,

Mis mõjutab ehitustööde kvaliteeti?

Ehitamine peab olema kvaliteetne ja seda ehitustööde igas etapis. Mis mõjutab ehituse kvaliteeti? Vaatame lähemalt tüüpilisi probleeme, mis ehitustööde kvaliteeti mõjutab.

1) Ehitatakse aegunud versiooniga projekti jooniste järgi

Ehitamise perioodil on väga oluline tagada, et kõigil osapooltel oleks kättesaadav õige projekti versioon. Selle töö jaoks peaks olema üks vastav isik, näiteks ehitaja poolne töödejuhataja, kuid see võib olla ka tellija ise. Oluline on tagada, et kogu ehitusperioodi jooksul oleks õige versioon kõigil osapooltel kohe kättesaadav. Ehitusplatsil kasutatakse paberil joonised ja kõige parem oleks selline töökorraldus, kus uue versiooni joonisest ehitusplatsile viimisel võetakse vana versioon objektilt ära.

Aegunud jooniste järgi ehitamisel märgatakse viga sageli alles siis kui tehtud töö parandamine ei ole enam majanduslik mõistlik ning nii tuleb vale lahendust, kas tellijal aktsepteerida või teha taas projekti muudatus, et olukorda paremaks saada.

2) Kiirustatakse ehitustöödega ja ei arvestata tehnoloogiliste piirangutega

Ehitamise protsessis on mitmed ehitustööd seotud tehnoloogiliste piirangutega. Näiteks betoonivalu kivistumine, pahtlikihtide ja värvikihi väljakuivamine, plaatimistöödega seotud kuivamisajad hüdroisolatsiooni, plaatimise, vuukimise etappides. Teatud määral saab vajalikku tehnoloogilist kuivamisaega mõjutada, kasutades kiirkivinevaid segusid ja mörte, kuid seda kõike teatud piirides.

Eriti ehitustööde lõpufaasis, kus objekti üleandmise tähtaeg on lähenemas, kiputakse ehitajate poolt kiirustama ja rikutakse toodete tehnoloogilisi nõudeid. Tulemuseks olukord, kus aluspind koorub, tekivad viimistluspraod ehk kokkuvõttes puudused, mis võivad tähendada tööde uuest tegemise vajadust.

3) Varasemad eksimused ehituses, mis avastatakse liiga hilja

Üks salakaval probleem on eksimused, mis tekivad tööde algusfaasis, näiteks siseseinte mahamärkimistel. Ootamatult sageli esineb selliseid eksimusi, mida visuaalsel kontrollil esmapilgul ei märka. Sellised vead, kus mõni seinaosa on näiteks 5-10 cm valesti maha märgitud ja valmis ehitatud, avastatakse enamasti alles viimistluse faasis.

Tulemuseks jällegi olukorda, kus ümberehitamine pole enam mõistlik ja üldjuhul lepitakse olukorraga, kuigi see võib tähendada ruumi kasutamisel piiranguid. Näiteks seintega piiratud garderoobikapid, mille sügavus ehitamise vea tõttu muutub, võib see tähendada probleeme riidekapi kasutamisel soovitud viisil.

4) Projektivälised lahendused

Ehitajatel võib tekkida ehitusprotsessis vajadus või soov muuta konstruktiivset lahendust enda jaoks lihtsamaks või mugavamaks. Muudatus selgitatakse tellijale lahti ja see viiakse tellija nõusolekul ka ellu. Samas sellised muudatused, mis nn. „põlve otsas“ tehakse on sageli korralikult läbi mõtlemata.

Alles hilisemas ehitusprojekti faasis selgub põhjus, mis projektis näidatud lahendus oleks õige olnud. Muidugi mõista ei ole mitte alati kogemustega ehitajate poolt projekti käigus tehtud muudatused halvad, kuid iga muudatus tuleb väga detailselt läbi töötada ja hinnata muudatuse mõju järgnevates tööetappides.

Projekti muudatuste soovi korral on õige kaasata muudatuse väljatöötamisse ka projekteerija ja koostöös leida sobilik lahendus.

Kokkuvõttes on oluline igal ehitusetapis pöörata piisavat tähelepanu kvaliteedile ning kvaliteedi tagamisega seotud protsessidele. Ehitustööde kvaliteet ei ole ainult korralikult paigaldatud parkettpõrand või plaaditud pind. Samaväärne on õigel ajal ehitajale antud õige versioon ehitusjoonisest, projekti muudatuse detailne ja läbimõeldud väljatöötamine, mahamärkimiste kohta mõõtmisprotokolli koostamine ja palju muud.

