Postitused

,

Projekti järgi ehitamine?

Pole mingi saladus, et küllaltki suur osa eramajadest ehitatakse lihtsa ja üldnõudeid täitva eelprojekti staadiumis projektdokumentatsiooniga. Selliselt ehitatud eramaju valmib igal aastal hinnanguliselt  pooltel juhtudel, kuid võimalik, et ka oluliselt sagedamini.

Projekti mõte on kõige lihtsamalt öeldes tagada hoone toimiv terviklik konstruktiivne- ja tehniline lahendus, mis täidaks tugevuse -, ohutuse- ja ehitusfüüsika nõudeid.

Kuna hoonete projekteerimine on seotud suure hulga erinevate nõuetega, siis esmapilgul projektide plaane või vaateid vaadates, seda ei märka. Seetõttu sageli ei väärtusta tellija enamasti piisavalt projekteerija tööd. Vaatab projekti joonised ning talle tundub, et hea tahtmise korral joonestaks ta samasugused plaanid valmis.

Seda mõtet süvendavad ka mõnikord ehitusfirmad, sest konkurentsis töö pärast, ei pöörata hinnapakkumise esitamise staadiumis ehitusfirma poolt erilist tähelepanu sellele, et eelprojektis ei ole kõiki ehitamiseks vajalikke töid ja konstruktsioonide sõlmi ära toodud.

Seetõttu ei ole ka tellijal erilist soovi teha kulutusi põhjalikuma projekti (põhiprojekti ja tööjooniste) tellimiseks. Tellijale tundub, et küll ehitaja teeb oma kogemuse põhjal kõik vajalikud tööd ära ja milleks siis vajalik teha täiendavaid kulusid projekteerimisele.

Ehitamine projekti järgi

Ehitaja ülesanne on ehitada projektile vastavalt ja võimalikult kvaliteetselt. Ehitaja ülesanne ei ole mõelda välja konkreetseid konstruktiivseid sõlmi ja lahendusi, kui need projektis puuduvad. Praktikas aga on ehitajad sunnitud seda suuremal või vähemal määral enamike eramajade ehitamisel tegema.

Siinkohal tekibki üks kõige olulisem vastuolu. Juhul kui ehitaja mõtleb välja ja teeb valmis mõne sõlme, mida projektis ei ole lahendatud, siis ühelt poolt ta ei tohikski seda teha, sest tal ei ole üldjuhul projekteerimise õigust ja teiselt poolt pole ilma eriteadmisteta võimalik ka tellijal lahendatud sõlme kuidagi hinnata ja tööde teostamist kontrollida. Jah, enamikel ehitajal on olemas oma varasem ehituskogemus ja kasutataksegi oma parima teadmise ja kogemuste järgi enam-vähem analoogseid lahendusi, mida varem on teostatud ehk lahendusi, mida projekteerijad on varem koostanud.

Kuid alates sellest hetkest, kui ehitaja või ka tellija ise hakkab konstruktiivseid lahendusi välja mõtlema ja need realiseerima, pole see enam projekti järgi ehitamine.

Heal juhul on uus välja mõeldud konstruktiivne lahendus õnnestunud ja toimiv, kuid mitte alati.

Riskid kuhjuvad

Millised on kokkuvõtlikult need peamised riskid, kui projekteerimist hakatakse tegema kohapeal jooksvalt näiteks ehitaja enda poolt:

  • Lahenduse kvaliteet võib olla ebapiisav ja tehtud muudatus võib kaasa tuua kvaliteediprobleeme.

  • Ehitustööd pole enam selgelt kontrollitavad, kuna lahenduse kohta tavaliselt eelnevalt jooniseid ei koostata.

  • Tehtud lahendus ei arvesta järgnevat tööetappi ja toob kaasa lisakulusid järgmiste tööde osas, mistõttu tervikuna ehitustööde maksumus võib muutuda.

Alahindamata ehitaja tööd ja tahet teha toimivaid sõlmi, tuleks projekteerimistöö jätta siiski projekteerijatele.

/by
,

Ehitustööde vigade parandus

Kui mõni ehitustööde eksimus või viga on tehtud siis järgneb otsus, mida sellega edasi teha. Mida ehituse alguse poole, seda lihtsam on üldjuhul avastatud vigu parandada või teha näiteks muudatusi, mis vea kokkuvõttes kaotavad. Hoopis teine lugu on ehitustööde lõpufaasis, kus parandamine mõjutab juba tehtud töid või niigi pingelist ajagraafikut.

