Postitused

Ehitamine peab olema kvaliteetne ja seda ehitustööde igas etapis. Mis mõjutab ehituse kvaliteeti? Vaatame lähemalt tüüpilisi probleeme, mis ehitustööde kvaliteeti mõjutab.

1) Ehitatakse aegunud versiooniga projekti jooniste järgi

Ehitamise perioodil on väga oluline tagada, et kõigil osapooltel oleks kättesaadav õige projekti versioon. Selle töö jaoks peaks olema üks vastav isik, näiteks ehitaja poolne töödejuhataja, kuid see võib olla ka tellija ise. Oluline on tagada, et kogu ehitusperioodi jooksul oleks õige versioon kõigil osapooltel kohe kättesaadav. Ehitusplatsil kasutatakse paberil joonised ja kõige parem oleks selline töökorraldus, kus uue versiooni joonisest ehitusplatsile viimisel võetakse vana versioon objektilt ära.

Aegunud jooniste järgi ehitamisel märgatakse viga sageli alles siis kui tehtud töö parandamine ei ole enam majanduslik mõistlik ning nii tuleb vale lahendust, kas tellijal aktsepteerida või teha taas projekti muudatus, et olukorda paremaks saada.

2) Kiirustatakse ehitustöödega ja ei arvestata tehnoloogiliste piirangutega

Ehitamise protsessis on mitmed ehitustööd seotud tehnoloogiliste piirangutega. Näiteks betoonivalu kivistumine, pahtlikihtide ja värvikihi väljakuivamine, plaatimistöödega seotud kuivamisajad hüdroisolatsiooni, plaatimise, vuukimise etappides. Teatud määral saab vajalikku tehnoloogilist kuivamisaega mõjutada, kasutades kiirkivinevaid segusid ja mörte, kuid seda kõike teatud piirides.

Eriti ehitustööde lõpufaasis, kus objekti üleandmise tähtaeg on lähenemas, kiputakse ehitajate poolt kiirustama ja rikutakse toodete tehnoloogilisi nõudeid. Tulemuseks olukord, kus aluspind koorub, tekivad viimistluspraod ehk kokkuvõttes puudused, mis võivad tähendada tööde uuest tegemise vajadust.

3) Varasemad eksimused ehituses, mis avastatakse liiga hilja

Üks salakaval probleem on eksimused, mis tekivad tööde algusfaasis, näiteks siseseinte mahamärkimistel. Ootamatult sageli esineb selliseid eksimusi, mida visuaalsel kontrollil esmapilgul ei märka. Sellised vead, kus mõni seinaosa on näiteks 5-10 cm valesti maha märgitud ja valmis ehitatud, avastatakse enamasti alles viimistluse faasis.

Tulemuseks jällegi olukorda, kus ümberehitamine pole enam mõistlik ja üldjuhul lepitakse olukorraga, kuigi see võib tähendada ruumi kasutamisel piiranguid. Näiteks seintega piiratud garderoobikapid, mille sügavus ehitamise vea tõttu muutub, võib see tähendada probleeme riidekapi kasutamisel soovitud viisil.

4) Projektivälised lahendused

Ehitajatel võib tekkida ehitusprotsessis vajadus või soov muuta konstruktiivset lahendust enda jaoks lihtsamaks või mugavamaks. Muudatus selgitatakse tellijale lahti ja see viiakse tellija nõusolekul ka ellu. Samas sellised muudatused, mis nn. „põlve otsas“ tehakse on sageli korralikult läbi mõtlemata.

Alles hilisemas ehitusprojekti faasis selgub põhjus, mis projektis näidatud lahendus oleks õige olnud. Muidugi mõista ei ole mitte alati kogemustega ehitajate poolt projekti käigus tehtud muudatused halvad, kuid iga muudatus tuleb väga detailselt läbi töötada ja hinnata muudatuse mõju järgnevates tööetappides.

Projekti muudatuste soovi korral on õige kaasata muudatuse väljatöötamisse ka projekteerija ja koostöös leida sobilik lahendus.