Tee oma ehitusprotsess kvaliteetseks!

,

Projekti järgi ehitamine?

Pole mingi saladus, et küllaltki suur osa eramajadest ehitatakse lihtsa ja üldnõudeid täitva eelprojekti staadiumis projektdokumentatsiooniga. Selliselt ehitatud eramaju valmib igal aastal hinnanguliselt  pooltel juhtudel, kuid võimalik, et ka oluliselt sagedamini.

Projekti mõte on kõige lihtsamalt öeldes tagada hoone toimiv terviklik konstruktiivne- ja tehniline lahendus, mis täidaks tugevuse -, ohutuse- ja ehitusfüüsika nõudeid.

Kuna hoonete projekteerimine on seotud suure hulga erinevate nõuetega, siis esmapilgul projektide plaane või vaateid vaadates, seda ei märka. Seetõttu sageli ei väärtusta tellija enamasti piisavalt projekteerija tööd. Vaatab projekti joonised ning talle tundub, et hea tahtmise korral joonestaks ta samasugused plaanid valmis.

Seda mõtet süvendavad ka mõnikord ehitusfirmad, sest konkurentsis töö pärast, ei pöörata hinnapakkumise esitamise staadiumis ehitusfirma poolt erilist tähelepanu sellele, et eelprojektis ei ole kõiki ehitamiseks vajalikke töid ja konstruktsioonide sõlmi ära toodud.

Seetõttu ei ole ka tellijal erilist soovi teha kulutusi põhjalikuma projekti (põhiprojekti ja tööjooniste) tellimiseks. Tellijale tundub, et küll ehitaja teeb oma kogemuse põhjal kõik vajalikud tööd ära ja milleks siis vajalik teha täiendavaid kulusid projekteerimisele.

Ehitamine projekti järgi

Ehitaja ülesanne on ehitada projektile vastavalt ja võimalikult kvaliteetselt. Ehitaja ülesanne ei ole mõelda välja konkreetseid konstruktiivseid sõlmi ja lahendusi, kui need projektis puuduvad. Praktikas aga on ehitajad sunnitud seda suuremal või vähemal määral enamike eramajade ehitamisel tegema.

Siinkohal tekibki üks kõige olulisem vastuolu. Juhul kui ehitaja mõtleb välja ja teeb valmis mõne sõlme, mida projektis ei ole lahendatud, siis ühelt poolt ta ei tohikski seda teha, sest tal ei ole üldjuhul projekteerimise õigust ja teiselt poolt pole ilma eriteadmisteta võimalik ka tellijal lahendatud sõlme kuidagi hinnata ja tööde teostamist kontrollida. Jah, enamikel ehitajal on olemas oma varasem ehituskogemus ja kasutataksegi oma parima teadmise ja kogemuste järgi enam-vähem analoogseid lahendusi, mida varem on teostatud ehk lahendusi, mida projekteerijad on varem koostanud.

Kuid alates sellest hetkest, kui ehitaja või ka tellija ise hakkab konstruktiivseid lahendusi välja mõtlema ja need realiseerima, pole see enam projekti järgi ehitamine.

Heal juhul on uus välja mõeldud konstruktiivne lahendus õnnestunud ja toimiv, kuid mitte alati.

Riskid kuhjuvad

Millised on kokkuvõtlikult need peamised riskid, kui projekteerimist hakatakse tegema kohapeal jooksvalt näiteks ehitaja enda poolt:

  • Lahenduse kvaliteet võib olla ebapiisav ja tehtud muudatus võib kaasa tuua kvaliteediprobleeme.

  • Ehitustööd pole enam selgelt kontrollitavad, kuna lahenduse kohta tavaliselt eelnevalt jooniseid ei koostata.

  • Tehtud lahendus ei arvesta järgnevat tööetappi ja toob kaasa lisakulusid järgmiste tööde osas, mistõttu tervikuna ehitustööde maksumus võib muutuda.

Alahindamata ehitaja tööd ja tahet teha toimivaid sõlmi, tuleks projekteerimistöö jätta siiski projekteerijatele.

,

Tegevusplaan oma maja ehitamiseks

Iga suur asi algab ühest ainsast mõttest. Ühest julgest mõttest. Oma kodu rajamine on kindlasti suur ja julge mõte. Kuid ainult mõttest ei piisa ja tuleb oma mõtted ka ellu viia. Kuidas alustada oma maja ehitamist ja millest siis oleks mõistlik alustada?

