Postitused

, ,

Fassaad annab majale näo

Maja fassaad on maja visiitkaart. Fassaadi järgi antakse hinnang majale. Kuid lisaks ilule on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta seinakonstruktsioone väliste tingimuste eest. Erinevad ilmastikuolud ja ennekõike kiire ilmastiku vaheldumine annab fassaadidele suure koormuse.

Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinuimad lahendused:

  • Puitvooder
  • Krohvipinnad
  • Müürikivid

Ja loomulikult ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja tervikuna oluliselt huvitavamaks teha maja väljanägemist.
Lisaks on olemas mitmeid erinevad fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, erinevate materjalide immitatsioonid, alates plastikust või tsemendist voodrilaudadega lõpetades klassfassaadidega ning betoonpindadega.

Kuna järjest rohkem seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded siis paraku väga ekstravakantseid lahendusi ei saa majaehitaja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab ka alati luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida?

Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid.
Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine.
Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid:

Puitvooder

Näiteks puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudu on lihtne ja taskukohane parandada. Samas hooldustöödega peaks arvestama u. iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab, et selliselt saab puitfassaadi eluiga järjest pikendada ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50-100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.

Krohvitud fassaadid

Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba u. 6-7 aasta pärast (sageli ka varem), kuna kipuvad määrduma ning nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist.

Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa u. 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt õhekrohvisüsteemi suurem remont ootab ees hiljemalt u. 20-25 aasta pärast.

Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita enamasti täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse sisse kirjutada pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama.
Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus.

Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga eriti keraamiliste telliste puhul võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Milline on Sinu valik?

, ,

Fassaadimaterjali hooldusvajadus on üheks valiku kriteeriumiks

Maja ehituse planeerimisel on mõistlik arvestada kindlasti ka maja hoolduskuludega. Fassaad, mis on pidevalt loodusjõudude meelevallas, on enamasti see koht, mis vajab suhteliselt regulaarset korrastamist ja hooldamist kogu maja eluea jooksul. Seega on fassaadikatte valik oluline läbi mõelda ning hoolduskuluga arvestada.

m1

Jämedalt liigitatuna on eramute puhul enim kasutusel järgmised fassaadimaterjalid:

Puitfassaadid
Puitpindasid kahjustab ultraviolettkiirgus, niiskuse ja temperatuuride muutus. Puitpinna vastupidavus sõltub kui kvaliteetne ja kui korralikult puitpind on töödeldud. Siiski üldjuhul tuleb puidust fassaadi üle värviga u. iga 10 aasta tagant, mõnel juhul ka väiksema aja tagant. Puitfassaadi eeliseks on kindlasti aga see, et näiteks mädanikuprobleemide korral saab suhteliselt lihtsalt kahjustunud fassaadilauad välja vahetada ning mõistlike paranduskuludega hakkama saada. Samas vajab fassaadi korrastamine puitpindade puhastamist, korrastamist ja enamasti on mitmekorruselise maja puhul vaja tellinguid – see kõik kokkuvõttes ei tee korrastustööd sugugi odavaks.

Krohvitud fassaadid
Krohvitud fassaadid on esimestel aastatel peale valmimist ilusad, kuid juba 4-5 aasta pärast kipuvad  üldjuhul nähtavale tekkima esimesed kahjustused. Krohvikihti aja jooksul tekkivad mikropraod ja külmumis- ja sulamistsüklid aga teevad suhteliselt kiiresti oma laastavat tööd ning sageli juba u. 5-6 aasta tagant oleks vajalik fassaadi parandada. Ei ole kahjuks ka väga harvad need juhused, kus fassaadikrohv paigaldatakse seintele hilissügisel ning fassaadpinnad ei suuda enne külmade tulekut välja kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seinast lahti ning vajavad kohest parandamist.

Lisaks määrduvad krohvitud fassaadid aja jooksul ja paremal juhul vajavad parandustöid u. iga 10 -15 aasta järel.

Fassaaditellised ja betoonpinnad
Ajale peavad kõige paremini vastu betoonpinnad ja fassaaditellised (näiteks silikaatkivid ja keraamilised tellised), mis väga pika aja jooksul ei vaja parandustöid. Kui vundament on korralik ning vertikaalseid pragusid ei teki siis võib betoon ja fassaadipinnad hooldusvabalt vastu pidada aastakümneid (30-40 aastat või rohkemgi). Selle aja jooksul võib tekkida vajadus pindu puhastada, kuid otseseid parandustöid ei pruugi vaja minna.

