Silt: küttesüsteem

Intervjuu Maja ehitus küttesüsteem

Pelletikamin on täisautomaatne kütteseade

27. jaan 2012 – 03:14

Küttesüsteemid arenevad pidevalt ja nüüd on Eesti turule jõudnud selline põnev küttelahendus nagu pelletikamin. Mida pelletikamin endast kujutab uurisin OÜ Tuiskar’ist. Mnu küsimustele vastas Taavi Õim.

Rohkem infot teema kohta leiad: www.pelletikamin.ee lehelt.


Küsimus: Pelletikatel on laiemalt tuntud, kuid mida kujutab endast pelletikamin? Kuidas toimub pelletikaminaga kütmine? Kui suurt tööd see majapidamises nõuab?

Vastus: Pelletikamin  täisautomaatne kütteseade, mis töötab pelletil (saepurugraanul). Kütmine toimub väga  lihtsalt. Alustuseks valame täis pelleti mahuti ja vajutame  Start  nuppu. Kamin alustab süütamist mis toimub elektriga, sega vajab kamin töötamiseks natuke ka elektrit. (Süütamisel mis kestab umbes 10 min-280w ja tavareziimil 60-130 w oleneb siis kamina võimsusest).

Määrame kamina peal oleval juhtnupustikul temperatuuri mida kamin saavutama peab. Kui kamin on määratu temperatuuri saavutanud hakkab ta seda hoidma. Lisaks on palju erinevaid programme millal ja kui palju kamin töötab (nädalaprogramm ja öö/päeva programm).

Korra päevas täidan ma mahuti ja korra nädalas puhastan ma tuhahimuriga kamina seest ning pesen klaasi puhtaks. Kamina puhastus võtab aega umbes 5-10 min.

Küsimus: Kui suurt maja saab pelletikaminaga kütta? Milliseid küttelahendusi on võimalik kasutada?

Vastus: Pelletikaminaga saab kütta alates 30-50 m2 korterist lõpetades 250 m2 elamuga. Kaminaid on kahte tüüpi:

-          Õhküttekaminad, mis on vähe lihtsam paigaldada ning väiksematele pindadele.

-          Kesküttekaminaid, mis on vähe kapitaalsemad ja mõeldud suurematele pindadele.

Küsimus: Kamin on alati olnud majapidamises aukohal, kas pelletikaminate valik on suur, et igaüks oma maitsele sobiliku kamina leiab?

Vastus: Kamina valik on küllaltki suur. Saadaval on väga erineva värvi ja disainiga kaminaid. Lisaks on võimalus osta südamiku kujul pelletikamin. See sarnaneb tavalisele puukütte südamikule aga töötab pelletil ning on täisautomaatne. Seega saab inimene ise valida milline tuleb kamin väljas poolt.

Küsimus: Milline on pealine eelis pelletikaminal võrreldes teiste analoogsete küttesüsteemide ees?

Vastus: Kõigepealt pean selgitama millega pelletikaminat üldse võrrelda.

Pelletikaminat ei saa võrrelda puuküttega kaminaid ega katlaid. Mõlemas on küll elav tuli aga erinevus tuleb sellest, et pelletikamin on täisautomaatne aga puuküttega süsteemid mitte. Seega saab seda võrrelda kõikide teiste küttelahendustega mis on täisautomaatsed. Kui võrrelda pelletikaminat õhksoojuspumbaga siis erinevus tuleb välja madalamatel temperatuuridel. Pelletikaminaga saab kütta ka väga suure miinus kraadiga kuid õhksoojuspump jääb seal hätta. Sellepärast valisingi endale selle süsteemi kuna ei tahtnud lisaks soojuspumbale veel kaminasse investeerida, et suure külmaga pumpa toetada.

Kateldega võrreldes oma eeliseks see, et sa ei pea ehitama eraldi katlaruumi ja lisaks saad elutoas nautida elavat tuld. Oma väikeste mõõtmete poolest on seda hea mahutada ka väiksesse korterisse.

