Postitused

Kõikides töölõikudes, kus inimene oma panuse annab, võib esineda eksimusi. Inimene on paratamatult ekslik ja teeb vigu! Seetõttu ei ole ka projekteerimine mingi erand. Ei ole tõenäoliselt ühtegi projekti, kus ei ole mingeid vasturääkivusi joonistes, seletuskirjas ning väiksemaid või suuremaid eksimusi projekti detailides.

Selleks, et paremini aru saada, miks tekivad projekteerimisel eksimused, tuleb mõista projekteerimise töökorraldust ning võimalikke olukorda, mis toovad kaasa riske eksimusteks ning vigadeks.

Projekt koostatakse analoogse projekti alusel

Enamik projekte, ennekõike seletuskirja osa aga ka näiteks sõlmede joonised, võetakse alguses aluspõhjana kasutusele mõne analoogse projekti näidisest, mida hakatakse siis täiendama. See vähendab oluliselt projekteerija aega seletuskirja ja sõlmede vormistamisel ja kiirendab tööd. Samas toob see kaasa ka riske, sest kuigi projektid võivad olla suures osas analoogsed, siis ikkagi on alati erinevusi ning nii unustatakse teatud erinevused projekti sisse kanda. Ja nii saabki mõnikord lugeda seletuskirju, kus mõni seletuskirja osa ei vasta tegelikult projektile, kuna see on jäänud projekteerijal tegeliku projektiga vastavusse viimata.

Jah, iga projekteerija loeb ja vaatab oma töö üle, kuid töö sees ise olles ei märka tavaliselt kõiki puudusi.

Projekti joonistes on erinevusi

Kui sama projekti erinevates joonistes on vasturääkivusi siis tekitab see segadust ning võib kaasa tuua ka lisatööd. Näiteks oli ühel objektil asendiplaanile kantud kõik hoonest väljuvad trassid ning selle alusel teostati ka trasside ehitustööd. Samas tööde edenedes, kui alustati hoonesisese kanalisatsiooniga ja võeti ette seda töölõiku käsitlev joonis, selgus korraga, et seal oli üks täiendav õueala kanalisatsioonitrass, mida asendiplaani ja trasside joonisel ei olnud. Olukorra lahendamiseks tuli teha täiendava kanalisatsioonitrassi paigaldus, mida oleks saanud odavamalt ja lihtsamalt teha, kui see oleks ka asendiplaani joonisel olnud.

Seetõttu ongi sageli probleem just selles, et projekti mahus loodud joonised vajaksid enne ehitustööde alustamist võrdlemist ning kontrollimist ka järgnevate töölõikude joonistega, et nii võimalikke riske maandada. See on aga suur töö ja sageli ei märka selliseid vigu ja jooniseid mitu korda erinevate osapoolte poolt üle kontrollides.

Projektis toodud lahendus ei võimalda ehitamist või see on ilmselgelt tehniliselt vale lahendus

Projektis, ennekõike eelprojektides, on päris sageli olukord, kus polegi päris võimalik aru saada, kuidas tuleks ehitada või on pakutud lahendus vale. Näiteks võib olla projektis selline ava, mis vajaks kindlasti täiendavalt posti või on pakutud lahenduses puudu mõni kiht või projektis toodud lahendust kasutades tekiks piirdekonstruktsioonis külmasild.

Projekti muudatustest tekkivad vead

Päris sagedasti tekivad projekti vead ka projekti muudatustega. Sageli tekivad uued lahendused tellija uute soovide tõttu ja tihti tehakse muudatusi viimasel hetkel, vahetult enne töölõigu ehitustöid või ehitustööde ajal, nendega on alati kiire ning seetõttu ei jõuta läbi analüüsida nende muudatuste mõjusid. Selliselt tekivad vead, millega hiljem tuleb tegelema hakata ning mis võivad siis taas omakorda nõuavad uute muudatuste sisseviimist.

Suuremates projekteerimisfirmades on kasutusel küll vägagi kaasaegne tarkvara, mis võimaldab näiteks automaatselt kontrollida, kas tekib vastuolusid muudatuste korral teiste projekti osadega, kuid kiire töötempo tõttu ja tarkvara keeruka seadistamise tõttu, jääb selline kontroll nii mõnigi kord ebapiisavaks. Nii taandub siiski olulisem kontroll projekteerijapoolsele visuaalsele ülevaatusele ning keerukamata ja mahukamate projekti puhul esineb paratamatult vigu.

Kuidas saaks paremini?