Eriti vastupidav on keraamiline tellis (põletatud savitellis), näeb korralikult laotuna alati kena ja värske välja ka pikkade aastate pärast.

Kokkuvõttes
Loomulikult on vastupidavamad fassaadimaterjalid kallimad ning alginvesteering on suurem. Samas kuigi jooksev hoolduskulu on minimaalne või puudub näiteks keraamilisel tellisel pikemat aega sootuks, siis näiteks pragude korral seinas on nende parandamine kallis ja keeruline töö.

Fassaadi planeerimisel tulekski kokkuvõttes teha otsus, kas valida regulaarsemat hooldust vajavad pinnad, mida vajadusel ka suhteliselt odav parandada või investeerida väga korralikku vundamenti, et ei tekiks vajumisest tingitud pragusid ja vastupidavamasse fassaadikatesse, mis püsib pikka aega pea hooldusvabana.

, ,

Endale müümine

Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.

Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.

Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.

Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.

Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!

, ,

Kas enne krunt või maja projekt?

Millest peaks alustama oma kodu rajamist? Kas kõigepealt hankida krunt või alustada hoopis oma maja projekti koostamisega? Kuigi enamikel juhtudel võiks alustada krundi valikust, ei pruugi see alati õige järjekord olla. Miks? Sellest allpool lähemalt.

Kas krundi valik on prioriteet?

Kui paluksin ette kujutada, milline on sinu tulevane kodu, milline on sinu aed ja maja, kujutab  enamik  oma maja ette kõrghaljastusega loodulikult kaunis kohas. Näiteks mõnel metsalagendikul või kuskil järve kaldal või mõnes muus ilusas paigas.

Ehk teisiti öeldes mõtleb oma maja soovija esimesena krundile ja asukohale, kus ta elada sooviks. Krundile keskendudes unustatakse aga sageli see, et igale krundile ei pruugi saada ehitada just sellist maja, mida soovitakse. Näiteks võib selguda, et väljavalitud krundile tohib ehitada ainult kindlat stiili maja, näiteks maja fassaadis tohib kasutada ainult kindlat materjali kindlas mahus või soovitud maja ei mahu krundile ära.

Selliste murede ennetamiseks tuleb enne krundi ostu minimaalselt selgeks teha järgmine:

1.  Kas on krundile ehitamiseks piiranguid?
Kas on antud krundil piiranguid maja tüübile, fassaadimaterjalidele, katusekalde või näiteks piirdeaia osas, mis läheb vastuollu Sinu soovidega.

2. Milline on maja stiil?
Otsusta ära oma maja põhimõtteline stiil (näiteks moderne) ja kas selline maja sinna krundile sobib ja kas ta sobitub ümbritsevate majadega?

3.  Milline on maja suurus ja korruselisus?
Arvuta umbkaudne maja suurus ja otsusta ära, kas maja peaks olema I või näiteks II korruseline. Seejärel saab hinnata, kas maja krundile ikka ära mahub ning kas maja saaks sobituda ka ilmakaarte suhtes võimalikult hästi ning kas krundile ka mõnusa aianurga saaks rajada?

Kuidas saada infot?
Parim variant on see, kui on olemas krundi tehnilised tingimused, mis võib olla varem hangitud krundi omaniku poolt.  Tehnilised tingimused on olemas enamasti uusarenduste puhul ja sellevõrra on krundi kohta info hankimine lihtsam. Kuid suurem enamik müügis olevaid krunte vajavad uute tehniliste tingimuste võtmist kohalikust omavalitsusest. Seda aga krundi omanik enamasti teha ei soovi, sest see seotud kuludega. Tehniliste tingimustega kaasneb uue topo-geodeetilise alusplaani tellimise vajadus, sest alusplaan peaks olema tehniliste tingimuste väljastamisel mitte vanem kui 2 aastat.

Sellisel juhul hangi vähemalt piirkonna üld- või detailplaneering või vähemalt käi kohalikus omavalitsuses korra valdkonna vastutajaga rääkimas. Vajaliku info saamisega väheneb võimalus halbadeks üllatusteks ja õnnestub väljavalitud krundile ehitada just selline maja nagu just Sina seda soovid.