Tee lihtne tegevusplaan

Alustada tuleks tegevusplaani koostamisega. Lihtsa ja selge tegevusplaaniga ning tegelikult piisab ka ainult väga lühikesest plaanist. Mida vähem esialgu tegevusplaanis tegevusi kirjas, seda isegi parem, sest siis ei ehmata tööde hulk kedagi ära.

Mis võiks olla esimeses lihtsas tegevusplaanis?

Tegevus

Alamtegevused

Märkused

1. Majaehituse finantseerimine

– Omafinantseeringu mahu väljaselgitamine

– Laenuvõimaluste väljaselgitamine

– Võimalike tagatisvarade väljaselgitamine sh. maja ehitamisprioodil maja turuväärtuse hindamiste vajalik arv

Tavaliselt on vajalik leida ka täiendav finantseerimisallikas ehk taotleda pangalaenu. Pankade kodulehel on olemas esmased laenukalkulaatorid, mille abil saab ise teha esialgsed arvutused laenuvõime osas. Samas täpsema ja konkreetse laenupakkumise osas on kindlasti vajalik kokku leppida kokkusaamised mõne panga laenukonsultandiga ja koostöös pangaga otsida konkreetseid lahendusi. Kindlasti ei tasu piirduda ainult ühe pangaga, vaid uurida võimalusi erinevatest pankadest.

2. Krundi valik

– Asukoht: kaugus keskusest, töökohast, lasteaiast, koolist jne.

– Kommunikatsioonide olemasolu kontrollimine või nende rajamise kulude selgitamine

– Juurdepääs krundile, tee olukord

– Päiksevalgus ja maja orientatsioon

– Võimalike muude krundiga või sellega piirnevate aladega seotud piirangute väljaselgitamine (detailplaneeringud, rajatavad teed, tööstushooned jne.)

Maja tarvis sobiliku ehituskrundi otsimine. See on üks raskemaid tegevusi, millega peab iga majaehitaja hakkama saama.

Krundi valikul ei ole kindlat loogikat, ennekõike peab see lihtsalt meeldima nagu ka krunti ümbritsev keskkond.

Krundi valimisel valitakse kodu, kohta kuhu alati tahad tulla ja kus tunned ennast hästi. Krunti tasub võimalusel vaatamas käia erinevatel aastaaegadel ja nii päiksepaistes kui vihmasel päeval. Ainult nii tekib õige ettekujutus ning õige tunne, kas krunt sobib või mitte.

3. Maja projekt

– Maja ruumide arv ja suurused ehk esmane ruumiplaan ning funktsionaalsus

– Korruselisus

– Välisilme ja stiil

– Maja sobivuse hindamine valitud krundile
– Tüüpprojekti ostmine (ka näiteks koos ehitamisega) või eraldi individuaalprojekti tellimine arhitektilt

– Sidumisprojekti koostamise tellimine ja ehitusloa taotlemine

Abiks tuleb erinevate tüüpprojektide sirvimine ja selle abil esmase arusaama kujundamine, milline võiks olla maja arhitektuur ja välisilme.

Maja ruumiplaani koostamisel on mõistlik algul panna kirja kõik ruumid, mis pähe tulevad. Hiljem nagunii korrastub ruumiplaan ning muutub kompaktsemaks.

Maja projekti puhul peab jätma endale aega läbimõtlemiseks, töötama ühe versiooni projektist välja ja laskma sellel “seedida”, et tunnetada projekti sobivust.

4. Ehitamise hind ja ehitaja valik

– Hinnaküsimise põhjalik ettevalmistamine ja hinnaküsimise korraldamine kaasates vähemalt 5-6 ehitusfirmat.

– Hinnapakkumiste tulemuste analüüsimine

– Läbirääkimised ehitajatega

– Vali ehitaja ja sõlmi ehitusleping

Kõige olulisem ja keerulisem ülesanne on korraldada hinnaküsimine selliselt, et seal sisalduks kõik soovitud.

Iga hinnapakkumises toodud rea osas tuleb välja selgitada, mis täpsemalt seal sisaldub?

Selline lihtne plaan ei kata küll kaugeltki kõiki tegevusi, kuid on piisav selleks, et käivitada oma maja ehitamise protsess. Kui see protsess on juba kord käima lükatud siis läheb kõik edasi juba lihtsamalt. Seejärel tuleb lihtsalt pidevalt ette kerkivad probleemid ükshaaval lahendada ning hoida sihti silme ees.

