Postitused

Kõikides töölõikudes, kus inimene oma panuse annab, võib esineda eksimusi. Inimene on paratamatult ekslik ja teeb vigu! Seetõttu ei ole ka projekteerimine mingi erand. Ei ole tõenäoliselt ühtegi projekti, kus ei ole mingeid vasturääkivusi joonistes, seletuskirjas ning väiksemaid või suuremaid eksimusi projekti detailides.

Selleks, et paremini aru saada, miks tekivad projekteerimisel eksimused, tuleb mõista projekteerimise töökorraldust ning võimalikke olukorda, mis toovad kaasa riske eksimusteks ning vigadeks.

Projekt koostatakse analoogse projekti alusel

Enamik projekte, ennekõike seletuskirja osa aga ka näiteks sõlmede joonised, võetakse alguses aluspõhjana kasutusele mõne analoogse projekti näidisest, mida hakatakse siis täiendama. See vähendab oluliselt projekteerija aega seletuskirja ja sõlmede vormistamisel ja kiirendab tööd. Samas toob see kaasa ka riske, sest kuigi projektid võivad olla suures osas analoogsed, siis ikkagi on alati erinevusi ning nii unustatakse teatud erinevused projekti sisse kanda. Ja nii saabki mõnikord lugeda seletuskirju, kus mõni seletuskirja osa ei vasta tegelikult projektile, kuna see on jäänud projekteerijal tegeliku projektiga vastavusse viimata.

Jah, iga projekteerija loeb ja vaatab oma töö üle, kuid töö sees ise olles ei märka tavaliselt kõiki puudusi.

Projekti joonistes on erinevusi

Kui sama projekti erinevates joonistes on vasturääkivusi siis tekitab see segadust ning võib kaasa tuua ka lisatööd. Näiteks oli ühel objektil asendiplaanile kantud kõik hoonest väljuvad trassid ning selle alusel teostati ka trasside ehitustööd. Samas tööde edenedes, kui alustati hoonesisese kanalisatsiooniga ja võeti ette seda töölõiku käsitlev joonis, selgus korraga, et seal oli üks täiendav õueala kanalisatsioonitrass, mida asendiplaani ja trasside joonisel ei olnud. Olukorra lahendamiseks tuli teha täiendava kanalisatsioonitrassi paigaldus, mida oleks saanud odavamalt ja lihtsamalt teha, kui see oleks ka asendiplaani joonisel olnud.

Seetõttu ongi sageli probleem just selles, et projekti mahus loodud joonised vajaksid enne ehitustööde alustamist võrdlemist ning kontrollimist ka järgnevate töölõikude joonistega, et nii võimalikke riske maandada. See on aga suur töö ja sageli ei märka selliseid vigu ja jooniseid mitu korda erinevate osapoolte poolt üle kontrollides.

Projektis toodud lahendus ei võimalda ehitamist või see on ilmselgelt tehniliselt vale lahendus

Projektis, ennekõike eelprojektides, on päris sageli olukord, kus polegi päris võimalik aru saada, kuidas tuleks ehitada või on pakutud lahendus vale. Näiteks võib olla projektis selline ava, mis vajaks kindlasti täiendavalt posti või on pakutud lahenduses puudu mõni kiht või projektis toodud lahendust kasutades tekiks piirdekonstruktsioonis külmasild.

Projekti muudatustest tekkivad vead

Päris sagedasti tekivad projekti vead ka projekti muudatustega. Sageli tekivad uued lahendused tellija uute soovide tõttu ja tihti tehakse muudatusi viimasel hetkel, vahetult enne töölõigu ehitustöid või ehitustööde ajal, nendega on alati kiire ning seetõttu ei jõuta läbi analüüsida nende muudatuste mõjusid. Selliselt tekivad vead, millega hiljem tuleb tegelema hakata ning mis võivad siis taas omakorda nõuavad uute muudatuste sisseviimist.

Suuremates projekteerimisfirmades on kasutusel küll vägagi kaasaegne tarkvara, mis võimaldab näiteks automaatselt kontrollida, kas tekib vastuolusid muudatuste korral teiste projekti osadega, kuid kiire töötempo tõttu ja tarkvara keeruka seadistamise tõttu, jääb selline kontroll nii mõnigi kord ebapiisavaks. Nii taandub siiski olulisem kontroll projekteerijapoolsele visuaalsele ülevaatusele ning keerukamata ja mahukamate projekti puhul esineb paratamatult vigu.

