Postitused

, ,

Kuidas muuta oma maja targaks?

Tänane tark maja suudab põhimõtteliselt täita kõik inimese soovid. Või teisiti öeldes, juhtida on võimalik kõiki seadmeid ja elektroonikat, mis majapidamises või maja haldamises on vajalik kasutada.

Kui mõelda selliselt, et millised funktsioonid peavad tänapäeva majas kindlasti olemas, siis vastus sõltub majaelanike soovidest. Üldjuhul aga enamike jaoks on oluline:

1. Energia kokkuhoid ja ratsionaalne kasutamine
Energia all peetakse silmas nii elektrienergiat kui ka soojusenergiat, sageli on need omavahel tihedalt seotud. Sisuliselt kõik mugavad küttelahendused kasutavad elektrit vähemalt automaatika juhtimiseks, kuid enamasti ka täiendava lahendusena põhiküttesüsteemi osana või abilahendusena. Näiteks kõik soojuspumbalahendused vajavad elektrienergiat täiendava soojusenergia tootmiseks.

Selliste süsteemide puhul tulebki kõne alla targa maja lahenduste kasutamine, kus konkreetse sündmuse puhul käivitub järgmine eelprogrammeeritud tegevus. Näiteks kui ilmaennustus näitab, et järgmise 24 tunni jooksul läheb välistemperatuur lühiajaliselt 3 tunniks 7 kraadi külmemaks, siis süsteem „teab, et pole vajadust täiendavaks kütmiseks“ ja küttesüsteem hoiab madalamat ühtlast koormust. Lühiajalised temperatuurimuutused tavaolukorras aktiviseerivad küttelahendusi suuremale võimsusele ning kui mõne tunni pärast läheb ilm soojemaks siis sisuliselt kulutatakse asjatult energiat.

Küttevajadus on otseselt seotud ventilatsiooniga. Mida kiiremini õhk ruumis vahetub seda suurem on ka enamasti ruumi küttevajadus. Kuid siingi on üks võimalus targa maja lahenduseks. Näiteks ventilatsioonisüsteem on seotud maja valvesüsteemiga selliselt, et kui maja on valvesse pannakse siis lülitub ventilatsioonisüsteem väiksemale koormusele. Selliselt väheneb majas õhuvahetus ning koos sellega väheneb ka küttekoormus. Sellise lahendus sobib ennekõike sundventilatsiooniga majas, kus kogu maja õhuvahetus on keskse ventilatsioonisüsteemi hallata.

Majad, mis kasutavad radiaatorkütet, saavad reguleerida küttevajadust paindlikumalt kui suured massiivsed vesipõrandaküttega betoonpinnad, kus massiivi ülessoojendamine võtab aega ning kiireid temperatuurimuutusi ei õnnestu lühikese ajaga saavutada.

Radiaatorküttega majade puhul on võimalik mõnevõrra rohkem „mängida“ temperatuurimuutustega vastavalt majaelanike päevaplaaniga või konkreetsete sündmustega. Näiteks öisel ajal alandab süsteem küttesüsteemis ringleva vee temperatuuri, samuti ka ajal kui majas on valves. Kuigi põhimõtteliselt saab majas seda teha radiaatorkütte puhul käsitsi reguleerimisega siis enamasti pole kellelgi aega sellega tegelda ning kui automaatikasüsteemile selline peenreguleerimine jätta siis on tulemus kindlasti küttearves märgata.Täiendavalt on võimalik jälgida ka seda, kas majas on mõni aken tuulutamise tarvis lahti ja anda seda kütteandurile „teada“, et pole vaja kütteventiili avada ning sellega lisakoormust küttesüsteemis tekitada. Kuid sellised suhteliselt väiksed või harvem esinevad eriolukordade arvessevõtmine küttesüsteemi tarvis ei pruugi suures vaates olulist energia kokkuhoidu anda.

