Silt: krundi ost

Krundi valik Maja ehitus

Elamupiirkond vajab kaitset

12. nov 2010 – 02:47

Kui täna osta krunt mõnes uuemas arendusrajoonis, võib ostjat tabada mõne aja pärast probleemid, millele ostmisel ei oska tähelepanu pöörata. Milles siis täpsemalt probleem seisneb?

Täna on üle Eesti järjest rohkem juhtumeid, kus ööpimeduse varjus viiakse elamurajoonidest ära kaevuluuke, tänavakive, elektriposte, äärekive – ühesõnaga kõike, mida annab lahti kangutada ja ära viia.

Lahtine kaevuliik keset teed ühes Tallinna lähistel asuvas elamurajoonis

Lahtine kaevuluuk keset teed ühes Tallinna lähistel asuvas elamurajoonis

Tulemuseks on lausa eluohtlikud tänavad, kus ka täiskasvanud inimene võib ohtu sattuda, rääkimata lastest. Samuti ilma luukideta kanalisatsioonikaevud ummistuvad kiiresti, sest sinna kiputakse viskama kõikvõimalikku prügi.

Rohkem on  probleeme just sellistes piirkondades, kus on veel palju vabasid krunte ja püsielanikke elurajoonis vähe. Seal ju lihtsam varastel toimetada. Kuigi põhireeglina hea tänavavalgustusega piirkondi ei rüüstata, ei pea see alati paika. Näiteks hiljuti tabas varguste laine Tallinna Nõmme elamupiirkonda, kus viidi minema hulga malmist kaevuluuke.

Kuidas see on seotud krundiostjaga?

Arendusprojekti raames krundi ostja peaks arvestama, et uute elamurajoonide puhul võivad olla rajoonisisesed teed ja trassid kohalikule omavalitsuse üle andmata. Seda tehakse enamasti siis kui kogu piirkond on vastavalt planeeringule ja projektidele välja ehitatud.

Ostes sellises elamurajoonis krundi, kus teed ja trassid kuuluvad arendajale ning kui seda piirkonda peaks tabama varguste või rüüstamiste laine, siis võib tänases majanduse olukorras tõenäoliselt juhtuda see, et arendajal ei pruugi oma ülesandeid täita. Arendusprojekti omanikul lihtsalt pole sellist raha, et taastada kiiresti lõhutud tänavavalgustus või paigaldada uued kaevuluugid, kuigi see on sellisel puhul tema ülesanne.

Kui on tegemist omavalitsuse omanduses olevate teede ja trassidega, on tõenäosus leida probleemile lahendus kiiremini. Sellisel juhul on tavaliselt trassid üle antud mõnele vee- ja kanalisatsiooniteenusega tegelevale ettevõttele, kelle ülesanne on tagada trasside korrashoid.

Selliste varguste ja rüüstamiste tagajärgede likvideerimine nõuab suuri väljaminekuid. Juba ainuüksi tavaline malmist kanalisatsioonikaevu komplekt maksab u. 1500 – 2000 kr ringis, rääkimata tööde teostamise  kuludest, mis vajalik lõhutud vara taastamiseks. Arusaamatuks jääb, miks sellised vargusi toime pannakse, sest sellised kaevuluuke metalli kokkuhoiupunktides vastu ei võeta. Tõenäoliselt üritatakse neid siiski odavalt edasi müüa.

Täna peaks igaüks hoolikalt silma peal hoidma oma varal aga ka oma piirkonnal tervikuna, et selliseid vargusi ära hoida. Krundi ostmisel on mõistlik seda aspekti arvesse võtta. Ennekõike tuleks välja uurida, kas teed ja trassid on arendaja või kohaliku omavalitsuse omandis ning kas piirkond on kuidagi turvatud (tõkkepuu piirkonda sissesõidul, videovalve, naabrivalve).

 

Sildid , , , , , , , , , , , | Kommentaar (1)
Hinnaküsimine Maja ehitus ehitustööd

5 nõuannet oma kodu plaanijale

9. okt 2010 – 05:37

Kätte jõudnud sügis on just hea aeg, et teha plaane. Kui sageli just Jõulude ja Uue aasta vahel järgmiseks aastaks plaane tehakse, siis oma maja ehitajale on parim aeg oktoober ja november.

