Postitused

,

Majaehitaja.ee on 8 aastane

Majaehitaja.ee sünnipäev

Täna on see päev, kui majaehitaja.ee veebileht on saanud 8 aastaseks. Majaehitaja.ee veebileht on koht, kus enne ehitamise alustamist või ka ehitamise ajal saab konkreetseid ja selgeid nõuandeid, mis majaehitamist abistavad. Samal viisil ka jätkame ning püüame veel rohkem teemasid kaardistada ning kõige olulisema välja sõeluda.

Täname kõiki majaehitaja veebilehe lugejaid ja huvilisi ja kutsume ka edaspidi veebilehte lugema.

Praegu on Eestis korralik eramajade ehitamise hoog sees, kas seda nüüd buumiks nimetada, on iseküsimus, kuid uusi maju kerkib tõesti arvestatavalt palju. Majaehitaja.ee soovibki siinkohal olla see osapool, kes annab nõu, et suure hoo pealt ei ununeks vajalikud ehitustööd või tegevused, mis kvaliteetse maja saamiseks on vajalikud.

Kui vaadata eramuehitamisel tekkivad peamisi probleeme siis on need seotud sageli just kiirustamisest, nii tellijate kui ka ehitajate poolt. Seetõttu ettevalmistamine ja tegevuste planeerimine on vajalik ning oluline. Keegi ei ole eksimatu ja väiksemaid probleeme on iga majaga, kuid suuremate probleemide ennetamine võiks olla iga majaehitaja üks eesmärke.

Läbimõeldud ehitamist kõigile!

, ,

Majaehitaja.ee on 7 aastane

synnipaevMajaehitaja veebileht on saanud taas aasta vanemaks ja jõudnud koolipoisi ikka. Nii nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, ei saa seda ka ükski veebileht.

Kuhu suunda majaehitaja plaanib minna?

Majaehitaja.ee veebilehe peaeesmärk – jagada praktilisi nõuandeid ja infot – on prioriteet ka edaspidi. Selle eesmärgi täitmisele on plaanis järjest enam kaasa haarata ka edumeelsemaid ehitusfirmasid ja ehitusmaterjalide tootjaid. Juba täna on majaehitaja teemakataloogis mõne firma väga head praktilised juhised ja plaan on seda suunda oluliselt jätkata.

Majaehitaja on seisukohal, et ettevõtted, kes jagavad praktilist ja head selgitavat infot, teevad lihtsamaks nii enda töö, kui ka kõigi teiste osapoolte töö nii ehitaja kui järelevalve rollis. Majaehitaja näeb oma rolli sellist infot süsteemsemalt koguda ja jagada kõigi ehitushuvilistega.

Lähemal ajal on plaanis eksperimentaalselt käivitada lahendus, mis aitaks majaehitajatel leida oma maja tarvis sobilikke ehitusteenuseid veel mugavamalt ja kiiremini ning seda väiksema vaevaga.

Ja mitmeid põnevaid plaane on veel aga aeg näitab, kuidas nendega läheb.

Suured tänud kõigile majaehitaja lehe külastajatele ja tulge taas lehele! Ilma teieta poleks seda lehte!

, ,

Endale müümine

Hiljuti kohtusin ühe majaehitajaga, kes kasutas oma maja puhul tehtavate valikute puhul väljendit „ma pean selle esmalt endale maha müüma“. See väljend iseloomustab väga ilmekalt seda, millega iga majaehitaja kokku puutub – tuleb endale selgeks teha materjali, tehnoloogia või teenuse kasud ja eelised ning seejärel hinnata, kas seda enda maja ehitamisel tasub kasutada või mitte.

Kõige sagedasemad põhimõttelised valikute kohad on maja põhimaterjalid, maja soojapidavus, ventilatsioonilahendus, küttesüsteem, aknad-uksed, fassaadi- ja siseviimistluse materjalid. Eks igaühel ole oma kindlad eelistused aga ennekõike on oluline läbi mõelda enda jaoks maja kandev idee.