Tee omale lihtne tegevusplaan ja pane oma majaehituse protsess pöörlema!

,

5 põhjust, miks koostöö ehitajaga ei õnnestu?

Selleks, et ehitustööd õnnestuksid on väga oluline osa täita ka tööde tellijal. Millised on need põhjused, miks koostöö tellija ja ehitaja vahel ei õnnestu? Kas tellija saab teha midagi teistmoodi ja paremini?

Vaatame mõningaid levinumaid probleeme ja nende põhjuseid:

1. Tööde sisu ei ole täpselt ja detailides kokku lepitud.

Ebapiisava mahuga projekt, kokkuleppimata tööde piirid, tööde sisu või mahud muudavad koostöö väga keeruliseks, sest tellija ootab siis alati ehitajalt enamat võrreldes sellega, mida ehitaja on arvestanud. Tekivad tülid ja vaidlused. Oluline on alati enne lepingu sõlmimist leppida kokku teostatavad ehitustööd piisavalt detailselt ja selliselt, et mõlemad osapooled teostatavatest töödest võimalikult ühtemoodi aru saaksid.

2. Puudub selge ajaplaan, mis sisaldaks ka vahetähtaegasid.

Üllatavalt palju eramajade ehitamisi käivitatakse ilma konkreetsete vahetähtaegadeta. Ilma tööde ajaplaanita, kus oleks kirjas ka konkreetsete töölõikude vahetähtajad, kuhjub erinevate ehitustööde teostamine objekti lõpufaasi ning soovitud lõpptähtajaks maja valmis saada väga raske. Korraga ei ole kõiki edasilükatud ja tegemata ehitustöid võimalik ära teha ning plaanitud lõpptähtajast üleminek on tõsiasi.

3. Kvaliteedinõudeid ei ole kokku lepitud.

Ehitamine on teenus ja nii nagu oleme kõik oma elus kogenud väga erineva kvaliteediga teenuseid siis nii on see ka ehitussfääris. Kui enne ehitamist ei ole ehitustöödele kvaliteedinõudeid ette antud siis ei saa ka nõuda tippklassi kvaliteeti. Enamasti jälgivad tellijad peamiselt viimistlemise kvaliteeti ja ajavad taga iga millimeetrit pinnasileduse saavutamisel. Kuid oluliselt tähtsam on ehituskonstruktsiooni ehituskvaliteet ja selle tagamine. Kvaliteedinõuded tuleb alati ehituslepingus fikseerida, sest muidu on ehitajal õigus ehitada kõige madalama kvaliteediga, mis kindlasti tellijale ei meeldi.

4. Tööde / tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise korda pole kokku lepitud.

Suur osa vaidlusi tekib tööde ülevaatamisel ja akteerimisel. Aktiga fikseerib ehitaja tehtud töölõigu valmimise ja kutsub tellija töölõiku üle vaatama ning peale akteerimist saab ehitaja esitada akteeritud mahus arve. Probleem ja vaidlused tekivad aga peamiselt seetõttu, et tellija ei hinda tehtud tööd kvaliteetseks või lõpetatuks ning keeldub akti allkirjastamast ning ei soovi ka akti alusel koostatavat arvet lasta koostada või vastu võtta.

Tellija hoiab sellega kinni tööde jätkumise ja tekivad tõsised probleemid osapoolte edasises koostöös.

Kui tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise kord on lepingus olemas siis tavaliselt suuri probleeme pole, sest selline kord sätestab tavaliselt selle, et ehitaja tellijapoolsete õigustatud puuduste korral võetakse akteeritud töödest need puudustega tööd välja ning tuuakse eraldi ära puudustega tööd, mis tehakse hiljem. Samuti vähendatakse ka puudustega tööde arvelt akteerimisele minevat summa ning tellijal tuleb tasuda ainult selle töölõigu nõuetekohaste tööde eest. Selline lahendus tagab selle, et ka osaliste puudustega tööde puhul tööprotsess jätkub ehk ehitaja saab töödega jätkata ja teha ka parandustöid ning saab tasu nõuetekohase töö eest.

