Postitused

Sõites oma isesõitvas autos kodu poole, jääb aega aknast mõnusalt välja vaadata. Liiklus on sujuv ja kiire ning peatselt keerab auto kodutänavasse. Kõiki tänavaäärseid maju katavad, otsekui paksu vaibana, erinevad päikeseenergiat kasutavad elektripaneelid ja –kiled, mõnel pool ulatuvad kõrgustesse suuremad ja väiksemad elektrituulikud. Tavaline elamurajoon näeb välja kui energiapark, kus iga väiksemgi päiksekiir või tuuleiil kinni püütakse ja kasutatakse ära energia saamiseks. Aasta on 2040.

Kas eelkirjeldatud tulevik muudab tundmatuseni majade arhitektuuri või väljanägemist, kas iga kodu hakkab välja nägema kui üks väiksem elektrijaam, seda näitab aeg.

Aastal 2020 kehtima hakkavad nõuded näevad ette liginullenergiamajade projekteerimist ja ehitamist. Liginullenergia- või nullenergiamajade nõuetele vastamine vajab lokaalsete energiat tootvate süsteemide kasutuselevõttu iga hoone / kinnistu piires.

Sisuliselt tähendab see, et suuresti põhineb null- või plussenergiamaja idee ennekõike energiat tootvatel aktiivseadmetel. Aktiivseadmed on täna meie kliimas veel kaugeltki mitte kõige parema tasuvusajaga (näiteks elektrit tootvate päiksepaneelide puhul jääb tasuvusaeg parimatel juhtudel 8-10 aasta sisse), kuid paljuski sõltub tasuvusaeg suuresti päikesepaisteliste ilmade olemasolust. Tehnoloogia areneb ja on lootust, et energia tootmise efektiivsus suureneb ning ka ajapikku tänu suuremale kasutamisele väheneb ka tehnoloogia maksumus.

Energiasääst ja uutest tehnoloogiatest kasu saamine peab olema peaks olema lahendatud mõistlikul ja ratsionaalsel viisil.

Esmapilgul tundub kõik õige – viia majade haldamise kulud minimaalseks ja lisaks võimaldada ka teenida igalt maja reaalset kasu, müües tarbimisest ülejääva toodetud elektrienergia võrguettevõtjale. Kui jätta tähele panemata asjaolu, et tarbija poolt müüdav elektrienergia on odavama hinnaga, kui ostetav energia, siis suurimaks probleemiks jääb energia tootmisega seotud tehnoloogia hooldamine ja haldamine ning pidev uuendamine. Mida keerulisem on tehnoloogia, seda kallimaks läheb hooldamine, sest vajab haritud ja koolitatud spetsialiste. See on teema, millele veel keegi eriti tähelepanu ei pööra. Ka Eestis on rajatud näiteks juba mõned plussenergia elamud, mis saavad põhiosa lisaenergiast katusele paigaldatud päikesepaneelidest. Kuid täna, kus süsteemid on uued ja tõrkeid vähe, pole teada reaalsed pikaajalised kulud nende süsteemide haldamisele.

Kokkuvõtvalt peaks hindama lokaalse aktiivenergia tootmisega seotud teemasid laiemalt:

  1. Süsteemi halduskulu
    Kas aga keegi on arvutanud või püüdnud hinnata, milliseks kujunevad pikemas perspektiivis erinevad aktiivseadmetega seotud haldus- ja hoolduskulud ning kas igal pool suudab võrguvaldaja tarbijalt osta energiat sellises mahus nagu seda toodetakse. Eesti kliimas kipub olema nii, et kevade ja suvekuudel suudavad päikesepaneelid toota energiat rohkem kui tarbimisele vaja ning seda saab võrku müüa. Ülejäänud ajal on rohkemal või vähemal määral vajalik osta energiat sisse.
  2. Energia müügi võimalus
    Kas iga elektrivõrgu haldaja suudab pakkuda igale kliendile kahepoolset võimalust lisaks energia ostule, ka seda võrku müüa? Milliseid investeeringuid peavad võrguvaldajad selleks tegema, et nad seda võimalust, energiat müüa, suudaks kõigile tarbijatele pakkuda.
  1. Arhitektuur
    Kas energiasäästlikud ja aktiivseadmetega majad muudavad väljakujunenud arhitektuuri ja linnapilti? Kui silma riivavad päikesepaneelid õnnestub peita, kas energiasäästu saavutamiseks vajalik majade paiknemine ja akende ebaühtlane jaotus ilmakaarte suhtes ei muuda maju üksluiselt ühetaolisteks?

Võib-olla oleks vaja teistsugust lahendust, et saavutada soovitud eesmärgid? Kuidas mõnevõrra vähendada asjatut üleinvesteerimist iga maja puhul aktiivseadmetesse?

Idee

Vahest oleks õigem luua suuremad energiapargid geograafiliselt parimatesse kohtadesse, kus erinevatest taastuvenergialahendustest oleks kõige suurem tulu. Paiknevad need siis rannikul või näiteks meres kogudes tuuleenergiat või kohtades, kus võimalik paremini kätte saada päikeseenergia ning päikesepaneelidega toota energiat.

