Postitused

Kõikides töölõikudes, kus inimene oma panuse annab, võib esineda eksimusi. Inimene on paratamatult ekslik ja teeb vigu! Seetõttu ei ole ka projekteerimine mingi erand. Ei ole tõenäoliselt ühtegi projekti, kus ei ole mingeid vasturääkivusi joonistes, seletuskirjas ning väiksemaid või suuremaid eksimusi projekti detailides.

Selleks, et paremini aru saada, miks tekivad projekteerimisel eksimused, tuleb mõista projekteerimise töökorraldust ning võimalikke olukorda, mis toovad kaasa riske eksimusteks ning vigadeks.

Projekt koostatakse analoogse projekti alusel

Enamik projekte, ennekõike seletuskirja osa aga ka näiteks sõlmede joonised, võetakse alguses aluspõhjana kasutusele mõne analoogse projekti näidisest, mida hakatakse siis täiendama. See vähendab oluliselt projekteerija aega seletuskirja ja sõlmede vormistamisel ja kiirendab tööd. Samas toob see kaasa ka riske, sest kuigi projektid võivad olla suures osas analoogsed, siis ikkagi on alati erinevusi ning nii unustatakse teatud erinevused projekti sisse kanda. Ja nii saabki mõnikord lugeda seletuskirju, kus mõni seletuskirja osa ei vasta tegelikult projektile, kuna see on jäänud projekteerijal tegeliku projektiga vastavusse viimata.

Jah, iga projekteerija loeb ja vaatab oma töö üle, kuid töö sees ise olles ei märka tavaliselt kõiki puudusi.

Projekti joonistes on erinevusi

Kui sama projekti erinevates joonistes on vasturääkivusi siis tekitab see segadust ning võib kaasa tuua ka lisatööd. Näiteks oli ühel objektil asendiplaanile kantud kõik hoonest väljuvad trassid ning selle alusel teostati ka trasside ehitustööd. Samas tööde edenedes, kui alustati hoonesisese kanalisatsiooniga ja võeti ette seda töölõiku käsitlev joonis, selgus korraga, et seal oli üks täiendav õueala kanalisatsioonitrass, mida asendiplaani ja trasside joonisel ei olnud. Olukorra lahendamiseks tuli teha täiendava kanalisatsioonitrassi paigaldus, mida oleks saanud odavamalt ja lihtsamalt teha, kui see oleks ka asendiplaani joonisel olnud.

Seetõttu ongi sageli probleem just selles, et projekti mahus loodud joonised vajaksid enne ehitustööde alustamist võrdlemist ning kontrollimist ka järgnevate töölõikude joonistega, et nii võimalikke riske maandada. See on aga suur töö ja sageli ei märka selliseid vigu ja jooniseid mitu korda erinevate osapoolte poolt üle kontrollides.

Projektis toodud lahendus ei võimalda ehitamist või see on ilmselgelt tehniliselt vale lahendus

Projektis, ennekõike eelprojektides, on päris sageli olukord, kus polegi päris võimalik aru saada, kuidas tuleks ehitada või on pakutud lahendus vale. Näiteks võib olla projektis selline ava, mis vajaks kindlasti täiendavalt posti või on pakutud lahenduses puudu mõni kiht või projektis toodud lahendust kasutades tekiks piirdekonstruktsioonis külmasild.

Projekti muudatustest tekkivad vead

Päris sagedasti tekivad projekti vead ka projekti muudatustega. Sageli tekivad uued lahendused tellija uute soovide tõttu ja tihti tehakse muudatusi viimasel hetkel, vahetult enne töölõigu ehitustöid või ehitustööde ajal, nendega on alati kiire ning seetõttu ei jõuta läbi analüüsida nende muudatuste mõjusid. Selliselt tekivad vead, millega hiljem tuleb tegelema hakata ning mis võivad siis taas omakorda nõuavad uute muudatuste sisseviimist.