2. Valguse ja koduelektroonika juhtimine

Kõik me oleme harjunud kasutama järjest rohkem elektroonikat. Kui lugeda ära ühes majapidamises leiduvad kasutust leidvad või ooterežiimis olevad seadmed on see number sageli 20-30 vahel. Näiteks:

  1. pliit
  2. külmkapp
  3. nõudepesumasin
  4. praeahi
  5. mikrolaineahi
  6. veekeetja
  7. kohvimasin
  8. vahvliküpsetaja
  9. mikser
  10. köögikombain
  11. köögikubu
  12. veeautomaat
  13. röster
  14. pesumasin
  15. pesukuivati
  16. pesu tõmbekapp
  17. digiboksid
  18. dvd mängija
  19. muusikakeskus(ed)
  20. mobiiltelefonid (nende laadijad)
  21. arvuti(id)
  22. wifi ruuter
  23. televiisor(id)
  24. tahvelarvut(id)
  25. video- või fotokaamera(d) (nende laadijad)
  26. tolmuimeja
  27. ilmajaam
  28. mängukonsoolid
  29. digitaalsed pildid
  30. valveseadmed, -monitorid ja salvestusseadmed
  31. triikraud

Kas pole üllatavalt palju seadmeid?

Kui keskmises 4-5 liikmelises kodus kõik seadmed kokku lugeda siis võib number olla ka mõnevõrra suurem ja ulatuda 40-50 seadmeni, mis tarbivad kas suuremal või vähemal määral elektrit. Kõige sagedasem probleem on see, et seadmed või laadijad on enamasti vooluvõrku ühendatud ja tarbivad ka ooterežiimil pidevalt elektrit. Kuna sageli nende seadmete sisse ja väljalülitamine on ebamugav, näiteks ei pääse pistikule hästi ligi, siis enamikes kodudes ongi seadmed pidevalt ooterežiimis ning teevad igas kuus näiteks 3-5 eurose lisasumma, aastas annab see aga juba kokku 36 – 60 eurot, mis on märkimisväärne. Äsja kallinenud elektrienergiat silmas pidades on järjest olulisem kokku hoida energia arvelt.

Eelkirjeldatud probleemile on targal majal lahendus olemas. Võimalik on luua süsteem, mis näiteks igal õhtul kell 24:00 lülitab kindlaksmääratud pistikud ja seadmed välja ning näiteks lülitab vooluvõrku tagasi need hommikul kell 6:50. Loomulikult lülitaks selline süsteem välja kõik mittevajalikud elektriseadmed siis kui maja valvesse pannakse või koostab majaelanik oma soovidele vastava režiimi, mis arvestab pererahva vajadustega. Sellise süsteemiga võib olla kokkuhoid kuust – kuusse veelgi suurem ning annab ka täiendava ohutuse elektriseadmete osas. Sellisel juhul ei oleks vaja karta, et triikraud või mõni muu mittevajalik seade töötama jääks.

Täiendavalt jääb sageli majapidamistes põlema valgustust, mida otseselt vaja ei ole. Tark kodu suudaks probleemi lahendada selliselt, et jälgib valvesüsteemi liikumisanduritega etteantud ruume ja kui seal teatud aja jooksul, näiteks 10 minuti jooksul ei ole liikumist, lülitab selle ruumi valgustuse välja. Liikumise tekkimisel antud ruumis aga lülitab valgustuse uuesti sisse. Võimalikke tingimusi, mille põhjal tuled kustutatakse võib olla veelgi. Näiteks teatud kellaajal lülitatakse automaatselt kõik valgustid etteantud ruumides välja. Näiteks võib see olla seotud ilmajaama süsteemiga või valgusanduriga, mis kustutab tuled, kui väljas piisavalt valgeks läheb. Vajadusel saab lisaks siduda tulede kustutamine ja sisselülitamine kardinate automaatse ülestõstmise või langetamisega, mille koosmõju annab nii ruumidesse piisava valguse, kui ka aitab ruumi passiivselt näiteks päikeseenergiat tuua.

3. Energiakulu reaalajas jälgimine
Täiendavalt aitab inimeste tarbimisharjumusi muuta see, kui on pidev ülevaade reaalajas hetkel kasutusel olevast elektrikulust. Kuigi meil on võimalik ju igal ajal minna oma tarbimist elektrikilbist vaatama on see ebamugav ja seetõttu me seda ei tee. Kui aga kasutada energiakulu monitori, mida saab näiteks elutoast vaadata, tajub inimene oma tarbimist ning tahab seda muuta. Ennekõike aga annab selline reaalajas tarbimise jälgimine ettekujutuse, millised valgustid ja seadmed on suurima kuluga ning see teadmine võimaldab lihtsamalt muutusi kokkuhoiu suunas teha.

Eeltoodud võimalused on vahest kõige enam reaalset rahalist kasu andvad võimalused.

Kui nüüd valik tehtud tekib küsimus? Kuidas oma soove realiseerida ja palju see konkreetselt minu maja puhul maksma läheb?