Kokkuvõttes on oluline igal ehitusetapis pöörata piisavat tähelepanu kvaliteedile ning kvaliteedi tagamisega seotud protsessidele. Ehitustööde kvaliteet ei ole ainult korralikult paigaldatud parkettpõrand või plaaditud pind. Samaväärne on õigel ajal ehitajale antud õige versioon ehitusjoonisest, projekti muudatuse detailne ja läbimõeldud väljatöötamine, mahamärkimiste kohta mõõtmisprotokolli koostamine ja palju muud.

Tee oma ehitusprotsess kvaliteetseks!

lae-ehitusKui jõuab kätte maalritööde aeg siis “ärkab” pea iga tellija ning asub hoolega teostatud töid kontrollima. See on igati mõistetav, sest maalritööd annavad ruumidele lõpliku ilme ning loomulikult soovib iga tellija, et tema seinad ja laed oleksid peegelsiledad ning näeksid ilusad välja.

Millest aga sõltuvad sildad seinad ja laed ning kas tellija saab selles osas ka midagi ära teha?

Praktikas jõuavad maalrid objektile siis kui enamik ehitajad on juba majast üle käinud. Tehakse veel viimaseid vagusid või auke seina või lakke, et äraunustatud kaablid saaks ikka õigesse kohta. Seinte ja lagede aluspinnad on ebaühtlase kvaliteediga, sest sageli osad töid on teinud ühe “käekirjaga” üldehitajad ja osa mõnevõrra teise töökultuuri või oskustega ehitajad.

Objektile saabudes vaatab, esimese asjana, maalritööde firma teatud hirmuga üle kõik aluspinnad, mida tuleb hakata viimistlema. Miks aga hirmuga?

Põhjus on selles, et maalritööde teostaja teeb oma hinnapakkumise ja sõlmib tellijaga kokkuleppe sageli oluliselt varem, kui aluspinnad on valminud ning seetõttu võib jääda maalritööde teostaja piltlikult öeldes, juba enne tööle asumist, halba olukorda. Nimelt tuleb sageli ette olukordi, kus enne kui maalritööde teostaja, saab asuda oma põhitööd tegema, peab ta hakkama aluspindasid täitma ja tasandama, et lõppviimistlust oleks üldse võimalik soovitud kvaliteedis teostada.

Teiste sõnadega tuleb aeg-ajalt maalritel alustada esimese tööna teiste kehva töö parandamisega, enne kui saab alustada oma põhitööga. Probleem aga selles, kas tellija ikka katab need kulud ja ning kas tellija aktsepteerib varem kokkulepitud ajaplaani pikendamist?

Enamasti küll kõik maalritööde tegijad vaatavad enne tööde alustamist valminud aluspinnad üle ja vajadusel ka paluvad täiendavate kulude katmist, seoses aluspindade korrastamisega, kuid erinevatel põhjustel näiteks, et tellijaga hästi läbi saada või väga tööd vaja, võtavad aluspinnad sellisena vastu nagu nad on ning teevad lisapingutusi ja kulutusi, et tööd ära teha. Tellijad ei ole arvestanud, et tuleb nüüd aluspindade rihtimiseks lisakulusid teha ning võitlevad selle lisakulu tekkimisele vastu.

Võiks öeldagi, et enamik tellijad eeldavad, et olenemata aluspinna seisukorrast, ongi see maalrite ülesanne, et kõik varasemad möödalaskmised pindade osas, korda teha ning eeldatakse, et see töö on hinna sees.

Pikema staažiga maalrid teavad rääkida lugusid ka sellistest tellijatest, kes nõuavad maalritelt lausa 0 mm tolerantsiga seinte ja lagede pindasid ehk siis sõna otseses mõttes peegelsiledaid pindu ning täpselt 90 kraadiseid nurki.

Head tellijad, ärge tehke maalritele liiga, nõuda saab seda, mis on kokkulepitud enne tööde algust ning seda, mis on ehituses reaalne ja praktiline. Seinte siledus on mõne tellija jaoks otsekui kogu maja kõige tähtsam asi, samas kui sellel hetkel kui seinakonstruktsiooni tehakse ning näiteks soojustuskihti pannakse, ei ole see tellijale huvipakkuv.