Suuremates projekteerimisfirmades on kasutusel küll vägagi kaasaegne tarkvara, mis võimaldab näiteks automaatselt kontrollida, kas tekib vastuolusid muudatuste korral teiste projekti osadega, kuid kiire töötempo tõttu ja tarkvara keeruka seadistamise tõttu, jääb selline kontroll nii mõnigi kord ebapiisavaks. Nii taandub siiski olulisem kontroll projekteerijapoolsele visuaalsele ülevaatusele ning keerukamata ja mahukamate projekti puhul esineb paratamatult vigu.

Kuidas saaks paremini?

Kui aga laiemalt vaadata siis üheks läbikumavaks probleemiks on see, et projekteerijat ei väärtustata piisavalt ei tellija ega kohati ka ehitaja. Projekteerija on pidevalt “tule all” ja temalt oodatakse väga kiiret ja läbimõeldud projekti, samas aga ei taheta selle töö eest vääriliselt maksta, info soovide osas jõuab temani viimasel minutil ja muudatuste koostamise eest ei taheta sageli tasu maksta.

Projekteerimisel tuleb lähtuda väga põhjalikest normide ja nõuete kogumistest, mis sageli on suurem töö, kui arhitektuurse joonise koostamine. See taustatöö jääb sageli tellijate ja ehitajate eest varju ning seetõttu ka seda ei märgata.

Arhitekte ja projekteerijaid tuleks võtta igas projektis kui täieõiguslikku liiget ja koostööpartnerit. Koostöö tähendab seda, et tööprotsessis tuleb ka projekteerijale anda aega oma tööd teha, arvestada projekteerimisega varakult ning mitte võtta projekteerimist kui sundkulu vaid kui investeeringut, mis aitab tagada kogu projekti kvaliteeti!

Ehitusvaldkonna valu ja võlu on see, et ehitada on võimalik väga paljudest erinevatest materjalidest, erinevate tehniliste lahendustega, erineva kiiruse ja loomulikult ka väga erineva kvaliteediga. Ehitamist saadab sageli veidi müütiline salapära, sest kõik me oleme kuulnud lugusid, kuidas mõni ehitaja on teinud midagi väga valesti või mõne hoone kvaliteet ei kannata mingit kriitikat. Ehitamine tundub olema riskantne ja ohtlik ning iga tellija peaks hinge kinni hoidma, kui mõnda ehitustööd otsustab tellida. Kas see on tõesti nii?

Miks ollakse ehitustööde kvaliteediga hädas?

Kui jätta välja mõned pahatahtlikud ehitajad, milliseid alati ja igal ajal veidi leidub, siis suurel osa eramajade ehitajatest ilmneb hoopis teistsugune aga kokkuvõttes tööde lõpptulemust mõjutav töökorralduse muster. Nimelt päris arvestataval osal juhtudel tekivad arusaamatused ja kvaliteediprobleemid tegelikult juba hinnapakkumise ja ehituse ettevalmistamise faasis. Põhjuseks asjaolu, et jäetakse tellijaga kokku leppimata või jäävad projektdokumentatsioonis ebamääraseks osa ehitamist puudutavad detailid, nii materjalide kui ka konstruktiivsete lahenduste osas.

Ja just needsamad detailid aitavad tagada tellija või ka omanikujärelevalve silmis ehitustööde kvaliteeti ning samal ajal ka mõjutavad ehitustööde maksumust.

Projekti ebapiisav detailsus

Seda probleemi ei saa visata täielikult ehitaja õlule, sest ehitaja teeb omapoolse hinnapakkumise vastavalt tellija projektile. Kui projekt ei ole täielik ning puuduvad täpsed juhised või sõlmed siis tõlgendab suur hulk ehitajaid seda olukorrana, et neis ebaselgetes kohtades tuleb leida võimalikult lihtne ja odav lahendus ning selle alusel hinda pakkuda.

Näiteks on probleemiks eelprojekti staadiumis projektide korral erinevad suurema sildeaavaga kohad või konsoolsed trepiava piirkonnad, mille osas ei ole projektis välja toodud konkreetse konstruktsiooni lahendust. Mõni ehitaja võib suurema silde puhul pakkuda hinnapakkumises metalltala, mõni teine liimpuittala ja kolmas lahendab sõlme hoopis täiendava postiga. Iga konkreetne lahendus mõjutab kokkuvõttes ehitamise maksumust ja ka kvaliteeti.