Üldiselt võin öelda, väga mugav lahendus, kus on säilinud elava tule ürgsus kuid ära on jäänud puudest tekkiva prahi ja sodi koristamine.

Küsimus: Milline on u. 150 m2 maja  pelletikaminaga küttelahenduse suurusjärk?

Vastus: 150 m2 mõeldud pelletikamina küttelahenduse hinnaks tuleks umbes 2500-3000 eurot.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
Maja ehitustööd

Kontrolli maja enne ostu põhjalikult

19. okt 2011 – 02:05

Kuigi viimasel aastal on veidi paranenud finantseerimisvõimalused ei ole ehituseks laenu endiselt lihtne saada. Seetõttu vaatavad paljud algselt maja ehitamise mõtetega inimesed aina rohkem ringi juba mõne valmismaja ostjana.

Maja ostu peamiseks eeliseks võrreldes pikaajalise ehitamisega on see, et saad kohe sisse kolida ja ostetava maja vajalikus mahus koge ka tagatisena kasutada.

Ehk siis kokkuvõttes annab maja ost aja kokkuhoidu uude koju kolimisel ja veidi lihtsamat ning odavamat lahendust  finantseerimisel. Aga see on ka kõik.

 

Enne ostu kontrolli maja hoolikalt üle

Jättes siinkohal kõrvale kõik tingimata kontrollimist nõudvad teemad nagu näiteks ehitusloa või kasutusloa olemasolu,  projektdokumentatsioon, hooldusjuhised jne. tasub keskenduda kodu ostmisel ennekõike ehitustööde  ja tehnosüsteemi kvaliteedile.

Siinkohal aga algabki kõige keerulisem töö. Konstruktsioonid on kaetud ja nende seisukorda ei näe.  Abi on projektdokumentatsioonist, kuid kas ikka täpselt nii ehitati nagu projektis, selles osas garantiid ei ole.

Mida vaadata ostetava kodu ülevaatamisel?

Siinkohal olulisemad kohad, mis vajaksid enne maja ostu alati ülevaatamist:

Vundament
Kas on pragusid? Üldjuhul mõne prao leiab ikka, kuid murekohaks on pragu, kui see läbib kogu nähtavat vundamendiseina. See näitab üldjuhul, et tegemist vajumisest tingitud praoga ja selliste vigade parandamine on kallis. Pragu on ainut mündi üks pool ja üldjuhul kandevõime osas probleeme ei ole, kuid sellised paod lasevad niiskusel pääseda vundamendist seina ja põrandakonstruktsiooni.  Vundamendi osas tasub alati vaadata ka seda, kas seal on niiskuskahjustusi, näiteks krohvikiht maas või on mingil põhjusel mõni osa tumedamat värvi (niiske). Proovi aru saada, millest on see tekkinud. Kas näiteks katkine vihmaveetoru või on maapind kaldu vundamendiseina poole? Nii saad hinnata, millised kulutusi pead tegema asja kordategemiseks.

Avade sillused
Vaata akende ja uste silluseid. Kui seal on leida enamasti pragusid ning ka seal ei ole enamasti probleemiks kandevõime vaid just see, et niiskus pääseb läbi tekkinud pragude seinakonstruktsioonidesse.

Katus
Võimalusel kontrolli katus üle. Nii väljast kui ka näiteks avatud pööninguga katus kindlasti ka altpoolt. Kontrolli katusekatte olukorda ja vihmavee äravoolu korrasolekut. Otsi võimalikke lekke kohti. Vaata üle korstna ümbrus ja muud läbiviigud ning veendu nende veekindluses. Katusest algab maja pikaealisus ning see on iga maja puhul ülioluline.