Reaalselt on enamike majadega ja tellijatega nii, et maja valmimise faasis jäävad tellijale silma kõik värvitööde puudused või parandused, ükskõik kui väiksed need ka poleks ja võideldakse kasvõi veri ninast välja, et need korda saaksid. Samas umbes 3-4 kuu pärast ei tule tellijale enam meeldegi need kohad ning kui majas sisustus sees, siis väiksemad viimistlusprobleeme ei märka mitte kui keegi.

Mida saab tellija paremini teha, et maalrid saaksid oma tööd rahulikumalt teha?

1. Aluspindade ülevaatus siis kui aluspinna tegija veel objektil

Maalritööde tegijatele peaks tellija võimaldama tööfrondi ülevaatuse veel siis kui aluspindade tegija ei ole objektilt lahkunud. Siis saab maalrifirma näidata need kohad, mis vajaksid parandamist ning ei teki kohe asjatuid pingeid maalritöödega alustamisel.

2. Lepingus fikseerida viimistlustööde kvaliteedinõuded

Samuti tuleks kindlasti leppida täpselt kokku viimistlustööde kvaliteet. Täiesti sobilik ja piisava kvaliteediga on viidata lepingus ka viimistlustööde osas RYL (Soomes väljatöötatud ja Eestis laialt kasutatavad “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded”) 2. klassi nõuetele ning sellest parema kvaliteedi nõudmine peaks olema põhjendatud ning ka tasustatud.

3. Niiskuskogujate kasutamine

Uue maja ehitamisega kaasneb paratamatult ka suurem kogu niiskust, mis jääb konstruktsioonidesse (näiteks valatud betoonpõrandad või laotud müüritised) ja mis ei lase viimistlustöid teha plaanitud tempos. Niiskus kuivab konstruktsioonidest välja ning selle peab kokku koguma, et pahtlite ja värvide kuivamine saaks normaalselt toimuda. Tellijal tasub juba enne maalritööde alustamist majas niiskuskogujaid kasutada, et maja niiskustaset vähendada. Kuigi paljud viimistlustööde tegijad arvestavad niiskuskogujatega oma hinnapakkumises siis võiks tellija selle ka hinnaküsimisse täiendavalt sisse kirjutada või siis arvestada, et tuleb endal see viimistlusperioodiks hankida.

Austa maalritööde tegijat, see on oskusi ja kogemust nõudev töö! Lase tal rahulikult teha oma tööd!

Probleemid viimistlustööde kvaliteediga hakkavad igaühele silma ja võivad rikkuda kogu ehitise väljanägemise nii seest kui väljast. Selleks, et saavutada viimistlustööde paremat kvaliteeti ja õppida õigeid töövõtteid tasub ennast koolitada.

Üheks selliseks koolituseks on Juunika Õppekeskuse poolt korraldatav koolitusprogramm “Ehitusviimistlejast meistriks!“   Kuna selliseid koolitusi, mis on sobilikud ka eraisikutele oma viimistlustööde tegemiseks on harva siis soovitan osaleda. Koolitused toimuvad 2013 aasta algusest.

Allpool koolituse tutvustus:

———————————————–

Koolitusinfo: Terje Saarniit, Juunika Õppekeskus

Lihtne viimistlustöö võib kujuneda tõsiseks peavaluks kui puudub vajalik oskusteave või piisav kompetents. Vürtsi võivad siinkohal lisada madala kvaliteediga soodsalt kätte saadud materjalid ning töövõtted, mis ei hiilga efektiivsusega.

Olete sattunud sellesse olukorda või on variant, et see võib juhtuda? Tagantjärgi tarkus aitab meid vaid niipalju, et teinekord ehk oskame varem ette tulnud vigu vältida. Kuid kas ikka oskame või lihtsalt läheme proovimise teed? Katsetamine võib olla põnev, kui on piiramatult aega ja raha – paraku ei kipu kumbagi tavaliselt ülearu olema. Mahavisatud aega me üles ei korja ning rahagi kipub olema tuulest viidud.