Uue projekteeritava maja puhul on võimalik paigaldada kaablid targa maja funktsionaalsuse loomiseks kõikidesse vajalikesse punktidesse. Kuid sageli tuleb targa maja soov alles siis kui juba kas osaliselt või täies mahus on maja valminud ja juba ka sisetööd teostatud. Ja täiesti tavaline olukord on ka see, et ka algselt väga põhjalikult projekteeritud maja puhul tekib hiljem soov teha muudatusi ja paigaldatud kaableid ei anna täies mahus kasutusse võtta. Mida siis teha?

Õnneks on lahendus olemas nn. juhtmevabade süsteemide näol, mis võimaldavad väga paindlikult ehitada endale just sellise süsteemi nagu soovid. Tõsi, on küll teatud piirangud ja eeldused, mis seadmeid saab juhtida ja millistel tingimustel, kuid põhimõtteliselt saab teostada kõigi seadmete juhtimist ja funktsionaalsust juhtmevabade lahendustega. Sageli ongi sellised lahendused kõige mõistlikumad ja tasuvamad ning kiireim võimalus jõuda oma targa majani.

Üheks selliseks juhtmevaba targa maja tehnoloogiat pakkuvaks firmaks on Indome OÜ, turustades süsteemi Fibaro, mis põhineb Z-Wave tehnoloogial. Antud konkreetse lahenduse puhul on eeliseks ka see, et hinnatase on mõnevõrra soodsam.

Selliste süsteemide puhul on väga oluline teada, et süsteemi ehitamist saab alustada põhimõtteliselt ka ainult ühe seadme või funktsiooni juhtimisest ning näiteks vajaduste kasvades saab süsteemi väga lihtsalt kasvatada. Seega saab targast majast osa saada juba suhteliselt väikse investeeringuga näiteks alustades 1000-1500 -st eurost.

Minu soovitus ongi alustada oma maja targaks muutmist kõige suuremat säästlikkust või mugavust andvatest funktsioonidest ja mitte võtta koheselt eesmärgiks kogu maja ülitehnilist juhtimist.

Tundubki, et paljudes kodudes on jäänud targa maja lahenduste kasutusele võtmine selle taha, et on ettekujutus, et see on ülimalt kallis või et korraga tuleks tellida „tervikpakett“ funktsionaalsust.

Täna tasub targa maja lahendustele kindlasti mõelda, sest paratamatult on see majade tulevik!

, ,

Üks õpetlik lugu

Sageli kujuneb küttesüsteemi lahenduse valimine üheks aeganõudvamaks ja kaalutletumaks protsessiks maja ehitamise juures. Selles loos tegi omanik ära suure töö ja uuris erinevaid küttelahendusi ning lõpuks jäi valik õhk-vesi soojuspumba peale ühe tuntud kaubamärgi kasuks.

Välja sai valitud üks uusim mudel, mis lubab korralikku kasutegurit ka suuremate miinuskraadide korral. Mõeldud-tehtud.

Õhk-vesi soojuspump pandi ülesse ja kõik paistis igati korras olevat. Soojuspumba displei näitas korrektselt töötavat lahendust ning omanik oli rahul tehtud investeeringuga ja mugavusega, mida soojuspump pakub.

Süsteemi kasutamise 3 kuul aga märkas omanik elektriarve olulist suurenemist. Ta kahtlustas esimese asjana soojuspumpa, kuid seda järjepidevalt kontrollima asudes näitas soojuspumba displei, et soojuspumba kompressor töötab ja süsteem kasutab minimaalselt elektrit.  Displeil ei olnud ühtegi veateadet, mis oleks öelnud, et midagi valesti toimiks.

Siiski ei jäänud omanik rahule ja kutsus kohale soojuspumba paigaldaja, kes vaatas kohapeal olukorra üle ja avastas, et kuigi süsteem on õigesti seadistatud ja displei näitas, et kõik toimib korrektselt, ei töötanud tegelikult soojuspumba kompressor. Sisuliselt soojendas see soojuspump vett puhtalt elektri pealt ja mingist soojuspumba kasutegurist ei olnud juttugi.

Veidi hiljem tunnistas soojuspumba tehnik, et selliseid vigasid soojuspumpadega on uuematel mudelitel ka varem esinenud.

