Postitused

elementmajad, pre-cut, moodulmajad

Alates jaanuari lõpust on muutunud ja uuenenudMoodulmajade võrdluse e-kursus, mis on kasvatanud nii teemaderingi kui ka lisanud võrdlusse juurde majatootjaid.

Täiendatud sisu osas kajastatakse nüüd ka detailsemalt neid teemasid, mis tavaliselt majapaketti ostes, jäävad tähelepanuta või “võtmed kätte” tellimuse puhul kipuvad jääma liialt üldiseks.

Sellised tööd on ennekõike vundamendid ja majaga seotud eritööd, millest sageli libisetakse üle ning mille tõttu kliendil tekib hiljem sageli möödapääsmatult lisakulusid. Kursus kajastab nüüd ka põhilisi ehituslikke nüansse, mida iga element- või moodulmaja tellija peaks teadma enne lepingu sõlmimist.

Ka element- või moodulmaja kohta kehtib nõuanne, nagu iga maja ehitamise puhul, tee põhjalik eeltöö ning enneta sellega ebaselgust ja vigu ehitusetapis. Praktilised kogemused on näidanud, et kõigil, kes pole täpselt majatootjaga / ehitajaga suutnud kokku leppida tööde mahtusid, sisu ja tööde piire, tekib ehitusperioodil probleeme ning ka lisakulusid.

Tegutse oma maja ehitamisel läbimõeldult. Osale e-kursusel siit >>

Maja fassaad on maja visiitkaart. Fassaadi järgi antakse hinnang majale. Kuid lisaks ilule on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta seinakonstruktsioone väliste tingimuste eest. Erinevad ilmastikuolud ja ennekõike kiire ilmastiku vaheldumine annab fassaadidele suure koormuse.

Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinuimad lahendused:

  • Puitvooder
  • Krohvipinnad
  • Müürikivid

Ja loomulikult ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja tervikuna oluliselt huvitavamaks teha maja väljanägemist.
Lisaks on olemas mitmeid erinevad fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, erinevate materjalide immitatsioonid, alates plastikust või tsemendist voodrilaudadega lõpetades klassfassaadidega ning betoonpindadega.

Kuna järjest rohkem seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded siis paraku väga ekstravakantseid lahendusi ei saa majaehitaja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab ka alati luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida?

Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid.
Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine.
Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid:

Puitvooder

Näiteks puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudu on lihtne ja taskukohane parandada. Samas hooldustöödega peaks arvestama u. iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab, et selliselt saab puitfassaadi eluiga järjest pikendada ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50-100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.

Krohvitud fassaadid

Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba u. 6-7 aasta pärast (sageli ka varem), kuna kipuvad määrduma ning nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist.

Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa u. 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt õhekrohvisüsteemi suurem remont ootab ees hiljemalt u. 20-25 aasta pärast.

Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita enamasti täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse sisse kirjutada pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama.
Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus.

Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga eriti keraamiliste telliste puhul võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Milline on Sinu valik?

Kivimaja on peetud alati väärikaks ja ihaldatud valikuks oma kodu rajamisel. Kivimaja massiivsus ja tugevus annab just kui täiendava turvatunde ning laseb tunda ennast kodus hästi.

Kõik me oleme kuulnud, et kivimaja ehitamine võrreldes näiteks puitkarkassmajaga on kallim. Kuid millest kallidus tekib? Vaatame peamisi põhjuseid:

Vundament

Raske kivikonstruktsiooniga maja vajab suurema kandevõimega vundamenti, mis tähendab teisiti öeldes massiivsemat ja suuremate mõõtmetega ning paremini armeeritud vundamenditaldmikku või näiteks plaatvundamenti. Lisaks on kivimaja puhul vajalik üldjuhul suuremate mõõtmetega vundament, kuna kivimaja välisseina konstruktsioon tänapäevase energiasäästliku maja puhul kipub olema u. 40 cm või paksemgi, mis vajab toetuspinda ning samal ajal vähendab ka maja kasulikku pinda.