Kuidas saaks paremini?

Kui aga laiemalt vaadata siis üheks läbikumavaks probleemiks on see, et projekteerijat ei väärtustata piisavalt ei tellija ega kohati ka ehitaja. Projekteerija on pidevalt “tule all” ja temalt oodatakse väga kiiret ja läbimõeldud projekti, samas aga ei taheta selle töö eest vääriliselt maksta, info soovide osas jõuab temani viimasel minutil ja muudatuste koostamise eest ei taheta sageli tasu maksta.

Projekteerimisel tuleb lähtuda väga põhjalikest normide ja nõuete kogumistest, mis sageli on suurem töö, kui arhitektuurse joonise koostamine. See taustatöö jääb sageli tellijate ja ehitajate eest varju ning seetõttu ka seda ei märgata.

Arhitekte ja projekteerijaid tuleks võtta igas projektis kui täieõiguslikku liiget ja koostööpartnerit. Koostöö tähendab seda, et tööprotsessis tuleb ka projekteerijale anda aega oma tööd teha, arvestada projekteerimisega varakult ning mitte võtta projekteerimist kui sundkulu vaid kui investeeringut, mis aitab tagada kogu projekti kvaliteeti!

See talv on uuesti koduomanikele meelde tuletanud, kui oluline on korralikult soojapidav maja. Põhjuse, miks selle peale mõelda, näitab kätte küttearve. Tänu krõbedale külmale on küttearved oluliselt suuremad kui seda sooviks. Kas saab midagi ette võtta, et kulud väiksemad oleksid?

Selgita välja kuhu läheb soojus?
Hea aeg on kohe midagi konkreetset ette võtta ja selgitada välja kas ja kus täpsemalt on maja suuremad soojalekked. Lihtsaim ja odavaim viis on seda teha infrapuna kaamera abil. See võimaldab avastada soojalekkeid väga edukalt ja kokkuvõttes ka kõige odavamal viisil.

Üks firma, mis pakub termograafia teenuseid on Soojusaudit OÜ

Üks firma, mis pakub termograafia teenuseid on Soojusaudit OÜ

Termograafia abil on võimalik avastada ka niiskuskahjustusi, kontrollida elektri- ja tehnosüsteemide töökindlust, avastada seinakonstruktsioonide külmasildasid.  

Peamine kasu termograafia kasutamisel seisneb selles, et kontrolli saab teha ilma konstruktsioone avamata ning seda saab teha kiiresti. Samuti on võimaldab infrapuna kaamera väga täpset puuduse asukoha tuvastamist ning seetõttu saab lahendada probleemi täpselt ja tõhusalt, mis hoiab kokku ressursse.

Infrapuna pilte tehakse nii väljast kui vajadusel ka siseruumidest. Siseruumides näiteks kontrollitakse akna põskede temperatuuri, et selgitada, kas akna paigaldus on tehtud korralikult või näiteks uuritakse kas seintel on niiskuskahjustusi, selgitades välja külmad pinnad ja hallituse ohuga piirkonnad.

Teenuse peamised kasutajad on kortermajad, et leida soojakaod ning kavandada fassaadide soojustamist. Ka eramajade ehitustööde lõpufaasis saab seda teenust väga edukalt kasutada, et kontrollida ehitustööde kvaliteeti ja teha ehitustööde käigus vajalikud parandused. Eramajade puhul on lisaks kasulik vastava seadmega tekitada alarõhk, et selgitada maja õhutihedus. Parim aeg on teenuse kasutamiseks on just talv, sest siis tulevad tänu suuretele temperatuuride erinevustele kõik soojakaod hästi välja. Soovitav sise- ja välistemperatuuride vahe peaks olema 15ºC.

Termograafia teenuse kasutamise hind on keskmiselt u. 2000 krooni. Eramu puhul algvad termograafia hinnad u. 1500 kroonist ja termograafia + alarõhutest hinnad u. 4000 kroonist.

 

Ma soovitan oma maja ehitajatele termograafiat kasutada ja planeerida see kulu juba maja ehitamise eelarvesse. See on lihtne ja mugav võimalus kontrollida tööde kvaliteeti kiiresti ja usaldusväärselt.

Kui soovid edaspidi väiksemaid küttearveid, siis kontrolli nüüd oma maja soojapidavust ning paranda vead.