Samuti kohtab projekte, kus hoones läbi kahe avatud korruse, suurtele aknaavadele, peaks toetuma katusekonstruktsioon, kuid ilmselgelt ei saa akende kohal, ilma täiendava kandekonstruktsioonita (kandvad postid või talad) katusekonstruktsiooni toetada. Kuidas sellised kohad täpselt lahendama peaks ja millist lahendust kasutama, see aga projektis ei kajastu.

Materjalide asendamised või konstruktsiooni muudatused

Teine suurem probleemide tekkimise allikas on seotud projektijärgsete ehitusmaterjalide või lahenduste asendamistega. Nimelt osa ehitajad teevad julgelt tellijale ettepanekuid konkreetsete materjalide või lahenduste muutmiseks, mida põhjendatakse enamasti võimalusena kulusid kokku hoida või paremini toimiva lahendusena, võrreldes projektis toodud lahendusega.

Tellija üldjuhul võtab hea meelega ehitaja väljapakutud muudatuse kaalumiseks, kuna küllap ehitaja professionaalina tea ju täpsemalt ning lisaks ahvatleb tellijat ka odavam hind. Lisaks ehitaja oskab üldjuhul väga veenvalt oma ettepanekut põhjendada, tuues ära oma varasema kogemuse ning muudatuse kasu tellijale.

Suur osa tellijaid nõustub ehitaja muudatusettepanekutega ning töid teostatakse edasi ehitaja plaanide kohaselt. Kuigi esmapilgul ei paista siit probleemi siis tellija jaoks on tegemist riskikohaga. Nimelt iga asendus ja muudatus võib mõjutada hoone terviklahendust ning mõjutada järgnevaid töid. Näiteks mõnel juhul vajalik materjali asendamise korral see katta täiendava kattekihiga, mis teeb hinnavõidu küsitavaks. Probleem on ka see, et muudatusi ei kanta projekti ning tööde kvaliteedi kontrollimine ja probleemide tekkimisel nende põhjuste leidmine on sageli hiljem ebaõige projekti abil hulga keerulisem.

Tellija peaks teadma ka seda, et mõnikord on asendused seotud sellega, et need on ehitajale endale rahaliselt kasulikumad, näiteks on mõnelt teiselt objektilt mingit materjali suuremas koguses üle jäänud või on parema hinnaga kokkulepped materjalitootjate / tarnijatega just konkreetsete materjalide osas.

Seetõttu on tellijal alati mõistlik pikemalt kaaluda, kas konkreetsed ehitaja poolt tehtud muudatused ja materjalide asendamised vastu võtta ning ka ise hinnata, kas need muudatused mõjutavad kuidagi hoone ehituskvaliteeti või kulusid.

Kokkuvõttes ei pääse tellija üle ega ümber vajadusest ka ise tähtsamates lõikudes suurema detailsusega enda maja ehitustehnoloogia ja -lahendused selgeks teha, et saaks nii hinnaküsimise kui ka ehitusfaasis teha paremaid otsuseid. Kõik lahtised ja ebaselged küsimused tuleks alati kokku leppida enne ehitustööde algust. Kutsun kõiki tellijaid üles hinnapakkumiste läbivaatamise faasis ja kindlasti ka enne lepingule allkirja andmist ehitajalt veelkord üle küsima, kas on mingeid lahtisi või ebaselgeid kohti projektis, mis vajaks selgust ning vajadusel need probleemsed kohad lahendama. See aitab ennetada sageli suuremaid probleeme ning samal ajal ka ehitaja tunneb rohkem vastutust ehitustööde kavandamisel ja teostamisel.

karkassPole mingi saladus, et oma maja ehitamise kvaliteet, ehitusperiood ja maksumus sõltub suuresti läbimõeldud hinnaküsimisest. Hinnaküsimine on üks olulisemaid kohti maja ehitusprotsessi õiges käivitamises, kus iga tellija saab mõjutada oma maja hinda ja ehituskvaliteeti.

