellele lisaks pika nimekirja lisavarustuse vahel. Nii on auto valimine tehtud inimesele lihtsaks ja saab teha valiku oma rahakoti järgi.

Kui nüüd üritada vaadata sama lahendust oma maja puhul siis läheb selle idee realiseerimine väga keeruliseks. Maja puhul on võimalikke valikuid palju, kuidas ehitada ja millist tehnilist lahendust kasutada. Näiteks ainuüksi erinevaid küttesüsteemi lahendusi võib olla kümmekond, mis on erinevad nii hinnalt, kasutamismugavuselt, hooldamisvajadustelt jne. Valikute tegemine sõltub nii maja suurusest, muudest tehnilistest valikutest, soovitavate materjalide ja seadmete kvaliteedist ja paljudest muudest teguritest.

Just seetõttu on väga raske ja pigem võimatu vastata inimesele, kes küsib palju 150 m2 suurune maja maksma läheb, kui ta pole enda jaoks selgeks teinud milline peaks tema maja olema ning millised on tema valikud.

 

Erandiks tüüpprojektiga majad

Teatud mahus on siiski ka ehituses nn. „lisavarustuse“ hinnakirja ideed rakendatud. Seda kasutavad mitmed tüüprojektiga maju ehitavad firmad,  lisades kodulehel konkreetse maja juurde hinnakirja mõningatest valikutest. Näiteks sundvetilatsioon loomuliku ventilatsiooni asemel, vesipõrandaküte – elektriraadiatorkütte asemel, pcv akende asemel – puit-alumiiniumaknad ja loomulikult erinevad siseviimistluse ja santehnika hinnaklassiga komplektid. See kõik aitab tellijal kiiresti teha valikut, sest näha on ka hind. Siiski on sellised valikud täna piiratud ja nimekiri ei ole väga pikk.

Tüüprojektiga majade puhul on minu arvates ehitusfirmadel valikute pakkumisel palju ära teha. Saaks ju iga tehnilise valiku nagu küttesüsteemi või ventilatsiooni variandi juures tuua ära selle mõju majaga seotud ülalpidamiskuludele  ning selliselt aidata inimestel valikute tegemist. Millegipärast täna ehitusfirmad sellele suurt tähelepanu ei ole pööranud. Olen päris kindel, et need, kes teeksid oma tüüprojektiga majade juures korralikud valikuvariandid, koos investeeringu ja ülalpidamisarvutusega saaksid suuremat tähelepanu ja leiaksid rohkem kliente.

Tüüpprojektiga maja sobib kohest selgust armastavale inimesele, kes tahab võimalikult kohe saada teada maja hinnataseme ning ei soovi kulutada projekteerimise faasile summasid enne, kui põhimahus maja maksumus teada.

 

Individuaalprojektiga majad

Individuaalprojektiga majade puhul on paratamatult tegemist „rätsepatööga“, kus tellijate soove ja vajadusi täpselt arvesse võetakse. Sellisel juhul on paratamatu ka see, et maja hinna saab teada alles pärast seda, kui projekt on valminud. Sealt edasi, kui hind teada, siis juba vastavalt korrigeeritakse oma soove väiksemaks, kui hind väga kalliks läinud või ka vastupidi, maja kallimaks muuta.

Individuaalprojektiga maja sobib kannatlikule ja teadlikule tellijale, kes on valmis olema projekti valmimiseni teadmatuses oma maja maksumuse osas.

Sildid , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)

Järgmine lehekülg »

Järgmine lehekülg »