Siis jõuab käivitada tegevused, et maja ehitamine järgmisel aastal alata võiks.

Käivita oma maja ehitus varakult

Käivita oma maja ehitus varakult

 

Lihtne tegevuskava võiks olla järgmine:

  1. Krunt – vali krunti põhjalikult. Krundi ost on soovitav teha sügisel või talvekuudel, siis on lihtsam kaubelda soodsamat hinda ja jääb aega taotleda tehnilisi tingimusi.
  2. Maja stiil ja ruumiplaan – käi ringi, sirvi katalooge, aruta sõpradega – leia omale majale sobilik stiil, näiteks moderne. Pane kirja oma majale vajalike ruumide nimekiri ja nende suurused. Mõtle oma elustiilile ja harrastustele, kuidas maja peaks aitama Sinu elu paremaks muuta, siis on lihtsam oma soove kirja saada.
  3. Säästa valikuid tehes – maja ehitamine on kallis ja seetõttu sea endale kindlad kriteeriumid, millele peab ehitatav maja vastama. Investeeri tehnoloogiasse ja lahendustesse, mis annavad pikaajalist säästu. Märksõnad: soojapidavus ja ökonoomne kütte- ja ventilatsioonisüsteem või hoopis passiivmaja.
  4. Projekteerimine – telli teenus arhitektilt või täienda mõnda olemasolevat projekti oma soovidega. Tea, et arhitekti poolt väljapakutud lahendust, võid alati täiendada või muuta – kindlasti tee seda, kui tunned selleks vajadust. Hea maja algab korralikust projektist.
  5. Ehitaja leidmine – valmista ette hinnaküsimise dokumendid, korralda hange ning võrdle hinnapakkumisi ja firmade võtmeisikute saavutusi, tee korralik töövõtuleping.

Kiiremad saavad eeltoodud tegevustega hakkama poole aastaga ja siis on hea alustada ehitustöödega mai või juunikuus.

Ära kiirusta maja eeltöödega, liigselt kiirustades kannatab hilisem lõpptulemus.

Kas oled juba alustanud oma maja kavandamisega?

Sildid , , , , , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus

Kontrolli enne krundi ostu maa kasutusotstarvet

6. apr 2010 – 07:44

Oma kodumaja tarvis krundi ostmisel on väga oluline jälgida, et maa otstarve oleks elamumaa. Seda enamasti teatakse ning seda jälgitakse. Samas on vähem teada see, et kohalikul omavalitsusel on õigus vajadusel muuta juba olemasolevaid detailplaneeringuid. Siit aga tekib paratamatult küsimus, kuidas siis maa ostmisel saab kindel olla, et sinna ikka ehitada lubatakse?

Enne krundi ostu uuri planeeringut kohalikus omavalitsuses

Enne krundi ostu uuri planeeringut kohalikus omavalitsuses

Praktikas ei ole minule teada küll sellist olukorda, kus elamumaa ostjal ei õnnestu oma maja ehitama hakata, kuid teoreetiliselt on see võimalik. Seetõttu ei tee halba, kui enne krundi ostu uurida ka korra kohalikust omavalitsusest, kas on ette näha võimalust antud piirkonnas maa kasutusotstarve muutmiseks.

Kui tegemist on piirkonnaga, kus väljakujunenud elamukvartal, on tõenäosus sihtotstarve muutumiseks minimaalne. Seevastu mõnes väljakujunemata piirkonnas on muutuste tõenäosus oluliselt suurem. Muutuste võimalus on suurem ka juhul kui kehtivad planeeringud on püsinud pikalt muutumatuna, kuid selles piirkonnas toimuvad arengud (ennekõike kinnisvaraarendused) sunnivad omavalitsusel algatama muudatusi ning uusi planeeringuid.

Kokkuvõttes kontrolli krundi ostul maa kasutusostarvet ettevaatavalt, piirkonna arenguid ja planeeringuid silmas pidades.