5. Projekti muudatuste korral ei fikseerita muudatusi või tehakse neid suusõnaliselt.

Tellija ülesanne on fikseerida kõik projekti käigus tehtavad muudatused (kuna kõik muudatused tehakse tellija soovil või tema heakskiidul) ja hea seista ka selle eest, et need muudatused jõuaksid ka projekti, kõigile ehitusega seotud osapoolteni. Sageli tellija seda ei tee ning nii ei jõua vajalik info kõigi vajalike osapoolteni. Tulemuseks olukord, kus mõne muudatusega rikutakse tehtud tööd, kuid mida varasema infovahetusega oleks saanud ennetada. Tekivad lisakulud ja pinged nii tellija jaoks, kui ka ehitajale.

Hea koostöö sõltub alati ka ehitajast.
Hea ehitaja aitab ka ise kaasa eeltoodud teemade lahendamisele ja pakub ise tellijale lahendusi, sest mõlemat osapooli arvestav koostöö on ka ehitaja huvides. Kui mõlemad osapooled on huvitatud ausast ja teist poolt austavast koostööst lahenevad ka kõige keerulisemad ettetulevad probleemid suuremate tagasilöökideta.

Panusta läbimõeldud koostöösse!

,

Kuidas kõige kiiremini oma maja ehitada?

Kiirus. See sõna kannustab meid kogu elu, et aina kiiremini endale seatud eesmärke täita. Majaehitamine on esmapilgul valdkond, kus väga kiiresti toimetada ei saa. Lähemalt teemat vaadates saab selgemaks, millised on võimalused ja kuidas siiski vajadusel kiiresti oma majani jõuda.

Kõige kiirem valik on loomulikult valmismaja ostmine järelturult või uusarenduste hulgast, kuid iga maja on seotud asukohaga ning just asukoha tõttu ei pruugi saadaolevad majad sobida. Samuti ka maja ruumiplaan, sisekujundus ja kõik muu peab olema igale majaostjale võimalikult sobilik. Sageli see aga pole nii.

Siis jääbki üle ainult üks võimalus, ise vaba krunt otsida ja sinna soovitud maja ehitada.

Millised on võimaluse, et saaks kiiresti oma krundile maja püsti panna.

1. Elementmajad laos

Aeg- ajalt tekib elementmajade tootjatel olukordi, kus nad on tootnud mõne elementmaja, kui see jäänud mingil põhjusel lattu seisma. Mõnikord majatootjad reklaamivad selliseid maju ka ise oma kodulehel, kuid soovitav on ise samuti üle küsida, kas on mõni maja lattu seisma jäänud.

Üheks argumendiks nn. laos oleva maja kasuks valida on ka see, et neid pakutakse sageli allahindlusega ning selline lisasoodustus tuleb igale majaehitajale kasuks.

Vajalik hea õnn, et sobilik lattu toodetud elementmaja leida!

2. Elementmajad tellides

Ühe keskmise suurusega (150 m2) elementmaja seinaelementide tootmine tehases võtab aega sisuliselt vaid 2 nädalat ning seega võimalik suur osa maja karkassist valmis toota väga kiiresti. Praktikas on aga tehases töödel järjekorrad ning seetõttu kulub suur osa ajast oma tellimuse täitmise ootamisele. Sellel põhjusel kulub enamasti elementmaja seinaelementide tellimisest kuni valmimiseni aega u. 8-10 nädalat. Aeg-ajalt võivad ka järjekorrad olla lühemad ning õnnestub ka kiiremalt elemente ja majadetaile toota.

Kiirus oleneb tehase tellimuse täitmise ajast!

3. Kohapeal krundil maja ehitamine

Esmapilgul tundub see olema kõige aeglasem viis oma maja ehitada. Kuid praktikas võib ka kohapeal maja ehitamine olla kiire. Kõik sõltub töökorraldusest ja tööjõuressurssidest ning kui põhjalikult on tehtud eeltöö ja vajalike materjalide hankimine või tellimine.

Mida paremini on tehtud ettevalmistööd seda kiiremini saab ehitada ja viia miinimumini kõik ooteajad ning seisakuid. Kohapeal ehitamine nõuab väga head töökorraldust!

Vajalik väga hea planeerimine ja projektijuhtimine!

NB! Ei tasu unustada, et element- ja moodulmajade puhul on vajalik ka vundamendi ehitus ja enamasti ka oluline osa töid teha ehitusobjektil.

Niisiis parim viis kiiresti oma maja ehitada on praktikas kombinatsioon nii ettetellitavatest konstruktsioonidest kui ka heast töökorraldusest ehitusobjektil. Ehitustöid detailselt ette planeerides on võimalik teha seda enamasti soodsamalt ja kiiremini!