Ehitusaeg

Kivikonstruktsioonide ehitustööd võtavad tehnoloogilistel põhjustel rohkem aega ja on töömahukamad. Keskmise kivimaja karbi ehitus võtab aega minimaalselt 2 – 3 kuud.

Kivimaja puhul nõuab ka majasiseste kommunikatsioonide ja kaablite/juhtmete vedamine seintesse suuremat vagude freesimist ja aukude puurimist ning seejärel vajavad pinnad uuesti tasandamist.

Kokkuvõttes tähendab pikem ehitusaeg suuremaid ehituskulusid ja kõrvalkulusid ning ka suuremat ilmastikutingimustest sõltumist.

Konstruktsioonide valik

Kui vaadata lähemalt võimalusi, kuidas kivikonstruktsioonis maju tänasel päeval ehitatakse, siis kõige levinumad lahendused on erinevad plokitooted, erinevate kiviplokkide tootjad pakuvad, kas osalisi või pea terviklahendusi, mis võimaldavad pea kogu maja ühest põhimaterjalist ehitada. Teine võimalus on erinevad komposiitplokid või soojustusplokid, mis armeeritakse ning betoneeritakse teatud plokiridade järel. Sellised lahendused võimaldavad veidi suuremat ehituskiirust, kuid need lahendused veel eramuehituses väga levinud ei ole.

Kolmas võimalus on valmis nn. sandwich-välisseina paneelid, mis tehases vastavalt kliendi tellimusele valmis tehakse ning objektil kokku monteeritakse, mis võimaldab ehitamise kiirust veelgi parandada.

Kivimaja väärtus

Kui otsida põhjendust, miks näiteks puitkarkassmajast u. 15% kallima kivimaja kasuks otsustada siis üheks põhjuseks võib olla see, et järelturul hoiab kivimaja paremini ajas oma hinda. Teiste sõnadega peaks juhul, kui näiteks aastakümne pärast peaks olema vajadus maja müü, saab selle eest paremat hinda küsida, kuid see sõltub ka üldisest olukorrast kinnisvaraturul.

Kindel on aga see, et kivimajas tunneb, olgu siis kasvõi petlikult, inimene ennast turvaliselt.
Minu kodu on minu kindlus – nii mõtleb iga koduomanik aga eriti kivimaja omanik!

Maja ehituse planeerimisel on mõistlik arvestada kindlasti ka maja hoolduskuludega. Fassaad, mis on pidevalt loodusjõudude meelevallas, on enamasti see koht, mis vajab suhteliselt regulaarset korrastamist ja hooldamist kogu maja eluea jooksul. Seega on fassaadikatte valik oluline läbi mõelda ning hoolduskuluga arvestada.

m1

Jämedalt liigitatuna on eramute puhul enim kasutusel järgmised fassaadimaterjalid:

Puitfassaadid
Puitpindasid kahjustab ultraviolettkiirgus, niiskuse ja temperatuuride muutus. Puitpinna vastupidavus sõltub kui kvaliteetne ja kui korralikult puitpind on töödeldud. Siiski üldjuhul tuleb puidust fassaadi üle värviga u. iga 10 aasta tagant, mõnel juhul ka väiksema aja tagant. Puitfassaadi eeliseks on kindlasti aga see, et näiteks mädanikuprobleemide korral saab suhteliselt lihtsalt kahjustunud fassaadilauad välja vahetada ning mõistlike paranduskuludega hakkama saada. Samas vajab fassaadi korrastamine puitpindade puhastamist, korrastamist ja enamasti on mitmekorruselise maja puhul vaja tellinguid – see kõik kokkuvõttes ei tee korrastustööd sugugi odavaks.

Krohvitud fassaadid
Krohvitud fassaadid on esimestel aastatel peale valmimist ilusad, kuid juba 4-5 aasta pärast kipuvad  üldjuhul nähtavale tekkima esimesed kahjustused. Krohvikihti aja jooksul tekkivad mikropraod ja külmumis- ja sulamistsüklid aga teevad suhteliselt kiiresti oma laastavat tööd ning sageli juba u. 5-6 aasta tagant oleks vajalik fassaadi parandada. Ei ole kahjuks ka väga harvad need juhused, kus fassaadikrohv paigaldatakse seintele hilissügisel ning fassaadpinnad ei suuda enne külmade tulekut välja kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seinast lahti ning vajavad kohest parandamist.