Seetõttu tuleks objekti lõpufaasis eriti keskendunult ja süsteemselt tehtud töid kontrollida ning teha seda suhteliselt väikeste ajaintervallide tagant. Ideaalis peaks veenduma enne iga töölõigu alustamist, kas töölõik on projektis piisavalt täpselt kirjeldatud ja joonistega kaetud, et eksimusi ei tekiks.

Paraku aga ka kõige hoolsamal tegijal juhtub eksimusi ning reeglina ühel hetkel leiab iga tellija või ehitaja ennast olukorras, kus tuleb teha otsus, kuidas tekkinud probleem lahendada?

Esimesena tuleks selgitada välja, mille tõttu on eksimus juhtunud? Kas selle põhjuseks on valede jooniste kasutamine, eksimus ehitusjooniste lugemisel või valed töövõtted ja tehnoloogia mittetundmine?
Eksimuse põhjuse väljaselgitamine on oluline ka seetõttu, et samal põhjusel järgmiseid töölõike valesti ei tehtaks ning teaks edaspidi sellega arvestada.

Enamasti selgub vea põhjus kiiresti ning vastavalt sellele, kelle süül on antud probleem tekkinud, kaasneb temale ka vigade parandamise kohustus.

Kuigi sageli arvatakse, et sellistes olukordades on süüdi alati ehitaja, ei pruugi see nii olla. Näiteks üks levinud viga on tellija poolt see, et kui soovitakse projektis muudatus, siis kantakse see projektis osadele joonistele aga mitte alati kõikidele. See tähendab praktikas näiteks seda, et üldehituse joonistel (plaanidel) on ruumiplaanide viimase hetke muudatused sisse viidud, siis eritööde projektides (vesi, kanal, küte, ventilatsioon, elekter ja nõrkvool) see ei kajastu ning nii võib juhtuda, et tehakse valesse kohta läbiviikude augud või kütteradiaatori ühenduskohad saavad valesse kohta. Sellises olukorras, kus kavandatud muudatused võivad mõjutada teisi tööprojekte – ja joonised, tuleks kas need muudatused lasta ka eritööde joonistele sisse viia või vähemalt eraldi see läbi rääkida selle töölõigu ehitajaga, et ehitaja teaks sellega arvestada.

Kui on selge, miks eksimus on juhtunud, siis järgmiseks tuleb otsustada lahendusvariant, kuidas antud probleemi või viga oleks kõige otstarbekam parandada. Otsus parandustööde täpsema lahenduse osas tehakse tavaliselt tellija ja ehitaja koostöös ning tavaliselt pakub ehitaja omapoolse lahendusvariandi, mida tellija siis kinnitab, kui see talle sobib.

Lahendusvariante on sisuliselt kaks:

1. Ümbertegemine
Kõige levinum variant, mis tähendab valesti tehtud töölõigu tervikuna või osalist lammutamist ning siis töö ümbertegemist kasutades õiget kvaliteetset lahendust või materjali.
Siia alla lähevad ka kõik avastatud ehitustööde kvaliteediprobleemid, mis kindlasti vajaksid parandamist. Mida hilisemas faasis on ümbertegemine vajalik seda enam tuleb jälgida ka seda, et parandustööde käigus ei saaks kahjustatud korrektselt tehtud pinnad või kommunikatsioonid ning vajadusel tuleks need enne tööde tegemist katta kinni.

Riskid: Tehtud tööde lammutamine toob kaasa täiendava materjali- ja ajakulu. Täiendavalt suurendab riske see, kui materjalil on pikad tellimis- ja ooteajad ning see takistab ehitustööde jätkamist.

2. Ümbertegemisest loobumine
Ennekõike on mõeldud siin selliseid olukordasid, kus näiteks on eksitud mõõtudega, näiteks aknaava on tehtud veidi valesse kohta või tehtud vale mõõduga aknaava või mõni sisesein on maha märgitud veidi valesti, näiteks 10 cm soovitud asukohast kaugemal. Probleem on selles, et selliseid eksimusi avastatakse teinekord alles tööde lõpufaasis ning ümbertegemine tähendaks siis juba väga palju lisatööd.
Sellises olukorras sageli tellija jätab asjad nii nagu on ning ümbertegemist ei tehta. Küll aga küsitakse ehitajalt natuke kompensatsiooni valesti tehtud töö osas, näiteks tasaarvelduse või siis täiendavate lisatööde tegemise vormis ning lisaks nõuda kulude katmist, mis on seotud projekti dokumentatsioonis valesti tehtud koha sissekandmisega joonistele.

