Kui jõuab kätte maalritööde aeg siis “ärkab” pea iga tellija ning asub hoolega teostatud töid kontrollima. See on igati mõistetav, sest maalritööd annavad ruumidele lõpliku ilme ning loomulikult soovib iga tellija, et tema seinad ja laed oleksid peegelsiledad ning näeksid ilusad välja.
Millest aga sõltuvad sildad seinad ja laed ning kas tellija saab selles osas ka midagi ära teha?
Praktikas jõuavad maalrid objektile siis kui enamik ehitajad on juba majast üle käinud. Tehakse veel viimaseid vagusid või auke seina või lakke, et äraunustatud kaablid saaks ikka õigesse kohta. Seinte ja lagede aluspinnad on ebaühtlase kvaliteediga, sest sageli osad töid on teinud ühe “käekirjaga” üldehitajad ja osa mõnevõrra teise töökultuuri või oskustega ehitajad.
Objektile saabudes vaatab, esimese asjana, maalritööde firma teatud hirmuga üle kõik aluspinnad, mida tuleb hakata viimistlema. Miks aga hirmuga?
Põhjus on selles, et maalritööde teostaja teeb oma hinnapakkumise ja sõlmib tellijaga kokkuleppe sageli oluliselt varem, kui aluspinnad on valminud ning seetõttu võib jääda maalritööde teostaja piltlikult öeldes, juba enne tööle asumist, halba olukorda. Nimelt tuleb sageli ette olukordi, kus enne kui maalritööde teostaja, saab asuda oma põhitööd tegema, peab ta hakkama aluspindasid täitma ja tasandama, et lõppviimistlust oleks üldse võimalik soovitud kvaliteedis teostada.
Teiste sõnadega tuleb aeg-ajalt maalritel alustada esimese tööna teiste kehva töö parandamisega, enne kui saab alustada oma põhitööga. Probleem aga selles, kas tellija ikka katab need kulud ja ning kas tellija aktsepteerib varem kokkulepitud ajaplaani pikendamist?
Enamasti küll kõik maalritööde tegijad vaatavad enne tööde alustamist valminud aluspinnad üle ja vajadusel ka paluvad täiendavate kulude katmist, seoses aluspindade korrastamisega, kuid erinevatel põhjustel näiteks, et tellijaga hästi läbi saada või väga tööd vaja, võtavad aluspinnad sellisena vastu nagu nad on ning teevad lisapingutusi ja kulutusi, et tööd ära teha. Tellijad ei ole arvestanud, et tuleb nüüd aluspindade rihtimiseks lisakulusid teha ning võitlevad selle lisakulu tekkimisele vastu.
Võiks öeldagi, et enamik tellijad eeldavad, et olenemata aluspinna seisukorrast, ongi see maalrite ülesanne, et kõik varasemad möödalaskmised pindade osas, korda teha ning eeldatakse, et see töö on hinna sees.
Pikema staažiga maalrid teavad rääkida lugusid ka sellistest tellijatest, kes nõuavad maalritelt lausa 0 mm tolerantsiga seinte ja lagede pindasid ehk siis sõna otseses mõttes peegelsiledaid pindu ning täpselt 90 kraadiseid nurki.
Head tellijad, ärge tehke maalritele liiga, nõuda saab seda, mis on kokkulepitud enne tööde algust ning seda, mis on ehituses reaalne ja praktiline. Seinte siledus on mõne tellija jaoks otsekui kogu maja kõige tähtsam asi, samas kui sellel hetkel kui seinakonstruktsiooni tehakse ning näiteks soojustuskihti pannakse, ei ole see tellijale huvipakkuv.
Reaalselt on enamike majadega ja tellijatega nii, et maja valmimise faasis jäävad tellijale silma kõik värvitööde puudused või parandused, ükskõik kui väiksed need ka poleks ja võideldakse kasvõi veri ninast välja, et need korda saaksid. Samas umbes 3-4 kuu pärast ei tule tellijale enam meeldegi need kohad ning kui majas sisustus sees, siis väiksemad viimistlusprobleeme ei märka mitte kui keegi.
Mida saab tellija paremini teha, et maalrid saaksid oma tööd rahulikumalt teha?
1. Aluspindade ülevaatus siis kui aluspinna tegija veel objektil
Maalritööde tegijatele peaks tellija võimaldama tööfrondi ülevaatuse veel siis kui aluspindade tegija ei ole objektilt lahkunud. Siis saab maalrifirma näidata need kohad, mis vajaksid parandamist ning ei teki kohe asjatuid pingeid maalritöödega alustamisel.
2. Lepingus fikseerida viimistlustööde kvaliteedinõuded
Samuti tuleks kindlasti leppida täpselt kokku viimistlustööde kvaliteet. Täiesti sobilik ja piisava kvaliteediga on viidata lepingus ka viimistlustööde osas RYL (Soomes väljatöötatud ja Eestis laialt kasutatavad “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded”) 2. klassi nõuetele ning sellest parema kvaliteedi nõudmine peaks olema põhjendatud ning ka tasustatud.
3. Niiskuskogujate kasutamine
Uue maja ehitamisega kaasneb paratamatult ka suurem kogu niiskust, mis jääb konstruktsioonidesse (näiteks valatud betoonpõrandad või laotud müüritised) ja mis ei lase viimistlustöid teha plaanitud tempos. Niiskus kuivab konstruktsioonidest välja ning selle peab kokku koguma, et pahtlite ja värvide kuivamine saaks normaalselt toimuda. Tellijal tasub juba enne maalritööde alustamist majas niiskuskogujaid kasutada, et maja niiskustaset vähendada. Kuigi paljud viimistlustööde tegijad arvestavad niiskuskogujatega oma hinnapakkumises siis võiks tellija selle ka hinnaküsimisse täiendavalt sisse kirjutada või siis arvestada, et tuleb endal see viimistlusperioodiks hankida.
Austa maalritööde tegijat, see on oskusi ja kogemust nõudev töö! Lase tal rahulikult teha oma tööd!
Kui küsida, esimest maja plaanivate, inimeste käest oma maja suuruse kohta, saab tavaliselt vastuseks, et nad soovivad suurt maja. Maja, mille suurus oleks üle 170 m2 või isegi üle 250m2.