Iga tellija saab hinnaküsimise juures kaasa aidata sellele, et ehitaja / hinnapakkumise tegijal oleks olemas kõik oluline usaldusväärse hinnapakkumise tegemiseks.

Eramajade puhul jääb sageli mulje, et hinnaküsimise faasis enamasti tellija pole oma maja projekti veel detailides süvenenud ning seetõttu ei oska tellija ka ehitajale detailsete küsimuste korral vastuseid anda. Paljud tellijad lepivad maja eelprojektiga, mis on väike edasiarendus eskiisprojektist ning keskendunud suures osas ainult maja arhitektuursele väljanägemisele ja ruumiplaanile.

Võib-olla peaks tellija ette kujutama ühte tavalist pereautot ja korraks mõttes võrdlema seda mõne kallima automudeliga. Väliselt on mõlemal autol 4 ratast, kere, uksed jne. Kuid üks neist autodest maksab umbes poole rohkem. Väliselt ei ole kuidagi võimalik sellisest suurest hinnaerinevusest aru saada. Hinnaerinevus peitub ennekõike auto sisemuses, selle tehnoloogias, valitud materjalides ja kooste kvaliteedis.

Sama lugu on majadega. Suur osa olulist ja vajalikku infot, mille järgi maja valmis ehitatakse peitub tehnosüsteemides ja kaetud konstruktsioonides, mis kuidagi kohe silma ei paista. Maja eelprojekt annab vähe infot, et korrektne maja hinnapakkumine koostada.

Seetõttu eramajade ehituses kohtab tihtilugu hinnaküsimisi ja selle alusel tehtud ehituslepinguid, kus ebamäärasus on suur. Ja see rikub ehitamise faasis päris sageli koostöö ära ja nõuab tellijalt lisakulude tegemist.

Hinnaküsimise faasis vajaks ehitaja oma korrektse hinnapakkumise tegemiseks ennekõike tehnilist ja konstruktiivset infot. Seda on vaja selleks, et saaks täpselt välja arvutada materjalide mahud, hinnata konstruktsioonide ehitamise keerukust, abivahendite, tellingute vajadust ning paljut muud.

Panusta hinnaküsimise faasis projekti ning mõtle läbi, kas kõik vajalik on ehitajal olemas, et korrektne hinnapakkumine koostada. Kui ehitaja küsib hinnapakkumise koostamise ajal lisaküsimusi, siis on mõistlik ehitajaga kaasa töötada ja need vastused leida, kaasates vajadusel projekteerija või mõne kogemustega ehitaja.

Praktikas olen näinud, et eelprojekti alusel hinnapakkumise koostamise faasis korraldatakse vajadusel ka kokkusaamisi, kus osalevad võimalik ehitaja (või ehitajad), projekteerija ja tellija, kes siis ühise laua taga vaatavad projekti samm-sammult läbi ja käivad kõik probleemsed kohad üle. Sellisel juhul aga on oluline, et kõik sellistel kohtumistel täpsustatud detailid fikseeritakse ja need lisataks ka hinnaküsimise alusdokumentide hulka. Iga selline hinnaküsimise faasis tehtud täiendav projekti detailide selgitamine vähendab riske nii ehitaja kui ka tellija jaoks.

Tellija rolliks on hinnaküsimise faasis aktiivselt abistada ehitajat hinnapakkumise käigus tekkivate probleemide ja küsimuste selgitamisel. Kui seda ei tehta hinnaküsimise faasis siis tuleb sageli neidsamu teemasid hakata lahendama ehitamise faasis, mis aga tähendab tellijale enamasti suuremat aja – ja rahakulu.

Tee oma maja põhjalikust hinnaküsimisest enda eelis, mis aitab hoida maja ehitamise eelarvet ja kvaliteeti kontrolli all ning jõuda soovitud ajaks oma uude koju!