Riskid: Enne iga ümbertegemisest loobumine tuleks siiski otsus põhjalikult läbi mõelda, kuna üldjuhul on iga lõik projektis läbimõeldud ja väiksemgi muudatus võib üldpilti rikkuda. Näiteks võib ruumiplaani muutmisel olla hiljem raskusi mööbli paigutamisega. Hinnata tuleks kõiki parandustöödest loobumisega kaasnevaid riske ning tee otsus sellest lähtuvalt.

Kokkuvõttes on alati kõige odavam reageerida kõigile ehitustööde puudustele kohe, kui see avastatakse. Selleks aga, et puudusi kohe avastada, tee süsteemset ehitustööde järelevalvet ja nii vähendad ehitustööde parandus- ja ümbertegemiste arvu!

/by
,

Tüüpprojekt või individuaalprojekt?

Pole vist kellelegi uudiseks, et iga maja vajab projekti? Projekteerimisele saab läheneda kahel viisil ehk siis valida välja mõni olemasolev tüüpprojekt või siis käivitada projekteerimine puhtalt lehelt ehk luua individuaalprojekt.

Vaatame lähemalt, mis on erinevused nende kahe võimaliku projekteerimislahenduse korral?

Võrdluse teemad Tüüpprojekt Individuaalprojekt
Maksumus Olenevalt projekti mahust vahemikus u. 1500-4 000 eurot.

Olenevalt tüüpprojekti omanikust võib projekt olla tellijale tasuta või väiksema kuluga, kui tellitakse projekti omanikult terviklahendus koos maja ehitustööde teostamisega.

 Olenevalt projekti mahust vahemikus u. 4 000-10 000 eurot.
Aeg Projekt kohe kättesaadav ja kasutatav, vajalik teha ainult sidumine krundiga ja võtta ehitusloa taotlemiseks vajalikud kooskõlastused. Projekt tuleb tellida ja olenevalt koostööst arhitekti või arhitektuuribürooga võtab aega vahemikus u. 4-12 kuud. Vajalik leida enda maitsele sobiliku „käekirjaga“ arhitekt, mis samuti võtab lisaaega.
Tellija soovide arvestamine Tüüpprojekti puhul on üldjuhul võimalik alati teha väiksemaid muudatusi, kuid teatud mahus tuleb tellijal kohanduda tüüpprojekti lahendusega. Individuaalprojekti puhul saab tellija arvesse võtta kõik oma soovid ja mõtted ning luua just endale ja oma perele sobiliku maja. Kõike seda nii maja arhitektuurse väljanägemise, maja suuruse, ruumiplaani ning kõige muu osas. Õnnestunud ja unikaalse projekti alusel ehitatud maja lisab mõnevõrra väärtust maja turuväärtusele.
Maja hinnaküsimine Kui projekt välja ostetud siis piiranguid hinnaküsimisel ei ole. Kui projekt on üks osa tervikpakkumisest siis üldjuhul projektdokumentatsiooni mujalt hinnaküsimise teostamiseks välja ei anta või nõutakse selle eest lisatasu.

Tüüpprojekti hinnaküsimisel  selle projekti järgi varem ehitanud ehitajalt on ehitushind täpsemalt teada ning ülekulu võimalused ehitusfaasis seetõttu väiksemad.

 Individuaalprojekti puhul hinnaküsimiseks takistusi ei ole. Sageli peab aga arvestama, et hinnaküsimise käigus tulevad välja projekti kitsaskohad, mis võivad nõuda täiendavate sõlmede ja jooniste tellimist, et ehitaja saaks hinnapakkumist korrektselt teha.
Hinnapakkumise puhul on suuremad riskid, et ehitushinna koostamisel unikaalse projekti eelarvestamisel eksitakse, mis võib kaasa tuua suurema ülekulu ehitusfaasis.
Ehitamine Tüüpprojekti puhul on paremal juhul projekt juba korra või rohkem läbi ehitatud. Seda aga tasuks alati enne projekti ostu ka üle küsida. Läbiehitatud projekti puhul on projekteerimise eksimused enamasti välja tulnud ja arvesse võetud ning projektis parandatud. Unikaalsete projektide puhul võib projekteerimisega seotud kulu kasvada ka ehitamise ajal, kui selgub, et ehitamiseks vajalik tellida näiteks osade sõlmede osas tööjoonised või tööprojekt.