Kokkuvõttes on  krundi valikul on väga soovitav  teha  eelnevalt selgeks vähemalt oma maja suurus ja maja stiil ning koos krundi piirangutega võimalikud lahendused läbi mängida.

Veel parem kui olemas juba maja eskiisprojekt, sest siis kujutad krundi valikul oma tulevast maja veel paremini ette ning suudad krundi valimist oma soovidega veelgi täpsemini kooskõlla viia.

, ,

5 soovitust oma kodu ehitamisel

Iga ehitusega kaasneb vähemal või suuremal määral projekti juhtimine. Üsna sageli kujutab ehitustööde tellija ette, et projektijuhtimises osalemine on puhtalt projekteerija ja ehitaja rida ning teda see eriti ei puuduta. See on esimene samm vales suunas, mis ei aita kaasa hea lõpptulemuse saavutamisele.

Iga tellija on paratamatult ka projektijuht ja tema ülesandeks on korraldada lähteülesande ja projekti koostamine, edasi korralda hinnapakkumiste küsimist ja lepingu sõlmimist ning hiljem tööde teostamise etapis korraldada tööde kontrollimist ja vastuvõtmist.

Kui järjest enam tellijaid mõistab ehitustööde kvaliteedi kontrollimise tähtsust ja palkab näiteks teenuse korras omanikujärelevalve siis lähteülesandele ja projektile ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu.

Projekti lõpptulemus aga algab heast lähteülesande püstitamisest ning ettevalmistusest ja projekti koostamisse kulutatud aeg annab tagasi kvaliteedi ja ennekõike tellijapoolse rahulolu. Kas panustad tellijana piisavalt oma aega eesmärkide kirjeldamisele ning lahenduste leidmisele?

Millele kõige enam rõhku panna, et suurem rahuolu saavutada? Minu versioon on järgmine:

1.       Maja funktsionaalne ruumiplaan
Funktsionaalse ruumiplaani koostamine on keeruline ülesanne. Sobilik ruumiplaan peab toetama sinu elustiili ja vajadusi. Hea planeering ei tähendab üldjuhul ruumi otstarbekat ärakasutamist, kuid mitte mugavuse arvelt. Samamoodi nagu on raske lühidalt ja täpselt oma mõtteid kirja panna, on ka üllatavalt raske  funktsionaalset ruumiplaani luua.

2.       Maja paigutus krundil ja maja fassaadid
Maja paigutamisel krundile on küll mitmeid nõudeid ja soovitusi, kuid alati on võimalik tellijal ka ise kaasa rääkida. Mõtle, milliseid emotsiooni sa tahaksid kogeda, kui õhtul oma kodumaja ette jõuad? Kasuta seda emotsiooni oma maja krundi suhtes paigutamisel ja fassaadi kujundamisel ära. Selliselt muudad oma kodu teistest eristuvaks  ja ilusaks!

3.       Energiasääst
Energia säästmine on täna praktiline vajadus, millega on mõistlik kohe arvestada. Pea iga otsus mida teed maja projekteerimisel mõjutab energiakulu. Kasulik on projekteerimise faasis kohe keskenduda ka energiasäästu teemadele. Pea kõik hilisemad lahendused energia säästmisel teevad üldjuhul ehitamise kallimaks, kui kohe nendega arvestada.

4.       Tehnilised lahendused
Ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning nendest osasaamiseks tuleb panustada aega parimate lahenduste otsimisele. Tehnilised lahendused loovad sinu maja jaoks energiasäästu,  mugavust ja turvalisust.

5.       Sisekujundus
Nii nagu maja välisilme loob emotsioone, tekitab hea sisekujundus mõnusa enesetunde. Läbimõeldud sisekujundus teeb imet ja muudab maja koduks, kus on alati hea olla! Tänapäeval kasutada olevad viimistlusmaterjalid, värvid, sisustus ja valgustus ei lase ühtegi head ideed raisku minna. Sisekujunduse projekti koostamine ei ole ammu enam eksklusiivsus vaid praktiline investeering elukvaliteeti.

Kõige eelneva läbimõtlemine nõuab nii oma pere siseselt kui ka projekteerijatega head koostööd. Tellija ülesanne on koostöös õppida, salvestada parimad ideed projektis ja  jõuda kokkuvõttes parima tulemuseni. On asju, mida saad delegeerida teistele aga on asju, mida peaks tellija ise tegema. Oma maja projektist visiooni loomine ja põhilahendustes aktiivne osalemine on tellija töö!