Soojapidavus
Talvisel perioodil on mõistlik tellida termokaameraga maja pildistamine, mis annab kiiresti hea ülevaate tegelikust olukorrast. Soojapidavus ei tähenda ainult seintes paksu soojustuskihti. Olulisem on hoopis see, et kogu maja oleks korralikult ühtlaselt soojustatud ja ei oleks külmasildu. Väga oluline on lisaks seintele ka põranda ja katuse soojustus. Tänapäeval võiks põranda soojustus olla vähemalt 20 cm, seintel 15-20 cm ja lael 30 cm. Soojustuse kvaliteeti võib kaudselt hinnata selle järgi, kas näiteks seintel  või nurkades on niiskuskahjustusi, mis võivad olla tekkinud nn. külmasildadest.

Ventilatsioon
Tänapäeva maja puhul, kus just soojapidavuse tõstmise pärast on majad suure õhupidavusega, on tingimata vajalik korralik ventilatsioon. See tähendab, et ostetaval majal peab olema kas loomulik või sundventilatsioon. Halvast ventilatsioonist annab märku ka akende sisepinnale tekkiv kondentsvesi, mis võib tekitada näiteks puitaknaraamide kahjustusi.

 Küttesüsteem
Küttesüsteeme on väga erinevaid, kuid ennekõike tuleks üle vaadata küttekolded ja hinnata nende seisukorda. Küttekolded ja  -lahendused peavad olema hooldatud ja töökorras. Uuri, millal viimati küttesüsteemi hooldati ja kuidas seda tehti. Tee selgeks, millised on küttesüsteemi hooldus- ja halduskulud aastas.

Maja ost on pikaajaline investeering ning seetõttu tuleb võtta see aeg ja üks korralik ring majale peale teha. Soovitav on ülevaatuse käigus panna kirja leitud probleemid. Hiljem saab märkmete abil umbkaudselt arvutada, millised täiendavad investeeringud on mõistlik tulevikus maja korrashoiu nimel teha ning vaadata siis kodu soetamist tervikuna: ostuhind + korrastamise hind.

Kokkuvõttes ära tee kodu ostmist ainult emotsioonide põhjal vaid hinda maja ka ehituslikust küljest, sest nii teed otsuse, mida ei pea hiljem kahetsema.

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus energiasääst küttesüsteem projekteerimine

Mis asi on tark maja?

6. sept 2011 – 11:42

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus küttesüsteem

Lase ennast õpetada

18. mai 2011 – 10:23

Kui majaehitamine on jõudnud sinnamaale, et kõik majaga seotud kütte- ja ventilatsiooniseadmed paigaldatud ning seadistatud ja hakatakse maja Sinule kui tellijale üle andma, soovitan teha enda tarbeks mõned õppevideod.

Täpsed juhised teevad hooldamise lihtsamaks

Maja üleandmine on alati pingeline ja palju tegevust nii ehitajal kui tellijal.  Selles möllus aga on mõistlik natuke täiendavalt juurde hankida väärt infot maja edasist hooldamist silmas pidades.

Palu spetsialistil rääkida seadmete hooldamisest ja võta see videosse

Näiteks kütte- või ventilatsioonisüsteemi üleandmisel või seadistamisel on tavaliselt juures ka eritööde firmast spetsialist, kes räägib täpselt lahti ja näitab, kuidas süsteemi kasutamine ja edasine hooldus peaks käima. See õpetus, kuidas seda kõike täpsemalt teha, tasub võtta videosse.

Selline video näitab siis täpselt, mida mina tellijana pean konkreetselt tegema ja näiteks milliseid näitusid mõõdikutelt peab kontrollima, milliseid kraane pean rõhu tõstmiseks ja langetamiseks avama või kuidas täpselt  tuleb filtreid vahetada.

Kasuta mobiili

Tänapäeval on video tegemine lihtne. Kui sul ei ole käepärast kaamerat siis saad hakkama mobiiliga. Enamikel mobiiltelefonidel on video salvestamise võimalus ning seetõttu ei tohiks olla enamasti probleeme video tegemisel.