Sildid , , , , , , , , | Kommentaare (0)
Maja ehitus Majaehitaja kursus

Kuidas hankida krunt suuremast maatükist?

30. märts 2010 – 03:58

Minu käest on mitmed inimesed küsinud, mida peaks tegema, kui unistuste krunt on osa suuremast krundist. Millest peaks alustama, et näiteks külamehe maatükist sobilik krunt hankida? Panin kirja peamised sammud, mis on vajalikud sellisel juhul läbi teha.

 

Ilus männimetsaga krunt

Ilus männimetsaga krunt

1.      Detailplaneeringu algatamine

Maa omanik peab algatama tiheasutustusega alal detailplaneeringu või hajusasustusega alal taotlema maa kruntideks jagamist kohalikus omavalitsuses. Enamasti kaasneb sellega ka maa sihtotstarve muutmine elamumaaks, sest enamasti on need suuremad maalapid maatulundusmaad.

Detailplaneeringu algatamiseks vajalikud dokumendid: 

  • Detailplaneeringu taotlejal tuleb koos avaldusega esitada detailplaneeringu eskiislahendus. Eskiislahenduses peab kajastuma soovitav maasihtotstarve (sihtotstarbed), uute kruntide ja hoonestusala suurused ning hoone (te) korruselisus.
  • Eskiislahenduses tuleb veel ära näidata kavandatavad juurdepääsuteed.
  • Katastriüksuse plaan.
  • Volitatud isiku puhul volikiri.
  • Kinnistusraamatu väljavõte.

 

2.      Detailplaneeringu menetlemine

Kui detailplaneering algatatakse siis tuleb kokku panna põhalikum dokumentatsioon, mida siis mitmes etapis vastav komisjon läbi vaatab ja enamasti täiendada palub.

Detailplaneeringu menetlemine võtab enamasti aega u. 1 aasta või enam, hajusastustesega piirkonnas saab seevastu kohalik omavalitsus oma vastava korraldusega, otsuse kruntide moodustamiseks, vastu võtta.

Taotluses peab tooma ära ka kõik krundiga seotud kommunikatsioonide lahendused ja juurdepääsuteed ning kooskõlastused.  Kui suur peab olema minimaalselt krundi suurus, on kohaliku omavalitsuse otsustada – need on omavalitsuste kaupa erinevad. Näiteks võib omavalitsus kehtestada, et hajusastusega piirkonnas peab minimaalselt krundi suurus olema 2000 või 3000 m2. Tiheasustusega alal aga näiteks üle 1000 m2. Kuid alati on võimalik taotleda ka erandeid.

Detailplaneeringu puhul on vastava dokumentatsiooni kokkupanemine ja menetluse läbiviimine pikk protsess. Detailplaneeringu menetlemise kiirus sõltub ennekõike kohalikust omavalitsusest aga ka kooskõlastuste hankimisest ning dokumentide korrektsest koostamisest.

 

3.      Uute katastriüksuste moodustamine

Kui detailplaneering on kehtestatud või tehtud omavalitsuse poolt otsus kruntide moodustamiseks, annab omavalitsus välja vastavad korraldused uute katastriüksuste moodustamise kohta. Selleks võib kuluda u. 1 kuu.

 

4.      Krundi ostmine

Alles seejärel kui katastriüksused moodustatud ja maakatastirsse kantud, saab teha krundi ostutehingu.  

 

Kokkuvõtteks:
Kui tegemist tiheasustusalaga, siis kulub detailplaneeringu menetlemiseks palju aega ning ei soovita enne teha rahalisi tehinguid, kui on selge, et detailplaneering vastu võetakse  ja kehtestatakse.

Kui aga huvipakkuv maalapp on suuremast asulast väljaspool, hajusasustusega piirkonnas, saab omavalitsus oma korraldusega uued krundid moodustada.  Oluline on teada , et iga konkreetne juhtum vaadatakse läbi eraldi ning omavalitsus võib krundi moodustamisest keelduda või seada lisatingimused.

Head kruntide otsimist!

Sildid , , , , , , , , | Kommentaare (2)