Lisaks määrduvad krohvitud fassaadid aja jooksul ja paremal juhul vajavad parandustöid u. iga 10 -15 aasta järel.

Fassaaditellised ja betoonpinnad
Ajale peavad kõige paremini vastu betoonpinnad ja fassaaditellised (näiteks silikaatkivid ja keraamilised tellised), mis väga pika aja jooksul ei vaja parandustöid. Kui vundament on korralik ning vertikaalseid pragusid ei teki siis võib betoon ja fassaadipinnad hooldusvabalt vastu pidada aastakümneid (30-40 aastat või rohkemgi). Selle aja jooksul võib tekkida vajadus pindu puhastada, kuid otseseid parandustöid ei pruugi vaja minna.

Eriti vastupidav on keraamiline tellis (põletatud savitellis), näeb korralikult laotuna alati kena ja värske välja ka pikkade aastate pärast.

Kokkuvõttes
Loomulikult on vastupidavamad fassaadimaterjalid kallimad ning alginvesteering on suurem. Samas kuigi jooksev hoolduskulu on minimaalne või puudub näiteks keraamilisel tellisel pikemat aega sootuks, siis näiteks pragude korral seinas on nende parandamine kallis ja keeruline töö.

Fassaadi planeerimisel tulekski kokkuvõttes teha otsus, kas valida regulaarsemat hooldust vajavad pinnad, mida vajadusel ka suhteliselt odav parandada või investeerida väga korralikku vundamenti, et ei tekiks vajumisest tingitud pragusid ja vastupidavamasse fassaadikatesse, mis püsib pikka aega pea hooldusvabana.

Sain hiljuti kirja ühelt majaehitaja.ee lehe lugejalt ja soovin jagada kirjas toodud mõtteid, mis minu arvates kuluvad ära kõigile, kellel majaehitamine esmakordselt kavas.

Väljavõte kirjast:

Julgustatud teie kursusest eelmise aasta kevadel, tellisime omale maja „võtmed kätte“ paketi. Kursusest oli väga palju abi, sest paraku olime mõlemad ehituse alal täielikud võhikud. Täna on teist päeva võtmed käes ja väikene puidust maaküttega moodulmajake valmis.

Meie tagantjärgi tarkus näitab, et kui ise ehituses täielik võhik oled on väga oluline.

  1. Pea igapäevane tihe koostöö objektijuhi ja projektijuhiga.
  2. Usaldusväärse ja professionaalse ehitusjärelevalve kaasamine. Meie majakese ehitusekäigus oli ehitusjärelevalvel väga oluline roll ja kulutused sellele tasusid ennast mitmekordselt.
  3. Enese ehitusalane harimine alates vundamendi ehitusest kuni ventilatsiooni keerdkäikudeni.
  4. Mitte mingil juhul ei tohi jääda oma maja ehitusel kaugelseisjaks ja lihtsalt laiseldes oodata võtmeid.

Mida teistmoodi või paremini oleksime saanud teha, ei oska hetkel kosta, eks aeg näita. 2 aastane garantii kehtib ja  ei kahtle ehitajas, et ta selle aja jooksul ilmneda võivad möödalaskmised parandab.

Et minu kiri igav ei oleks, panen paar pildikestki juurde.

Veelkord tänud suurepärase ja kasuliku töö eest, mida teete. See on tõesti vajalik!

Kaks „hullu“ pensionieelikut, kes oma linnakorteri maha müüsid ja maale, metsaveerele, jõekääru suutsid omale väikese majakese ehitada.

Kommentaarina tahaksin omalt poolt just rõhutada samuti, et maja ehituses on tellijal väga oluline roll, mida ei saa mitte keegi peale tellija ise ära teha. Tellija teeb otsuseid ja valikuid ning selleks, et otsuseid õigesti teha peab teatud mahus ennast ehituslikult harima.