Kokkuvõttes:

  • Mitte alati ei ole kõige uuemad tehnilised lahendused kõige töökindlamad ning vajavad vähemalt esialgu jooksvat jälgimist, kas kõik ikka korrektselt toimib.
  • Isegi siis kui soojuspumba (või mõne muu tehnilise lahenduse) tootja/maaletooja teab, et süsteemide töös võib vigu esineda, ei pruugi nad alati sellest teada anda. Võimalusel palu plaanitava  süsteemi  kohta mõne kasutaja kontakti, et saada usaldusväärsemat infot.

Usalda aga kontrolli!  Kehtib nii inimeste kui ka tehnika kohta.

, ,

Põrandaküttest vannitoas

Enamasti vannitoast rääkides kujutatakse seda ruumi ette mõnusa sooja põrandaga, kuhu on hea  ka palja jalaga peale astuda. Igati nõus, selline mugavus on tänapäeval standardiks ja põrandaküte on väga laialdaselt niisketes ruumides kasutusel.

Miks ma sellest teemast räägin?

Räägin seetõttu, et tundub, et mõnel juhul minnakse mugavuse tagaajamisega veidi liiale. Päris sageli näen projekte, kus on vannitubade puhul kasutusel lausa kaks põrandakütte süsteemi:

  1. Maja põhiküttelahendusel põhinev põrandaküte (soojuse kandjaks vesi)
  2. Elektripõrandaküte (küttekaablilahendus)

Sellise topeltsüsteemi kasutamise mõte on see, et suvel kui põhiküttesüsteemi ei vajata, saaks soovi korral siiski vannitoa põranda elektrikaabliga soojaks kütta.

Olen nõus, et mugavus on tähtis ja saan veidi aru ka neist, kes sellise lahenduse ellu rakendavad – tõepoolest tagab see igal ajal võimaluse mugavalt soojal põrandal vannitoas oma asju ajada.

Siiski pean ütlema oma isiklust kogemusest lähtuvalt, et suvisel perioodil, kus ilmad soojad, on kütmata põrandad vannitoas täiesti sobilikud ja pakuvad ülisoojadel päevade pigem mõnusat jahutust. Kogu suve peale tuleb ette mõni üksik päev, kus võiks põrand soojem olla. Aga vajadust kui sellist, et suvel vannitoas ilma töötava põrandakütteta hakkama ei saa, küll ei ole minul tekkinud.

Kokkuvõttes soovitan lähtuda igaühel enda harjumustest ja mugavuse soovidest, kuid minu isiklik seisukoht on see, et praktilise poole pealt vaadatuna ei ole selline topeltküttesüsteem vajalik.

,

Milline peaks olema eramaja küttesüsteem?

Küttesüsteemi valik on üks olulisemaid teemasid igale oma maja ehitajale. Millised nõuded võiks olla küttelahendusele? Millist küttelahendust valida väiksemale eramajale?

Tavaliselt liigub küttesüsteemi valikul esimesena mõte soodsamate küttekuludega lahenduste suunas. Odavaks lahenduseks peetakse näiteks puit- või hakkepuidu-küttesüsteeme ning õhk ja maakütte soojuspumpadega lahendusi. Kas teha kallis investeering ja ehitada maakütte lahendus, mis võimaldab küttekulud viia väikseks? Või investeerida odavamalt väljaehitatud küttesüsteemi nagu näiteks elektriküte?

Vesipõrandakütte paigaldus

Vesipõrandakütte paigaldus

Näiteks väiksema maja puhul tähendaks see numbrite keeles umbes maaküttele koos põrandaküttega u. 200 000 kr ja elektrikütte väljaehitamisele umbes 50 000 kr. Maakütte tasuvusaeg võrreldes kallimate kuludega küttelahendustega võrreldes on umbes 7-8 aastat. Tundub, et tänasete energia hindade puhul, tasub igal juhul investeerida maaküttesse? Kas see on ikka alati nii?

Kui läheneda aga samale teemale teistmoodi ja investeerida hoopis kallima küttesüsteemi väljaehitamise asemel maja soojapidavusse. Ehitada madalaenergia maja.  Selliselt väheneb oluliselt maja kütmisvajadus ning saab edukalt kasutada ka näiteks elektrikütet. Täna, kus ehitushinnad on veel soodsad, soovitan seda võimalust kaaluda.

Järjest rohkem hakkab küttesüsteemi valik muutuma maja energiatüübi valikuks.

Kui ehitada passiivmaja või madala energiatarbega maja, siis küttesüsteemi osatähtsus muutub oluliselt väiksemaks kui seni.