Üleskutse ehitusfirmadele hooldusvideode tegemiseks

Ma usun, et ka ehitusfirma spetsialistil ei tohiks olla midagi sellise video vastu, sest see vähendab ka tulevikus tema tööd seadme hooldamisega seotud telefonikõnede osas. Siinkohal aga tahaksin seadmete tarnijatele ja paigaldajatele teha üleskutse selliseid videojuhiseid levinumate seadmete osas ise teha ja sellised juhised oma kodulehe ülesse panna. See näitaks potentsiaalsetele ostjatele näitlikult ette ka seadmete käsitlemise ja hooldusvajaduse ning sellega aitab tekitada usaldusväärsust ning kokkuvõttes seadmeid või tehnoloogiat müüa.

Ära unusta seadmete dokumentatsiooni, see täiendab videosid

Ilma videota võib õpetatu  ju mõnda aega meeles püsida, kuid mõne aja pärast kipub see ununema ja siis on videost väga hea üle vaadata ning juhiseid saada. Üleandmise dokumentatsioonis on loomulikult oluline saada ka seadmete passid ja muu dokumentatsioon, kuid sageli on need dokumendid koostatud selliselt, et sinule vajalikku infot sealt keeruline leida. Sagedane on ka see, et esitatud paberil juhendid erinevad veidi sinu seadme mudelist ning sellise juhendiga võid hooldamisel hätta jääda.

Lase ennast õpetada ja võta see videosse!

Sildid , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus ehitustööd küttesüsteem projekteerimine

10 valikut maja energiasäästu saavutamiseks

5. apr 2011 – 09:47

Järjest ja järjest enam räägitakse energiasäästlikest majadest. Mida aga selle all tegelikult mõeldakse. Millest tekib energiasääst ja mida sellest osa saamiseks täpsemalt teha tuleks.

Vaatame lähemalt, milliseid valikuid on võimalik teostada energiasäästu saavutamisel:

  1. Maja soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus.
  2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine.  Eesmärgiks  tagada ruumides ühtlast temperatuuri ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri.
  3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases.
  4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole mõistlik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta.
  5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta.
  6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet.
  7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega.
  8. Vihmavee taaskasutamine. Vihmavee suunamine mahutitesse ja selle kasutamine kastmisveena või läbi puhastussüsteemide ka mujal majapidamises. Vajab aegsasti planeerimist, et mahuti(d) saaksid krundil sobilikku kohta paigutada. Kindlasti pikaajaliselt hea investeering, sest kallist joogivett kastmiseks kasutada on puhas raiskamine.
  9. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik valik.
  10. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine.

 

Sildid , , , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (4)
Ehitushinnad Maja ehitus ehitustööd projekteerimine

Maja ehitamine algab valikute tegemisest

5. veebr 2011 – 06:26

Puutun sageli kokku olukorraga, kus inimene soovib alustada maja ehitamist, keskendub kohe ainult hinnale.

Milles siis täpsemalt probleem. Nimelt oleme harjunud sellega, et lähme poodi, kus kõik on valmis pakendatud ning meil tuleb teha valik. Ja valikuid teema peamiselt hinna järgi. Seetõttu on arusaadav, et sama käitumismudelit kantakse ka üle omale maja hankimisele. Piltlikult võiks võrdluse tuua autokauplusega, kus on valida kindla arvu mudelite vahel ning sellele lisaks pika nimekirja lisavarustuse vahel. Nii on auto valimine tehtud inimesele lihtsaks ja saab teha valiku oma rahakoti järgi.

Kui nüüd üritada vaadata sama lahendust oma maja puhul siis läheb selle idee realiseerimine väga keeruliseks. Maja puhul on võimalikke valikuid palju, kuidas ehitada ja millist tehnilist lahendust kasutada. Näiteks ainuüksi erinevaid küttesüsteemi lahendusi võib olla kümmekond, mis on erinevad nii hinnalt, kasutamismugavuselt, hooldamisvajadustelt jne. Valikute tegemine sõltub nii maja suurusest, muudest tehnilistest valikutest, soovitavate materjalide ja seadmete kvaliteedist ja paljudest muudest teguritest.

