Postitused

Iga ehitus algab hinnaküsimisest. Kõik tellijad tahavad teada, palju tellitavad ehitustööd maksma lähevad ja seda võimalikult usaldusväärselt ja täpselt. Kuid paljude tellijate jaoks selgub hinnaküsimise käigus, et terviklikku hinnaküsimist saada on sageli päris keeruline saada. Miks esitatakse ehitusfirmade poolt hinnapakkumised poolikult?

Hinnapakkumine põhineb projektil

Eratellijate puhul on sageli üheks suuremaks probleemiks see, et hinnaküsimise alusdokument – ehitusprojekt on eelprojekti tasemel. Kuna eelprojektis ei ole täpselt lahendatud konstruktiivseid sõlmi ja valitud lahendusi nii tehnosüsteemide kui ka teatud materjalide osas siis ehitaja jätabki hinnapakkumise umbmääraseks.

Selliselt saab tellija moonutatud hinnapakkumise, kus lõppsumma teadasaamiseks tuleb tellijal esitatud pakkumine rida realt koos ehitajaga üle vaadata ja välja selgitada, mis täpselt pakkumises sisaldub ja mis mitte.

Praktikas on probleemiks ka see, et isegi kui tellija saab teada, et midagi on pakkumisest välja jäetud siis puudub tellijal endal teadmine, millist lahendust või süsteemi peaks valima. Seetõttu sageli teeb tellija oma otsuse ehitaja poolt toodud välja pakutud võimaliku lahenduse poolt- ja vastuargumente kuulates. Sellisel juhul muutub sageli sisuliseks otsustajaks ehitaja, mitte tellija, kuna ehitaja saab tellijat oluliselt mõjutada valikute tegemisel. Enamasti ei ole ehitaja poolt väljapakutud lahendused kaugeltki mitte halvad, kuid sageli ehitaja jaoks mugavamad valikud, mis võivad tähendada tellijale näiteks teatud lisakulusid või muudatusi maja sise- või välisilmes.

Millised on peamised hinnapakkumise read/tööd, mille osas jäetakse hinnapakkumine lahtiseks?

Viimistlusmaterjalid

Enamasti ei ole maja algse hinnaküsimise staadiumis paika pandud täpsed viimistlusmaterjalid ega ka sisekujunduse nüansid. Seetõttu sageli suur hulk siseviimistluse materjale jäetakse hinnapakkumises lahtiseks või pannakse pakkumisse fikseeritud m2 hind.
Kõige sagedamini tuleb tellijal viimistlusmaterjalide osas teha täiendav valik ja otsus järgmiste materjalide osas: parkett, keraamilised või looduskivist plaadid, liistud, aknalauad, siseuksed, sisetrepp ja erinevad dekoratiivkrohvid.

Elekterpistikud, -lülitid ja valgustid

Elektritööde osas puudub sageli projektis täpsem ülevaade, millist pistikute või lülitite tootesarja tuleks kasutada. Jällegi kas jäetakse see pakkumisest välja või tehakse ehitaja poolne valik, konkreetse tootesarja osas.

Valgustite puhul enamasti ehitaja pakkumist ei tee, erandiks võivad olla osad süvistatud valgustid, kuid ka see lepitakse eraldi kokku.

Sanitaartehnika ja tehnosüsteemide seadmed

Projektis on küll sageli viited mõnele konkreetsele sanitaartehnika tootesarjale, kuid sageli eelprojekti staadiumis ei pöörata sellele tähelepanu ning selle teema juurde tuleb tellija tagasi sageli vahetult enne kui vaja sanitaartehnika paika panna. Siis võib selguda, et pakkumises olev toode ei sobi kuidagi ning tuleb valida mõnevõrra kallim toode.

Enamasti katab tüüpiline hinnapakkumine sanitaartehnika osas ära WC-potid, heal juhul ka vanni, osad kraanikausid ja segistid, kuid see valik sageli väga individuaalne.

Tehnosüsteemide seadmed samuti eelprojektis tavaliselt konkreetse mudelina ei kajastu ning seetõttu võib vajalik olla tellijal hinnapakkumises pakutud seadmete ja lahenduste mudelid kriitiliselt üle vaadata ning vajadusel ümber vahetada.

Samuti ei hõlma enamik maja hinnapakkumisi ka kaminad või ahjusid ning näiteks ka sauna kerist.

Kokkuvõttes on igal tellijal vaja hinnapakkumise küsimise etapis (või projekteerimise etapis) teha ära suur eeltöö ja teha valikuid ja otsuseid ning niimoodi jõuda välja olukorrani, kus kõik olulisemad positsioonid hinnapakkumises oleksid läbi räägitud ja hind võimalikult üheselt fikseeritud.

Kui see töö hinnapakkumiste küsimise etapis tegemata jätta siis kipub hilisemas ehitustööde etapis hind kontrollimatult suurenema ja see ei meeldi ühelegi tellijale!

Panusta oma aega usaldusväärse hinnapakkumise teada saamiseks! Anna omapoolne sisend hinnapakkumise tegemiseks võimalikult täpne!

 

Kui vaadata uusi müügis olevaid kortereid või maju siis hakkab silma, et ruumiplaneering pole tehtud alati kõige paremini. Tulemuseks olukord, kus kalli eluruumi ostmisel tuleb omanikul teha lisakulutusi, kas siis väiksemate ümberehituste kui ka kalli eritellimusel mööbli soetamiseks.

Miks see nii on?
Põhjus peitub ennekõike selles, et ruumiplaan koostatakse arendaja poolt, kelle huvi on panna paika korteri suurused ja jaotada pinnad tubadeks, kuid detailse ruumikasutuse poolega eriti vaeva ei nähta. Selle tulemusena tekivad ruumid, kuhu mööblitki raske paigutada, rääkimata mugavusest või funktsionaalsusest.