Samas põhjalikum projekt aitab paremini kontrollida ja tagada ehitamise kvaliteeti.

Arhitektid võivad teha ettepaneku  ehitusaegse autorijärelevalve teostamiseks, et tagada võimalike asenduste ja muudatuste koostöös arhitektiga.
Kokkuvõtvalt Ideaalis annab tüüpprojekt tänu projekti varasematele läbiehitamistele kindluse, et projekteerimisvead on parandatud. Võimaldab hoida mõnevõrra kokku projekteerimise maksumuselt aga ennekõike võimaldab aega kokku hoida ning ehitustööde käivitamisega varem alustada. Nõuab väga head koostööd arhitektiga ning võtab oluliselt rohkem aega ning rahalisi ressursse.

Vastu annab unikaalse ja täpselt enda soovide kohaselt loodud maja. Unikaalne ja eripärane maja suurendab üldjuhul ka maja turuväärtust.

 

 

Olenemata projekteerimise lahendusest on oluline tellija poolne kaasamõtlemine ning panus projekteerimise faasis. Ära jää kõrvalseisjaks võid mõtle aktiivselt kaasa ning tee omapoolseid ettepanekuid. Ainult nii on võimalik saada kodu, mis meeldib nii sulle kui su perele!

/by
,

Kuidas kiiresti ehitada?

IMGP1266Me elame ajas, kus iga tund ja minut on loetud. Me oleme harjunud kiirelt mõtlema, kiirelt elama ja loomulikult soovima ka oma maja kiiresti valmis saada. Kuidas ehitamisel saavutada kiirus, kas see tuleb millegi arvelt?

Miks on ehitamise kiirus tellijale oluline?
Tänapäevale omaselt loeme me raha väga hoolikalt. Võtame lihtsa näite. Kui pere alustab oma maja ehitusega, alustatakse enamasti ka ehituseks võetud laenumaksete tasumist. Samal ajal on perel vajalik maksta ka oma ehitusperioodi jooksul elukoha elamiskulusid (näiteks oma korter või hoopis üürikorter). Seega ehitusperioodil tuleb tellijal tasuda igakuiselt täiendavaid kulusid seoses ehituseks võetud laenumaksetega. Mida pikemaks kujuneb ehitusperiood ja majja pole võimalik kolida, seda pikemalt tuleb kanda suuremaid igakuiseid kulusid.

Millised võimalused on saavutada ehituse kiirus?

Ehituses on kiiruse saavutamise võtmesõnadeks „ettevalmistus ja planeerimine“. Mida paremini on tehtud erinevad ehituseelsed ettevalmistustööd, seda sujuvamaks ja kiiremaks saab ehitusplatsil ehitustöid muuta. Teisiti öeldes on väga oluline tähelepanu pöörata projekteerimisele ning üritada lahendada projektis ennekõike kõik keerulisemad sõlmed. Projektist algab paratamatult suur osa probleeme, mille läbimõeldud lahendus annab hiljem ajavõitu ning usaldusväärse tulemuse nii hinnaküsimise etapis kui ka ehituse käigus.

Tellija jaoks tähendab see ennekõike järgmisi otsuseid ja lahendamist vajavaid ülesandeid:

  • Kas tellida korralik põhiprojekt ja kõik vajalikud tööjoonised?
  • Kas tellida projekti mahuarvutused ja põhjalikud spetsifikatsioonid, kus kogu materjalivajadus oleks üheselt selge?
  • Tagada, et ehituse algusajaks oleks vajalikud kommunikatsioonid ehitusplatsil olemas, ennekõike elekter ja vesi.
  • Läbi mõelda ehitusplatsile juurdepääs, et platsile saaks sõita ka raskem tehnika.
  • Kas ehituse algusajaks on olemas ka ehitusluba ning pole mingeid takistusi tööde alustamiseks?