Kindel tee eduni on professionaalsete teadmiste kasutamine, praktilised oskused ning materjalid ja töövahendid, mida kasutatakse tehnoloogiliselt õigesti, vastavalt tootjapoolsetele soovitustele. Kvaliteedi tagamiseks vajaliku info leidmine võib aga rohkelt aega röövida. Seetõttu oleme koos oma ala spetsialistidega pannud kokku 4-päevase koolitusprogrammi just neile, kes soovivad viimistlustöödes oma teadmisi värskendada.

Koolitus „Ehitusviimistlejast meistriks!“ pakub endaga aktiivsele ehitajale ja hakkajale koduviimistlejale aruteludele avatud kuulamist, praktilisi harjutusi, toimivate töövõtete nippe ja trikke ning nõuandeid põhiliste vigade äratundmiseks ja vältimiseks.

Koolituse põhiteemad on igati argised ja vajalikud nii ettevõtjast väikeehitajale kui eraisikule:

  1. Krohvisüsteemide renoveerimine
  2. Fassaadide soojustamine ja viimistlemine õhekrohvi meetodil
  3. Sise- ja välistöödel kasutatavad pahtlid ja värvid
  4. Tapeetimine

Põhjalikke teadmisi ja efektiivseid töövõtteid just endale huvipakkuvatel teemadel on võimalik omandada alates jaanuarist nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus.

Täpsem info:

“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Tallinnas
“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Tartus
“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Pärnus

Üldjuhul on ehitustööde garantii 2 aastat ja soovitavalt 1-3 kuud enne selle tähtaja kukkumist tuleks käivitada garantiiaja tegevused. Garantiitöid võib lasta teostada ka jooksvalt garantiiperioodi ajal, kui selleks on vajadust. Sobilike aegade kokkuleppimine ehitajaga on sageli pikk protsess ja seetõttu, mida varem asjaga tegeleda, seda parem. Garantiiaja lõpul on tavapärane viimistlusega seotud puuduste parandamine ja sellest allpool veidi täpsemalt räägingi.

Garantii alla lähevad ennekõike viimistluspraod. Kõige sagedasemad on seina ja lae praod, kuid ka muud sellel ajal tekkinud praod ja puudused. Mida toob selline garantiiremont pererahvale kaasa?  Ennekõike vajadust, kellelgi pererahval kodus olla ja hiljem suuremat koristamist. Olenevalt puuduste arvust läheb paranduste tegemisele umbes 2-3 päeva, kuid võib ka kauem minna.

Garantiitööd: seina ja lae pragude parandustööd

Garantiitööd: seina ja lae pragude parandustööd

Viimistlusega seotud paranduste kiirusele seab piirid pahtlite ja värvi kuivamisaeg. Seetõttu on selline garantiiremont kindlasti veidi ebamugav sest, pererahvas peab klapitama oma aega vastavalt töömeestele ning ka veidi mööblit tõstma ja asju pakkima, et need remondi käigus ei määrduks.

Paljud tellijad arvavad, et pea iga sein ja lagi värvitakse üle, siis garantiiremondi käigus seda üldjuhul ei tehta. Üldjuhul värvitakse ka see sein, milles on praod terves mahus või mõne kindla orientiirini, et värskema ja vanema värvi piirjoon silma ei hakkaks. Küll aga näiteks ei käi garantii alla täkked ja augud seinas, kui need on tekkinud mehaanilisel viisil.

Garantiitööde puhul on tegemist ennekõike puuduste parandamisega, mitte täismahus remondiga. Vajadusel saab muidugi maalriga ise kokkuleppe teha ja siis oma kuludega lasta ka rohkem töid teostada.

Head maalrid kasutavad selleks, et võimalikult vähe tolmu ja prahti tekitada, vastavaid kileribasid, näiteks lae alla kinnitades või kaetakse tööde tegemisel kõik pinnad kilega. See vähendab veidi paratamatult tekkivat mustust, kuid kindlasti ilma tolmuta seda tööd ei tee ning hiljem tuleb korralik puhastus nii või teisiti ette võtta.

Kannatlikku meelt garantiiremondi läbiviimisel.