Enamasti vannitoast rääkides kujutatakse seda ruumi ette mõnusa sooja põrandaga, kuhu on hea  ka palja jalaga peale astuda. Igati nõus, selline mugavus on tänapäeval standardiks ja põrandaküte on väga laialdaselt niisketes ruumides kasutusel.

Miks ma sellest teemast räägin?

Räägin seetõttu, et tundub, et mõnel juhul minnakse mugavuse tagaajamisega veidi liiale. Päris sageli näen projekte, kus on vannitubade puhul kasutusel lausa kaks põrandakütte süsteemi:

1. Maja põhiküttelahendusel põhinev põrandaküte (soojuse kandjaks vesi)
2. Elektripõrandaküte (küttekaablilahendus)

Sellise topeltsüsteemi kasutamise mõte on see, et suvel kui põhiküttesüsteemi ei vajata, saaks soovi korral siiski vannitoa põranda elektrikaabliga soojaks kütta.

Olen nõus, et mugavus on tähtis ja saan veidi aru ka neist, kes sellise lahenduse ellu rakendavad – tõepoolest tagab see igal ajal võimaluse mugavalt soojal põrandal vannitoas oma asju ajada.

Siiski pean ütlema oma isiklust kogemusest lähtuvalt, et suvisel perioodil, kus ilmad soojad, on kütmata põrandad vannitoas täiesti sobilikud ja pakuvad ülisoojadel päevade pigem mõnusat jahutust. Kogu suve peale tuleb ette mõni üksik päev, kus võiks põrand soojem olla. Aga vajadust kui sellist, et suvel vannitoas ilma töötava põrandakütteta hakkama ei saa, küll ei ole minul tekkinud.

Kokkuvõttes soovitan lähtuda igaühel enda harjumustest ja mugavuse soovidest, kuid minu isiklik seisukoht on see, et praktilise poole pealt vaadatuna ei ole selline topeltküttesüsteem vajalik.