Hinnaküsimise ja ehituslepingu käigus võetakse detailsemalt ette planeerimine ja kirjeldatakse oma hinnaküsimises täpsemalt need eesmärgid ning soovid ka kiirema ehituse osas. Eesmärgiks on ehitusfirmale ette anda võimalikult selged ja täpsed soovid, mis ajaks peab maja valmis olema, millised nõuded on sellega seoses ehitusfirma peab täitma.

Seejärel koostavad ehitajad hinnapakkumised, kus kindlasti ka tuuakse välja neid probleeme, mis takistavad soovitud tähtajaks ehitustööde lõpetamist. Need probleemid tuleks koos ehitajaga hinnaläbirääkimiste etapis läbi arutada ja vajadusel koos leida lahendus, mis siiski võimaldaks ehituse tempot hoida või siis korrigeerida ajaplaani selliseks, et see reaalsusele vastaks.

Selle töö mõte on see, et ettevalmistamisel mängitaks sisuliselt paberil läbi kogu maja ehitamine, sealhulgas kõigi peamiste ehitustööde lõikes ja kalendrit silmas pidades, mis arvestab ka võimalikke ilmastikuolusid ning vajalikke materjalide tarneid ja alltöövõtjate ressursse. Materjalide tellimisajad mõnede materjalide osas on mitmeid kuud pikad ning seetõttu on väga oluline õigeaegsete tellimuste esitamine, et ei tekiks suuremaid viivitusi materjalide taga ootamisel. Samamoodi on oluline teha ka eelkokkulepped ettevõtetega, kes nn. alltöövõttu teevad, et ka nendel oleks just soovitud ajaks tööde teostamiseks aeg broneeritud. Kasulik on kasutada tööetappide tähtaegasid, mis selliste vaheetappidena aitavad tööde edenemise tempot jälgida ja tempot hoida. Ideaalis võiks ehituselepingu juurde kuuluda ka läbimõeldud kalendergraafik, kus oleks terviklik tellimuste ja alltöövõtulepingute tellimiste ajaplaan, mis arvestaks ka u. 2-3 nädalase varuajaga, juhuks kui siiski tekib probleeme ning tekivad ootamatud seisakud.

Selliseid plaane eramajade puhul tehakse vähe ning seetõttu kipuvad eramajade valmissaamised mitmeid kuid venima. See, et plaanitud ehitusaeg eramaja ehitamisel ületatakse paari kuuga on pigem tavaline, kui erakorraline.

Üks venimise põhjus on tavaliselt ka erinevad viimase hetke muudatused, mis enamasti tellija, kuid ka aeg-ajalt ehitaja initsiatiivil tehakse. Põhjused muudatusteks tekivad näiteks sellest, et tellija nähes valmissaavat lahendust, saab ta alles siis tervikliku ettekujutuse ja võib juhtuda, et see, mis varem paberil sobis, talle enam ei meeldi ning soovitakse teha muudatusi. Erinevad sisekujunduslikke muudatusi ja ideid tekib samuti, mis samuti võtavad lisaaega, millega ei oska kohe projekti alguses arvestada.

Nõua ajaplaanist kinnipidamist

Tellija ülesanne kokkuvõtlikult on teha omalt poolt kõik, et püstitada ajaplaan, teha korralik ettevalmistus läbimõeldud projektiga ning koos ehitajaga detailides planeerida tööde ajagraafik, mis võimalikult täpselt arvestaks kõigega, et ehitustööde tegemisel ei tekiks takistusi, mis ajaplaani oluliselt muudaks. Ei ole vale öelda, et kogu maja ehitamise projektist tasub kulutada isegi kuni 50% ajast just kavandamise ja planeerimise etapile, et ehitusplatsil ehitamine kiiremini läheks.

Tellijana tasub ka ehitusperioodil olla see pool, kes regulaarselt uuriks ehitajalt ajagraafikus püsimist ja vajalike materjalitarnete tegemist ning jonnakalt ajaplaanist kinnipidamist nõuda.

Väärtusta planeerimist ja tee ehitamine enda jaoks kiiremaks!

/by
,

5 põhjust, miks on ohtlik ehitada eskiisprojekti järgi

Täna Eestis kehtiv seadus lubab ehitusloa eramule väljastada sisuliselt eskiisprojekti alusel. Ja teatud hulk inimesi võtavad seda kui piisavat projektdokumentatsiooni ning käivitavad maja ehituse.