Eesmärgiks võiks olla näiteks maja teatud kindla energiakulu väärtuse saavutamine või näiteks võimalikult palju looduslike materjalide kasutamine. Selge eesmärk paneb paika valikukriteeriumid, millele tuginedes on lihtsam valikut teha.

Kuigi sageli seab valikute tegemisele piirid rahaline ressurss, võiks iga majaehitaja jätta olulistes valikutes prioriteediks valitud eesmärgi ning sellest lähtuda. See pole lihtne, kuid selline oma reeglitest kinnipidamine tasub kokkuvõttes hilisema rahuloluga raudselt ära. Kindlasti tuleks kõik olulisemad valikud üritada teha ära projekteerimise etapis, sest see on alati odavaim viis ehitamiseks.

Müü parimad valikud endale maha ja hoia neist kinni!

, ,

Remondi kodu vastavalt vajadusele

Keskmiselt umbes iga 7-10 aasta tagant tekib vajadus või soov oma kodu uuendada ja remontida. Mida peaks enne siseremondi tegemist teadma ja millele keskenduda?

Rahvasuus kasutatakse sageli mõistet „sanitaarremont“, mis enamasti tähendab seda, et tehakse minimaalsus mahus viimistlustöid. Värvitakse laed või seinad, vahetatakse tapeet, uuendatakse vannituba puhastades keraamiliste plaatide vuuke või neid uuesti vuukides jne.

Enamasti tähendab see seda, et piirdutakse töödega, mis aitavad kodul uuendada veidi välisilmet ja peita / parandada võimalikke pragusid või näiteks niiskuskahjustusi.

 Populaarseks saanud ja kasutusele võetud sõna „euroremont“ tähendas algselt peamiselt seda, et tubade probleemsemad lae- ja seinapinnad kaeti kipsplaatidega, kasutati tahveluksi, vahetati aknad, põrandakate jne. Lõpptulemusena tehti sisuliselt kogu siseviimistluse väljavahetamine täies mahus.

Nüüd kasutatakse pea iga kvaliteetsemalt tehtud remonttöö osas sõna euroremont. Tänasel päeval tähendab see rohkem seda, et seinad ja laed üritatakse sirgeks ajada ja tänapäevane ilme saavutada.

Lisaks kasutatakse ka mõistet „kapitaalremont“, mis enamasti tähendab maksimaalset uuendamist alates küttesüsteemidest, sanitaartehnikast, akendest, ustest, põrandakatetest jne. Kui varem teostati kapitaalremont umbes iga 15-20 aasta tagant siis järjest kvaliteetsemate materjalide ja tehnika tõttu võib kapitaalremondi vajadus tekkida ka mõnevõrra hiljem.

Olenemata sellest, millises mahus remonti teha peaks lähtuma reaalsest vajadusest ja mitte üle investeerima. Pole ju mõtet iga prao puhul kohe sein kipslaadiga katta, sest on mitmeid teisigi lahendusi, mis pragude probleemi peita aitab.

Pigem on oluline mõelda, millist eesmärki remont saavutada aitaks? Kas on mõistlik uuendada küttesüsteemi, näiteks radiaatorid uuemate kaasaegsemate vastu vahetades või hoopis uuendada elektrijuhtmeid või lisada valvesignalisatsioon, et tagada kodu pikaajaline turvalisus? Millist emotsionaalset või praktilist väärtust remont kokkuvõttes pererahvale annab?

Kui põhieesmärk teada siis on palju lihtsam kirja panna need tööd, mis konkreetse remondiga on vajalik teostada. 

Umbkaudsed remonttööde hinnad:

Jämedalt võib arvestada, et minimaalse siseremondi saab tehtud alates 130-150 eurot /m2 kohta, millest umbes pool kuluks töörahaks ja teine pool materjalidele.

 Põhjalikuma remonttöö hinnad algavad alates 300 eurost/m2 kohta ja sealt ülespoole olenevalt kasutatavatest viimistlusmaterjalidest ja lahendustest.

