,

Milline peaks olema eramaja küttesüsteem?

Küttesüsteemi valik on üks olulisemaid teemasid igale oma maja ehitajale. Millised nõuded võiks olla küttelahendusele? Millist küttelahendust valida väiksemale eramajale?

Tavaliselt liigub küttesüsteemi valikul esimesena mõte soodsamate küttekuludega lahenduste suunas. Odavaks lahenduseks peetakse näiteks puit- või hakkepuidu-küttesüsteeme ning õhk ja maakütte soojuspumpadega lahendusi. Kas teha kallis investeering ja ehitada maakütte lahendus, mis võimaldab küttekulud viia väikseks? Või investeerida odavamalt väljaehitatud küttesüsteemi nagu näiteks elektriküte?

Vesipõrandakütte paigaldus

Vesipõrandakütte paigaldus

Näiteks väiksema maja puhul tähendaks see numbrite keeles umbes maaküttele koos põrandaküttega u. 200 000 kr ja elektrikütte väljaehitamisele umbes 50 000 kr. Maakütte tasuvusaeg võrreldes kallimate kuludega küttelahendustega võrreldes on umbes 7-8 aastat. Tundub, et tänasete energia hindade puhul, tasub igal juhul investeerida maaküttesse? Kas see on ikka alati nii?

Kui läheneda aga samale teemale teistmoodi ja investeerida hoopis kallima küttesüsteemi väljaehitamise asemel maja soojapidavusse. Ehitada madalaenergia maja.  Selliselt väheneb oluliselt maja kütmisvajadus ning saab edukalt kasutada ka näiteks elektrikütet. Täna, kus ehitushinnad on veel soodsad, soovitan seda võimalust kaaluda.

Järjest rohkem hakkab küttesüsteemi valik muutuma maja energiatüübi valikuks.

Kui ehitada passiivmaja või madala energiatarbega maja, siis küttesüsteemi osatähtsus muutub oluliselt väiksemaks kui seni.

Moodulmajade e-kursus
Nõuanded element- ja moodulmajade valikul

Oma maja ehituse e-kursus
Oma maja ehitustööde kavandamine ja elluviimine


4 replies
  1. Alar Anton
    Alar Anton says:

    Elektrikütte ehitamine on täna eramaja puhul pea võimatu. Seda eelkõige seetõttu, et uute normide kohaselt tkasutatakse maja energiavajaduse arvutustes iga erineva kütteliigi korral erinevat koefitsenti. Elektrikütte puhul on selleks 1,5. Maksimaalselt võib eramute puhul olla kulu arvutuslik kulu aasta peale 185 kWh/a.m2. Selles kulus on üsna määrava tähtsusega kütteliik. Juhul, kui selleks on elekter peab maja arvutuslik kulu olema orienteeruvalt 125 kWh/a.m2. Valides kütteliigiks näiteks maaküte võib küttekulu olla ka 220 kWh/a.m2, kuna koefitsent millega läbi korrutada tuleb on 0,7. Kuigi nendes arvutustes mängivad rolli ka muud asjad, nagu ventilatsioon, seinte-, katuse ja aknde ning uste soojapidavus on olulisim siiski kütteliik.
    Oma näidismajale (http://www.finnlamelli.ee/naidismaja) paigaldame komplektse lahenduse, kus esimese korruse põrandaküte on õhk-vesi soojuspumbaga II korrus,aga tehakse õliradiaatorite ja põrandaküttekaabliga. Paigaldame ka soojustagastiga ventilatsiooni süsteemi. Küttesüsteemi hind 125000.- +km ja vent. 70000.- +km.

    Vasta
  2. Eno Pappel
    Eno Pappel says:

    @Alar Anton
    See kirjeldatud loogika toimib normide arvutusvalemi kohaselt. Kui aga võtta eesmärgiks passiivmaja või madala energiatarbimisega maja, on küttevajadus minimaalne – enamasti soojusvahetiga ventilatsioon + niisketes ruumides elektripõrandaküte. Minu kirjutise eesmärgiks ei olnud soovitada elektrikütet vaid pigem soovitada ehitada võimalikult madala energitarbimisega majad, kus aktiivsest küttesüsteemist on võimalik peaaegu loobuda.

    Vasta
  3. Alar Anton
    Alar Anton says:

    Ka minu eesmärgiks pole elektrikütet maha teha, aga soojustuse lisamine seintesse üle 20 cm tõstab oluliselt hinda juhul, kui on tegemist nö. moodulmajadega. Tehased peavad tegema väga suuri investeeringuid. Majade puhul, mis ehitatakse jooksvast puitmaterjalist tuleb ilmselt soodsam Sinu pakutud variant. Tehasest maja karp tellides jääks kahtlevale seisukohale. Arvan,et odavam on valida kütteliik. Täna on madala energiatarbimisega majade hinnad üsna kõrged. Nii palju, kui mina tean siis kusagil tehase karbist pea 25% kõrgemad. Seda hinnavahet on raske kütteliigi valikust tuleva hinna erinevusega katta. Kuhu me aga pikas perspektiivis välja jõuame on lisamaterjalidele kulutatavad fossiilsed kütused. Tõstame nö. oma maavarade tarbimise küttekuludelt villa ja polüsterooli tootmisesse.

    Vasta

Trackbacks & Pingbacks

  1. […] oma varasemas kirjutises avaldasin arvamust, et ühest küljest on maja küttesüsteemi valimine muutumas järjest rohkem […]

Leave a Reply

Want to join the discussion?
Feel free to contribute!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga