Postitused

Ehitamine peab olema kvaliteetne ja seda ehitustööde igas etapis. Mis mõjutab ehituse kvaliteeti? Vaatame lähemalt tüüpilisi probleeme, mis ehitustööde kvaliteeti mõjutab.

1) Ehitatakse aegunud versiooniga projekti jooniste järgi

Ehitamise perioodil on väga oluline tagada, et kõigil osapooltel oleks kättesaadav õige projekti versioon. Selle töö jaoks peaks olema üks vastav isik, näiteks ehitaja poolne töödejuhataja, kuid see võib olla ka tellija ise. Oluline on tagada, et kogu ehitusperioodi jooksul oleks õige versioon kõigil osapooltel kohe kättesaadav. Ehitusplatsil kasutatakse paberil joonised ja kõige parem oleks selline töökorraldus, kus uue versiooni joonisest ehitusplatsile viimisel võetakse vana versioon objektilt ära.

Aegunud jooniste järgi ehitamisel märgatakse viga sageli alles siis kui tehtud töö parandamine ei ole enam majanduslik mõistlik ning nii tuleb vale lahendust, kas tellijal aktsepteerida või teha taas projekti muudatus, et olukorda paremaks saada.

2) Kiirustatakse ehitustöödega ja ei arvestata tehnoloogiliste piirangutega

Ehitamise protsessis on mitmed ehitustööd seotud tehnoloogiliste piirangutega. Näiteks betoonivalu kivistumine, pahtlikihtide ja värvikihi väljakuivamine, plaatimistöödega seotud kuivamisajad hüdroisolatsiooni, plaatimise, vuukimise etappides. Teatud määral saab vajalikku tehnoloogilist kuivamisaega mõjutada, kasutades kiirkivinevaid segusid ja mörte, kuid seda kõike teatud piirides.

Eriti ehitustööde lõpufaasis, kus objekti üleandmise tähtaeg on lähenemas, kiputakse ehitajate poolt kiirustama ja rikutakse toodete tehnoloogilisi nõudeid. Tulemuseks olukord, kus aluspind koorub, tekivad viimistluspraod ehk kokkuvõttes puudused, mis võivad tähendada tööde uuest tegemise vajadust.

3) Varasemad eksimused ehituses, mis avastatakse liiga hilja

Üks salakaval probleem on eksimused, mis tekivad tööde algusfaasis, näiteks siseseinte mahamärkimistel. Ootamatult sageli esineb selliseid eksimusi, mida visuaalsel kontrollil esmapilgul ei märka. Sellised vead, kus mõni seinaosa on näiteks 5-10 cm valesti maha märgitud ja valmis ehitatud, avastatakse enamasti alles viimistluse faasis.

Tulemuseks jällegi olukorda, kus ümberehitamine pole enam mõistlik ja üldjuhul lepitakse olukorraga, kuigi see võib tähendada ruumi kasutamisel piiranguid. Näiteks seintega piiratud garderoobikapid, mille sügavus ehitamise vea tõttu muutub, võib see tähendada probleeme riidekapi kasutamisel soovitud viisil.

4) Projektivälised lahendused

Ehitajatel võib tekkida ehitusprotsessis vajadus või soov muuta konstruktiivset lahendust enda jaoks lihtsamaks või mugavamaks. Muudatus selgitatakse tellijale lahti ja see viiakse tellija nõusolekul ka ellu. Samas sellised muudatused, mis nn. „põlve otsas“ tehakse on sageli korralikult läbi mõtlemata.

Alles hilisemas ehitusprojekti faasis selgub põhjus, mis projektis näidatud lahendus oleks õige olnud. Muidugi mõista ei ole mitte alati kogemustega ehitajate poolt projekti käigus tehtud muudatused halvad, kuid iga muudatus tuleb väga detailselt läbi töötada ja hinnata muudatuse mõju järgnevates tööetappides.

Projekti muudatuste soovi korral on õige kaasata muudatuse väljatöötamisse ka projekteerija ja koostöös leida sobilik lahendus.

Kokkuvõttes on oluline igal ehitusetapis pöörata piisavat tähelepanu kvaliteedile ning kvaliteedi tagamisega seotud protsessidele. Ehitustööde kvaliteet ei ole ainult korralikult paigaldatud parkettpõrand või plaaditud pind. Samaväärne on õigel ajal ehitajale antud õige versioon ehitusjoonisest, projekti muudatuse detailne ja läbimõeldud väljatöötamine, mahamärkimiste kohta mõõtmisprotokolli koostamine ja palju muud.

Tee oma ehitusprotsess kvaliteetseks!

Kõikides töölõikudes, kus inimene oma panuse annab, võib esineda eksimusi. Inimene on paratamatult ekslik ja teeb vigu! Seetõttu ei ole ka projekteerimine mingi erand. Ei ole tõenäoliselt ühtegi projekti, kus ei ole mingeid vasturääkivusi joonistes, seletuskirjas ning väiksemaid või suuremaid eksimusi projekti detailides.

Selleks, et paremini aru saada, miks tekivad projekteerimisel eksimused, tuleb mõista projekteerimise töökorraldust ning võimalikke olukorda, mis toovad kaasa riske eksimusteks ning vigadeks.

Projekt koostatakse analoogse projekti alusel

Enamik projekte, ennekõike seletuskirja osa aga ka näiteks sõlmede joonised, võetakse alguses aluspõhjana kasutusele mõne analoogse projekti näidisest, mida hakatakse siis täiendama. See vähendab oluliselt projekteerija aega seletuskirja ja sõlmede vormistamisel ja kiirendab tööd. Samas toob see kaasa ka riske, sest kuigi projektid võivad olla suures osas analoogsed, siis ikkagi on alati erinevusi ning nii unustatakse teatud erinevused projekti sisse kanda. Ja nii saabki mõnikord lugeda seletuskirju, kus mõni seletuskirja osa ei vasta tegelikult projektile, kuna see on jäänud projekteerijal tegeliku projektiga vastavusse viimata.

Jah, iga projekteerija loeb ja vaatab oma töö üle, kuid töö sees ise olles ei märka tavaliselt kõiki puudusi.

Projekti joonistes on erinevusi

Kui sama projekti erinevates joonistes on vasturääkivusi siis tekitab see segadust ning võib kaasa tuua ka lisatööd. Näiteks oli ühel objektil asendiplaanile kantud kõik hoonest väljuvad trassid ning selle alusel teostati ka trasside ehitustööd. Samas tööde edenedes, kui alustati hoonesisese kanalisatsiooniga ja võeti ette seda töölõiku käsitlev joonis, selgus korraga, et seal oli üks täiendav õueala kanalisatsioonitrass, mida asendiplaani ja trasside joonisel ei olnud. Olukorra lahendamiseks tuli teha täiendava kanalisatsioonitrassi paigaldus, mida oleks saanud odavamalt ja lihtsamalt teha, kui see oleks ka asendiplaani joonisel olnud.

Seetõttu ongi sageli probleem just selles, et projekti mahus loodud joonised vajaksid enne ehitustööde alustamist võrdlemist ning kontrollimist ka järgnevate töölõikude joonistega, et nii võimalikke riske maandada. See on aga suur töö ja sageli ei märka selliseid vigu ja jooniseid mitu korda erinevate osapoolte poolt üle kontrollides.

Projektis toodud lahendus ei võimalda ehitamist või see on ilmselgelt tehniliselt vale lahendus

Projektis, ennekõike eelprojektides, on päris sageli olukord, kus polegi päris võimalik aru saada, kuidas tuleks ehitada või on pakutud lahendus vale. Näiteks võib olla projektis selline ava, mis vajaks kindlasti täiendavalt posti või on pakutud lahenduses puudu mõni kiht või projektis toodud lahendust kasutades tekiks piirdekonstruktsioonis külmasild.

Projekti muudatustest tekkivad vead

Päris sagedasti tekivad projekti vead ka projekti muudatustega. Sageli tekivad uued lahendused tellija uute soovide tõttu ja tihti tehakse muudatusi viimasel hetkel, vahetult enne töölõigu ehitustöid või ehitustööde ajal, nendega on alati kiire ning seetõttu ei jõuta läbi analüüsida nende muudatuste mõjusid. Selliselt tekivad vead, millega hiljem tuleb tegelema hakata ning mis võivad siis taas omakorda nõuavad uute muudatuste sisseviimist.

Suuremates projekteerimisfirmades on kasutusel küll vägagi kaasaegne tarkvara, mis võimaldab näiteks automaatselt kontrollida, kas tekib vastuolusid muudatuste korral teiste projekti osadega, kuid kiire töötempo tõttu ja tarkvara keeruka seadistamise tõttu, jääb selline kontroll nii mõnigi kord ebapiisavaks. Nii taandub siiski olulisem kontroll projekteerijapoolsele visuaalsele ülevaatusele ning keerukamata ja mahukamate projekti puhul esineb paratamatult vigu.

Kuidas saaks paremini?

Kui aga laiemalt vaadata siis üheks läbikumavaks probleemiks on see, et projekteerijat ei väärtustata piisavalt ei tellija ega kohati ka ehitaja. Projekteerija on pidevalt “tule all” ja temalt oodatakse väga kiiret ja läbimõeldud projekti, samas aga ei taheta selle töö eest vääriliselt maksta, info soovide osas jõuab temani viimasel minutil ja muudatuste koostamise eest ei taheta sageli tasu maksta.

Projekteerimisel tuleb lähtuda väga põhjalikest normide ja nõuete kogumistest, mis sageli on suurem töö, kui arhitektuurse joonise koostamine. See taustatöö jääb sageli tellijate ja ehitajate eest varju ning seetõttu ka seda ei märgata.

Arhitekte ja projekteerijaid tuleks võtta igas projektis kui täieõiguslikku liiget ja koostööpartnerit. Koostöö tähendab seda, et tööprotsessis tuleb ka projekteerijale anda aega oma tööd teha, arvestada projekteerimisega varakult ning mitte võtta projekteerimist kui sundkulu vaid kui investeeringut, mis aitab tagada kogu projekti kvaliteeti!