Mina isiklikult ei näe mõtet siseviimistlusse üle investeerida, sest kodu väärtus sellega üldjuhul ei kasva ning elukvaliteet enamasti ka mitte. Kui kodu on puhas, piisava ventilatsiooniga, korras torustike ja tehnosüsteemidega on sellises kodus hea elada.

Investeeri kodu remonti mõistlikult!

 

, ,

Iseehitamise valu ja võlu

Minu kodu lähedal on üks elamupiirkond, millest ma aeg-ajalt mööda jalutan. Ja seetõttu olen aastaid olnud pealtvaataja ühe eramu ehitamisprotsessile, mida tõesti ehitab omanik täiesti üksi.

Vaadates ehitustempot peab tõdema, et tegemist pole kiire ehitamisega. Ehitustööde peale on seni kulunud umbes 4-5 aastat ja sama tempoga jätkates kulub veel mõni aasta enne kui saab sisse kolida.

Aga seevastu sellist ehituskvaliteeti nagu seal on saavutatud kohtab väga harva. Iga töö on tehtud äärmiselt täpselt ja korrektselt. Näiteks fassaadi soojustusmaterjalina kasutatav peno on paigaldatud sellise täpsusega, et pole kuskil ka kõige pisematki pragu ning sein on filigraanselt sirge.

Märkimist väärib kindlasti ka see, et alati on kõik materjalid ladustatud korrektselt ning ehitusobjekti koristatakse regulaarselt. Kui tavaliselt on ehituse ajal maja ümbruses sageli korralik prügimägi siis sellel objektil on kõik absoluutselt puhas ja kõik prügi on alati peale tööpäeva lõppu koristatud.

Selle maja valmimist vaadates on selge, et seda ehitatakse palgaraha eest. Kogutakse mõnda aega raha, ostetakse ehitusmaterjali ja siis paneb peremees selle paika. Põhilised ehituskuud on suvisel perioodil puhkuse ajal või siis muul ajal õhtuti peale tööd.

Jõudumööda toetavad ka teised pereliikmed pereisa tööd. Pere 3 last ja abikaasa on samuti sageli abis ning aitavad lihtsamaid töid teha. Tõsi lapsed on veel väikesed ja nende tugi ehitustööde osas minimaalne.

Sealt mööda jalutades olen sageli imetlenud selle pere püüdlusi ja kindlameelsust niimoodi ise ehitades oma kodu luua. Sisuliselt kulub pea iga vaba hetk selles peres pereisal umbes 6 – 8 aasta jooksul ainult oma maja ehitamisele. Lisaks veel see, et suur osa teenistusest läheb ehitusmaterjalide ostmisele ja seetõttu muud soovid peavad jääma ootele.

Imetlen seda peret just seetõttu, et selline ise ehitamine nõuab pidevat pingutamist ja pühendumist, mida on vähestel.

Võtame kokku

Mis on iseehitamise peamised eelised:

  • Tugev emotsionaalne side oma majaga
  • Ehituskvaliteet sõltub sinu oskustest
  • Ehitustöid teostad endale sobival ajal ja mahus
  • Palgarahast ehitades ei ole vaja laenu võtta (või oleks vaja laenu võtta tunduvalt väiksemas mahus)
  • Maja ehitusmaksumus tänu iseehitamisele on väiksem
  • Iseehitamise käigus õpib uusi oskusi ja paned ennast proovile


Mis on iseehitamise peamised miinused:

  • Maja ehitusperioodiks kujuneb 6-8 aastat või enam
  • Kogu vaba aeg aastate jooksul kulub ainult ehitamisele ja ei jää aega perega ning näiteks harrastustega tegelemiseks
  • Ehitusperioodil peab pere elama kokkuhoidlikult kuna suurem osa teenistusest läheb ehitamiseks
  • Nõuab suurt pühendumist ja distsipliini võetud eesmärgi elluviimisel

Kindel on aga see, et kui lõpuks ise oma maja ehitades see lõpuks valmis saab, on rahulolu majast mitmekordne. Selliselt ehitavad oma maja ainult tõeliselt tugevad pered, kes saavad hakkama iga eesmärgiga oma elus!

Edu neile!