Just seetõttu on väga raske ja pigem võimatu vastata inimesele, kes küsib palju 150 m2 suurune maja maksma läheb, kui ta pole enda jaoks selgeks teinud milline peaks tema maja olema ning millised on tema valikud.

 

Erandiks tüüpprojektiga majad

Teatud mahus on siiski ka ehituses nn. „lisavarustuse“ hinnakirja ideed rakendatud. Seda kasutavad mitmed tüüprojektiga maju ehitavad firmad,  lisades kodulehel konkreetse maja juurde hinnakirja mõningatest valikutest. Näiteks sundvetilatsioon loomuliku ventilatsiooni asemel, vesipõrandaküte – elektriraadiatorkütte asemel, pcv akende asemel – puit-alumiiniumaknad ja loomulikult erinevad siseviimistluse ja santehnika hinnaklassiga komplektid. See kõik aitab tellijal kiiresti teha valikut, sest näha on ka hind. Siiski on sellised valikud täna piiratud ja nimekiri ei ole väga pikk.

Tüüprojektiga majade puhul on minu arvates ehitusfirmadel valikute pakkumisel palju ära teha. Saaks ju iga tehnilise valiku nagu küttesüsteemi või ventilatsiooni variandi juures tuua ära selle mõju majaga seotud ülalpidamiskuludele  ning selliselt aidata inimestel valikute tegemist. Millegipärast täna ehitusfirmad sellele suurt tähelepanu ei ole pööranud. Olen päris kindel, et need, kes teeksid oma tüüprojektiga majade juures korralikud valikuvariandid, koos investeeringu ja ülalpidamisarvutusega saaksid suuremat tähelepanu ja leiaksid rohkem kliente.

Tüüpprojektiga maja sobib kohest selgust armastavale inimesele, kes tahab võimalikult kohe saada teada maja hinnataseme ning ei soovi kulutada projekteerimise faasile summasid enne, kui põhimahus maja maksumus teada.

 

Individuaalprojektiga majad

Individuaalprojektiga majade puhul on paratamatult tegemist „rätsepatööga“, kus tellijate soove ja vajadusi täpselt arvesse võetakse. Sellisel juhul on paratamatu ka see, et maja hinna saab teada alles pärast seda, kui projekt on valminud. Sealt edasi, kui hind teada, siis juba vastavalt korrigeeritakse oma soove väiksemaks, kui hind väga kalliks läinud või ka vastupidi, maja kallimaks muuta.

Individuaalprojektiga maja sobib kannatlikule ja teadlikule tellijale, kes on valmis olema projekti valmimiseni teadmatuses oma maja maksumuse osas.

Sildid , , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus küttesüsteem

Küttesüsteemi valik: mugavus või kokkuhoid?

11. okt 2010 – 09:22

Ma usun kindlalt, et enamik inimesi on mugavad ja võimaluse korral eelistaksid alati sellist küttesüsteemi, mis ei vaja erilist käe pidevat külgepanemist.

Pea alati sellise teema tõstatamisel hakatakse võrdlema äärmusi. Äärmusi just jooksvate kulude mõttes. Võrreldakse alati puukütet või ahikütet ning mõnda mugavamat küttesüsteemi, näiteks õhk-vesisoojuspumpa. Kokkuvõttes võrreldakse puuküttega kaasnevat küttekulu, soojuspumba tööks vajaliku elektrikuluga.

Küttesüsteemi valimisel arvesta mugavusega

Küttesüsteemi valimisel arvesta mugavusega

Arvutuskäikudesse laskumata on selge, et selliselt on eelis alati puukütte lahendusel. Ma ei ole puukütte vastane ja olen seda ka ise kasutanud, kuid selle kütteviisi mugavus ei ole kindlasti selline, mis mulle meeldiks. Võtame kasvõi olukorra, kus talvel plaanis nädalaks kodust lahkuda, siis tuleb ainult puitküttega lahenduse korral leida keegi, kes vahepeal maja kütmas käiks. Ja juhul, kui ole akumulatsioonipaagiga küttesüsteem, on kütmine ebaühtlane. Kord ülemäära soe ja kord veidi külm.