Inimene mõtleb lihtsalt. Kui seadus ei nõua põhjalikumat projekti , siis miks ma peaksin sinna investeerima? Miks ma peaksin kulutama põhiprojektile või tööjoonistele? Parem kulutan iga sendi ehitusmaterjalidele ja  ehitustöödele.  Sageli hakkab tellija raha kokkuhoiu nimel ise projekti juhtima, mis tähendab seda, et ta otsib materjali, otsib ehitajad ja teeb üldjuhul kõik tööd etapikaupa. Keskendudes ainult konkreetsele etapile, mitte majale kui tervikprojektile.

Mida selline ehitamine siis kaasa toob?

1. Iga ehitusetapp on eraldiseisev ja ei pruugi haakuda järgmisega
Kuna korralikku projekti ei ole siis ei ole ka etapi alguses teada, kuidas töö peab teostama ja milliseks kujuneb lõpptulemus. Seega iga tööetapi algul otsib tellija infot,  kuulab erinevate tuttavate ja ehitajate arvamusi ning lõpuks valib ühe variandi välja ja paneb selle töösse. 

Sellise töökorraldusega tekib palju lahendusvariante, millest osad on head aga osad halvad. Halvad selles mõttes, et neid pakuvad välja näiteks konkreetset tööd soovivad ehitajad ning nende huvi on teha töid endale harjumuspärasel viisil arvestamata seda, kas antud majale on see sobilik ja mõistlik lahendus.

Üks kõige levinuim ehitajate väide „me oleme seda koguaeg nii teinud“ on mõeldud selleks, et tellijat rahustada, kuid tegelikkuses on „koguaeg nii teinud“ lahendus sageli antud konkreetse tellija maja puhul halb lahendus. Selliselt igas etapis luuakse tellija jaoks konstruktiivseid lahendusi, mis on eraldiseisvad ja mis alati üksteisega kokku ei sobi.

2. Sõlmede lahendused ei saa kvaliteetsed
Erinevad konstruktiivsed sõlmed, mis on olulised nii kandevõime tagamiseks kui ka külmasildade ärahoidmiseks lahendatakse sageli ilma hea projektita valesti.  Sellega riskib tellija sõna otseses mõttes oma ohutusega ja paremal juhul  suurema küttevajadusega või külmasildadest põhjustatud niiskusprobleemidega.  Selliselt võtab tellija endale asjatu riski ja vastutuse.

3. Tekivad pealesunnitud lisatööd
Ilma korraliku projektita tekib  sage vajadus teha igas etapis muudatusi ja sisuliselt toimub jooksev projekteerimine tööde käigus. See võib ja enamasti ka toob kaasa lisatöid, näiteks proovitakse järgnevates etappides esialgsed halvad lahendused paranda või üritatakse hiljem teha töid, mis oleks pidanud varasemas etapis tegema ja mis hiljem tehes toob kaasa esialgse töö osalise lõhkumise ning parandamise.

4. Odavaima hinnaga ja lepinguta ehitades võetakse ehitajalt vastutus
Sageli otsib eramaja tellija, kes eskiisprojektiga tööd alustab ka kõige odavamat töö tegijat ja  soodsa hinna saavutamiseks üritatakse ka mitteametlikult tööde eest tasuda. Tavaliselt mustalt makstes ei koostata ka mingeid lepinguid ning kokkuvõttes ei vastuta tööde eest mitte ehitusmehed vaid tellija. Tellija võtab sellega täiendava riski ja samal ajal ehitaja ei vastuta enam millegi eest.  Samuti ei ole sellises olukorras ka garantiiajast juttugi.

5. Ehitamise aeg pikeneb
Alustades ehitustöödega seatakse enamasti kindel tähtaeg millal maja peaks valmis olema.  Kui on kasutada korralik projekt siis hinnapakkumises võetakse kõik detailid arvesse ja suudetakse hinnata enam vähem täpselt ehitustöödeks kuluvat aega.  Eskiisprojektiga ehitust alustades kipub  lõpptähtaeg pidevalt pikenema, sest tööde käigus lahendusvariantide leidmisele kulub aega rohkem kui algselt osatakse arvata.

Eeltoodut arvesse võttes ei soovita kellelgi alustada ehitustöid eskiisprojekti mahus projektiga, sest näiline võit projekteerimise faasis, kaob ehitamise faasis väga kiiresti suureks miinuseks.

/by