Valmis korteri või maja ostmisel on raske olukorda päästa. Kõige sagedasem lahendus on sellisel juhul eritellimusel mööbli hankimine, mis aitab näiteks esikus riided ja jalatsid ebastandardsesse ruumi paigutada või näiteks maast-laeni kappide ehitades, paigutada majapidamistarbed ja muu vajalik, mis muidu kuhugi ära ei mahuks.

Need, kellel projekteerimise etapp käsil või alles ees, annan mõned soovitust:

Ruumiplaani väljatöötamisel kujunda piirkonnad nende põhiülesande järgi

  • Näiteks esiku ülesanne on teha riietumine lihtsaks ja kiireks, enamasti peaks saama riietuda mitu inimest korraga, kas on kohta, kus saaks peeglisse vaadata, kas on piisavalt suur kapp üleriiete ärapanemiseks jne.
  • Näiteks elutoa ülesanne on võib olla olenevalt pere harjumustest erinev, kas elutuba on suhtlemise kohaks oma pere liikmetega või näiteks TV vaatamise kohaks või muusika kuulamiseks, kas on vaja lugemisnurka jne.

 

Koosta projekt detailselt ja arvesta täpsete mõõtudega

  • Kindlasti tuleks ruumiplaan läbi mängida koos mööbliga ja täpsete mõõtudega. Näiteks lükanduste paigaldamisel tuleks täpselt arvestada lükanduste siinide mõõtudega, et kappi jääks ruumi standardsete mõõtudega kapiriiulitele või näiteks korvsüsteemidele.  Pole harvad juhused, kus jäetakse sisseehitatavate kappide jaoks liialt vähe ruumi ning kapi kasutamiseks tuleb hiljem kallis erimõõtudes sisu tellida.

 

Ära unusta planeerimise etapis valgustustust, lüliteid ja pistikupesi

  • Ideaalis võiks valgus-, elektri- ja muude kommunikatsioonide projektid valmida koos ruumiplaanide väljatöötamisega. Funktsionaalsus tähendab kindlasti ka mugavust ning seda hea valgus-ja elektriprojekt just loobki.

 

Kodu ruumiplaani loomine peab toimuma alati oma pere vajaduste järgi, sest ainult nii saad sa luua omale mugava ja tõeliselt hea kodu!

Kodu peab olema mugav. Mugava kodu loomisel on elektriprojekti osatähtsus üllatavalt suur ja tundub, et selle tähtsus aina kasvab. Me vajame selleks, et ennast hästi tunda head valgustust, automaatika- ja nõrkvooluseadmeid ning suurel hulgal kodumasinaid.

Kõige selle juhtimiseks ja töös hoidmiseks on vajalik koostada korralik projekt. Millele peaks projekteerimisel tähelepanu pöörama? Allpool on toodud mõned mõtted selle töö abistamiseks:

1. Enne valgustite-, pistikute ja –lülitite asukohtade määramist koosta mööbli- ja sisustusjoonised.
Sageli unustatakse see tegemata ja siis on hiljem pistikupesad näiteks kapi taga kasutud. Hea oleks läbi mõelda ideaalis 2 mööblipaigutuse skeemi, mida sobiks antud elektri- ja valgustusprojektiga. Siis on hiljem lihtsam ruumides mööblit ümber tõsta ja kodu uuendada.

2. Valgustuse kavandamisel kasuta võimalusel alati üld- ja kohtvalgustust ning võimalda ruumide valgustamist osade kaupa.
Kuigi see toob kaasa suurema hulga valgusteid, annab see paindliku võimaluse valida ruumis vastavalt tegevusele või soovile sobilik valgustus.  Soovitav on viia nii üld- kui kohtvalgustuse sisse-väljalülitamine ühte punkti, nii ei unune enamasti valgustid ilmaasjata põlema, sest ruumist väljudes ja saab kõik valgustid ühest kohast korraga välja lülitada.

3. Elektripistikuid pane alati mõni rohkem, sest alati kipub neid puudu jääma.
TV asukohta on mõistlik panna piisavalt elektripistikud, TV antennipistik, arvutivõrgu kaabli pistik ja viia need plaanitavas kohas seinal õigele kõrgusele. Kuna enamik TV-sid kinnitatakse seinale siis on hea kui ka pistikud on õiges kohas. Õigupoolest peaks täna juba kaaluma, kas TV vaatamiseks antennipistikut on mõtet enam majja pannagi, sest  mitmed digitaallahendused on juba arvutivõrgu põhised ning antennilahendusi pole enam vaja.

4. Koosta nimekiri kõigist sinu majja plaanitud elektrit vajavatest seadmetest ja kodumasinatest.
Elektrit vajavad sisuliselt kõik automatiseeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid aga näiteks ka elektriga toimivad veesegistid, rääkimata signalisatsiooni ja valvesüsteemidest. Koostades nimekirja, aitab see tagada, et seadme jaoks on toide olemas ja aitab arvutada elektritarbimist ning valida maja jaoks optimaalse peakaitse suurust.

5. Eelista seadmete valikul lahendusi, mis võimaldavad tsentraalset juhtimist nn. targa maja põhimõttel.
Näiteks võimaldavad sellised lahendused, majast väljumisel ja maja valve alla panekul, automaatselt välja lülitada kõik mittevajalikud elektriseadmed. Kuigi on olemas mitmeid kaugjuhitavaid süsteeme, on mõistlik uute majade puhul paigaldada seadmete juurde töökindlamad kaablilahendused ja projekteerimise faasis kõige sellega arvestada. Programmeeritav seadmete juhtimine aitab tagada maja turvalisust ja kokku hoida maja haldamise kulusid.