Ajakirjandusest võib lugeda, et Ameerikas on juba tekkinud selline põlvkond inimesi, kes juba ka pildi tarvis kruvi seina keeramiseks, kutsuvad töömehe. Sellist olukorda ei usu ma Eestis niipea tekkimas. Kuid aga mõelda, miks siis selliseid töid ise ei tehta, siis usun, et  seepärast, et väärtustatakse oma vaba aega ja keskendutakse sellele, mida osatakse või mida peetakse tähtsaks.

Ka Eestis on aja märk see, et järjest rohkem tellitakse teenuseid sisse nende tööde osas, mida enne ise tehti. Kui varem tegi igaüks ise oma kodus remonti siis julgen väita, et nüüd umbes pooled tellivad töömehed. Sellega väärtustatakse oma aega ja saadakse professionaalse teenuse abil kvaliteetne tulemus.

Aga tagasi küttesüsteemi juurde. Ebamugav küttelahendus võtab palju aega, seob inimese talveperioodil majaga, nõuab lisaks mitmeid küttesüsteemi haldamise ja hooldamisega seotud töid. Puuhalgude küttesüsteemid on kasutusel olnud pikka aega ning sageli ei mõeldagi muudele lahendustele, põhjendusega, et see on odavaim kütteviis. Kui aga juurde panna see aeg ja töö, mis sellega kaasneb, ei pruugi see olla enam ka kõige odavam lahendus.

Need, kes täna kaaluvad oma majale küttesüsteemi valikut võiksid aga sellele kindlasti mõelda ning leida lahenduse, mis elu lihtsamaks teevad. Täna on olemas juba automaatikat kasutavad puuküttel põhinevad veeküttesüsteemid, mis akumuleerivad energia ning võimaldavad näiteks ühe küttekorraga 2-3 päeva hakkama saada. See on suur eelis ja minu sõnum ongi ennekõike see, et kasuta maja küttesüsteemis automaatikat, mis tagab stabiilse temperatuuri ja oluliselt suurema mugavuse.

Tõsi, selline automaatikaga küttesüsteem vajab ka suuremat investeeringut, kuid hästi läbimõeldud lahenduse korral on see enamikule jõukohane.

Vali endale küttelahendus, mis annab sulle vabaduse!

Sildid , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus ehitustööd

Päikeseenergia kasutamine oma majas?

14. juuli 2010 – 07:55

Nüüd, kus Eestimaal tõeliselt soe, vahest isegi juba liigagi, on hea võtta teemaks päikeseenergia kasutamine. Täpsemalt, millised on võimalused otsese päikeseenergia kasutamiseks oma majas?

Ka kortermajad kasutavad päikeseenergiat kulude säästmiseks. Pildil kortermaja Tallinnas Mustamäel.

Ka kortermajad kasutavad päikeseenergiat kulude säästmiseks. Pildil kortermaja Tallinnas Mustamäel.

 

Kuidas siis päikeseergiast kasu saada?

Levinuimad viisid on päikesepaneelide kasutamine ja seda kahel viisil.

  • Sooja vee saamiseks
  • Elektrienergia saamiseks

Kaudsemal kujul kasutatakse päikeseenergiat ka maakütte- ja õhkusoojuspumpade puhul. Pinnasesse akumuleerunud soojus ja õhus oleva soojus pärineb ju päikeselt.

 

Soe vesi päikese abil

Vee soojendamine päikesepaneelide abil on Eestis vaikselt aga kindlalt järjest rohkem kasutamist leidmas.  Sellist lahendust saab kasutada nii sooja tarbevee tootmiseks kui ka küttesüsteemi toetava lahendusena. Suvisel päikesepaistelisel ajal suudab selline lahendus pea täielikult katta vajaliku tarbevee soojendamise. Kogu süsteem annab reaalset kasu umbes 6  kuni 8 kuud aastas.