Kui aga laiemalt vaadata siis üheks läbikumavaks probleemiks on see, et projekteerijat ei väärtustata piisavalt ei tellija ega kohati ka ehitaja. Projekteerija on pidevalt “tule all” ja temalt oodatakse väga kiiret ja läbimõeldud projekti, samas aga ei taheta selle töö eest vääriliselt maksta, info soovide osas jõuab temani viimasel minutil ja muudatuste koostamise eest ei taheta sageli tasu maksta.

Projekteerimisel tuleb lähtuda väga põhjalikest normide ja nõuete kogumistest, mis sageli on suurem töö, kui arhitektuurse joonise koostamine. See taustatöö jääb sageli tellijate ja ehitajate eest varju ning seetõttu ka seda ei märgata.

Arhitekte ja projekteerijaid tuleks võtta igas projektis kui täieõiguslikku liiget ja koostööpartnerit. Koostöö tähendab seda, et tööprotsessis tuleb ka projekteerijale anda aega oma tööd teha, arvestada projekteerimisega varakult ning mitte võtta projekteerimist kui sundkulu vaid kui investeeringut, mis aitab tagada kogu projekti kvaliteeti!

mm1Iga asi siin elus algab ühestainsast mõttest, ideest või visioonist. Nii on ka majaehitusega. Pange oma silmad korraks kinni ja kujutage endale ette sellist maja, milles soovite elada. Esimese hooga kerkib silme ette maja väline kuju ning fassaad, vahest mõned detailid ja värvid. Võib-olla näeme seda maja kuskil metsatukas või künkal loodusega ühte sulamas ja sinna hästi sobitumas.

Kui aga üritada mõelda maja ruumide suuruste ja nende paiknemise peale on see juba keerulisem ja tervikuna ruumiplaani kohe ette kujutada pea võimatu ülesanne. Võimatu nii seetõttu, et tunneme, et ruumiplaan ja maja funktsionaalsus vajab põhjalikku läbimõtlemist ning ka seetõttu, et see pole korraga ei suuda me haarata tervikut.

Siinkohal tulebki mängu projekteerimine. Projekt on idee ja visiooni kirjapanek nii, et see on ka teistele arusaadav ja mõistetav. Projekteerimine on protsess, mille käigus kaardistatakse meie vajadused ja pannakse need joonistele kirja.

Tavaliselt tellija tunneb mõnevõrra aukartust projekteerimise ees ja usaldab selle töö täielikult arhitektidele ning projekteerijatele. Iga arhitekt püüab oma loomingus originaalse ja unikaalse käekirja poole ning seetõttu peaks arhitekti valikul tutvuma eelnevalt tema varasema loominguga. Kui tellijale arhitekti varasemad projektid meeldivad siis on eeldused heaks koostööks. Tellija aga ei tohiks unustada, et ainult tema ise peab oma visiooni arhitektile selgitama ja selle eest seisma, et tema ideed ja soovid projektis realiseeruksid. Kui tellija seda teeb, siis tunneb ta hiljem ennast oma majas koduselt ja hästi, sest antud panus projekteerimisel loob emotsionaalset sideme.

Projekti peetakse tellijate poolt sageli lisakuluks, mistõttu üritatakse projektile kuluvaid summasid hoida minimaalsed. Seetõttu on populaarsed erinevate majaprojektide kataloogid ning ehitusfirmade pakkumised, kus projekti koos ehitusega tellimisel on projekt tasuta või sümboolse hinnaga.

Ei saa öelda, et tüüpprojektides oleks probleeme, kuid kutsun ülesse ka tüüpprojektidesse tellijal omapoolset panust lisama, et unikaalsus ja oma perele sobivad lahendused saaksid ellu viidud. Tüüpprojektidesse tasub kindlasti sisse panna eripära ja nüansse. Kodus peame ennast hästi tundma ja seetõttu on iga samm selles suunas oluline ja ning läbi õnnestunud projekteerimise saame sellest hiljem iga päev osa.

Iga majaehitaja loeb hoolega raha ning tegelikult tuleks vaadata projekti kui võimalust muuta oma investeering majja võimalikult mõistlikuks ja optimaalseks. Hea projekt võimaldab kokkuhoidu läbimõeldud ruumiplaani, funktsionaalse pinnakasutuse ja erinevate tehniliste lahenduste osas, mis aitab kokku hoida ehitusmaterjali ja hilisemaid maja energiakulusid.

Projekteerimine on nagu paberil maja ehitamine, millesse tuleb suhtuda sama tõsiselt ja pühendunult nagu ehitamisesse endasse. Projekt ei ole ainult tehniline dokument vaid see peaks olema ka läbimõeldud visioon, mis loob kodutunde!

Panusta projektile oma aega ja saa vastu unikaalne ja südamega loodud kodu!