Eestis on levinumad peamiselt 2 tüüpi päikesepaneele:

  • Tasapinnalised päikesekollektrid
  • Vaakumtorudega päikesekollektorid

Eelistada tasuks vaakumtorudega päikesekollektoreid, sest need suudavad päikesekiirgust paremini kätte saada. Need on umbes 30% võimsamad kui tasapinnalised kollektorid. Tõsi, umbes sama suurusjärk ehk 30 % on vaakumtorudega lahendus ka kallim. Lisaks on vaakumtorudega päikesekollektorite puhul võimalik päikeseenergiast osaliselt kasu saada ka hajuspilvede korral ning süsteem toimib ka kuni 30 miinuskraadi juures.

Selline päikeseenergial põhinev soojaveesüsteem koosneb:

  • Päikesekollektor
    Mitu m2 peaks päikesekollektorit olema sõltub kokkuvõttes konkreetsest lahendusest ja soovidest. Näiteks 150 m2 maja puhul, mis lisaks tarbevee soojendamisele ka maja küttesüsteemi tarbeks vett aitaks soojendada, võiks päikesekollektori pind olla umbes 20 m2.
  • Veeboiler
  • Paisupaak
  • Pump
  • Kontrollerid ja juhtimisautomaatika

Igal juhul on kasulik integreerida päikeseenergial toimiv sooja vee süsteem ka küttesüsteemiga nn. lisakütte lahendusena.  Nii muutub süsteem veelgi efektiivsemaks ja süsteemi tasuvusaeg väheneb. Ideaalsetes oludes, kus päikesekiired langevad risti kollektori tasapinnaga, ulatub süsteemi kasutegur lausa 90%-ni.

Eramajale sobiliku vee soojendamiseks vajaliku päikesekollektori süsteemi tarvikute ja väljaehitamise hinnad algavad umbes 50 000 kroonist.

Päikese abil elektrienergia tootmine

Elektrienergia tootmiseks on täna kasutusel peamiselt kahte tüüpi päikesepaneele:

  • Polükristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 17%
  • Monokristallilised päikesepaneelid, kasutegur umbes 20%, kuid kallimad

Kuigi järjest enam on kuulda, et päikesepaneelide ehitamisel tehakse edusamme ja suudetakse kasutegurit tõsta, on selline arendustöö väga pikaajaline. Täna turul saadaolevad lahendused on kallid ja seetõttu on majanduslikus mõttes Eestis selliste lahenduste kasutamine küsitava väärtusega. Näiteks 1kWp võimusega polükristalliliste päikesepaneelide puhul, mis toodab umbes 1300 kWh energiat, kujuneb süsteemi maksumuseks umbes 150 000 kr.

Kui jätta kõrvale keskkonnasäästlik mõtteviis, siis majanduslikult ei ole täna Eestis selline elektrienergia tootmine mõistlik. Päikesepaneelide tarnijad hindavad päikesepaneelide tasuvusajaks umbes 20-30 aastat. See võib ka tõsti olla, kuid selle 20-30 aasta jooksul areneb tehnoloogia oluliselt edasi ning tõenäoliselt tuleks suurem osa investeeringust kortnasse kirjutada.

Mina isiklikult oleksin valmis investeerima elektrienergiat tootvasse päikesepaneeli siis kui süsteemi tasuvusaeg kujuneks umbes 10 aasta peale.

Seoses jätkuva ja süveneva energiakriisiga usun, et see aeg, kus päikesepaneelide kasutegurid oluliliselt suurenenevad, hakkab lähema 10 aasta jooksul kätte jõudma. See omakorda tooks kaasa suurema nõudluse ning viiks tootmiskulud alla ning teeks päikesenergia kättesaadavaks mõistlikuma hinnaga.

 

Kas Sina plaanid oma majas päikeseenergiat kasutada?

Sildid , , , , , , , , , | Kommentaar (1)