Ja nüüd kõige olulisem – kõigil majaomanikel oleks kohustus oma maja energiavajaduse mahus investeerida sellistesse energiaparkidesse, mis kataks ära tema maja vajaliku lisaenergia, et kokkuvõttes oleks tema maja, kas ligi-, null- või hoopis plussenergiamaja. Ehk sisuliselt investeerib majaomanik samal määral, mis ta oleks teinud lokaalsesse süsteemi, kuid suurmahulise energiapargi efektiivsem haldamine ja võimalik suurem energiatoodang annaks majaomanikule enam kasu kui lokaalne lahendus. Siis saaks parimal juhul tänu suuremale lisaenergia toodangule, lubada ka arhitektuurselt mõnevõrra huvitavamaid lahendusi ning ei peaks ülemääraselt pingutama iga maja energiasäästlikuse tagaajamisega.

Lisaks vähenevad ka võrguhaldajate kulud, sest kaoks vajadus igale tarbijale kahepoolse energiasüsteemi võimaluse väljaehitamiseks.

Kokkuvõttes idee on asendada lokaalsed energiaallikad suuremate energiaparkidega, kuid korraldada majaomanike investeeringu- ja halduskulude kaudu energiaparkide haldamine ja sellest kasu saamine.

Kindlasti on ka sellel ideel mitmeid miinuseid, kuid mõtlemiseks ja kaalumiseks ideed ju ongi!

Millistes majades elame aastal 2040?

Elame keerulisel ja põneval ajal. Pole selgust tuleviku suhtes. Olemasoleva pensionisüsteemi jätkusuutlikus on pikemas perspektiivis suure küsimärgi all? Aktsia- ja rahaturud on rahutud ning stabiilsust pole näha. Riigid ja inimesed elavad üle oma võimete. Ja aina keerulisemaks kipub elu minema.

Minu isiklik arvamus on, et kõigil inimestel tuleb teadvustada ja harjuda mõttega, et investeeringud oma tulevikku tuleb igal ühel endal teha ja mis veel olulisem nende investeeringute eest tuleb võtta vastutus. Mida ma selle all mõtlen? Annan alljärgnevalt lihtsustatud ülevaate.

Täna Eestis ja ka muljal kasutusel olevad pensionisüsteemid näevad ette, et kogutakse raha töövõimelisel perioodil pensionifondidesse ja alustatakse sealt väljamakseid siis kui inimene pensionikka jõuab. Põhimõtteliselt ei ole vahet, kas tegemist I, II või siis III sambaga – põhimõte on kõigil sama. Pensionifondid investeerivad kogutud raha edasi intressitoodetele, võlakirjadesse, aktsiaturgudele. Lõppeesmärk siis pikaajaliselt kasvatada investeeringut eesmärgiga ületada inflatsioon ja teenida kasu.

Kõlab esmapilgul hästi, kuid tegelikkuses võtab selline pensionifondide skeem ära inimestelt vastutuse oma vara säilimise ja kasvatamise eest. Kuidas? Väga lihtsalt. Fondide otsused teevad fondihaldurid, mitte raha investeeriv inimene ise.  Jah, võib öelda, et inimene saab fondi vahetada, kuid seal teiseski fondis teeb otsuse fondihaldur millesse investeerida, mitte inimene, kes sinna raha sisse paneb.

Ja praeguste reaalsete näidete põhjal on lõpptulemus see, et inimene, kes on 10 aastat raha fondi kogunud, on suures miinuses. Süsteemi masinavärk räägib neile inimestele, et jätkake kogumist ja turud paranevad ja küll tuleb ka tootlus. Andke andeks aga ei usu sellesse masinavärki, sest selles süsteemis puudub vastutus.

Pangad ja fondihaldurid tegelevad müügitööga pea juba igas poes ning fondidesse investeerimisest on tehtud kui reisi ostmine soojale maale. Näidatakse tõusvaid graafikuid, mis lineaarse kasvu korral pakuvad suurt tootlust ja müüakse kokkuvõttes unistust heast elust tulevikus.

Mis siis ette võtta?

Minu sõnum on see, et tulevikku silmas pidades tuleb investeerida ainult nii, et võtad selle eest ise vastutuse ja omad kontrolli oma investeeringu üle.

See tähendab suuremat tööd oma investeeringutega. Ma ei ütle, milline on parim investeering, sest see on igal inimesel erinev. Küll aga on oluline, et sa tead igal hetkel, mis sinu varaga toimub ja sa hoiad sellel silma peal. Ja sa tead, et pead seda ise tegema ja selle eest vastutuse võtma. Ehk iga inimene peab õppima ise investeerima.

Minu isiklik arvamus on see, et lisaks teistele rahapaigutamise kohtadele tasub investeerida kinnisvarasse. Ka kinnisvara puhul on tõusud ja mõõnad, kuid üldjuhul ei muutu kinnisvara väärtus nulliks nagu seda näiteks aktsiatega võib juhtuda.

Oma maja või korter annab kindluse tuleviku suhtes ja võiks olla üheks peamiseks pensionisambaks tulevikku vaadates.

Toon ühe võimaliku stsenaariumi: 

–          üks inimene elab üüripinnal ja investeerib pensionifondi, loodab selle tootlusele,

–          teine on investeerinud minimaalselt pensionifondi, kuid on ehitanud endale korraliku maja ja on ühel hetkel, peale laenu tasumist, kinnisvara omanik.

Pensionieas eelistaksin mina olla see teine inimene, kellel on oma maja, sest ma tean siis, et ka kõige mustema stsenaariumi korral saan maja müüa ning ikkagi ära elada, kasvõi siis üürikorterisse kolides. Aga mida peab tegema üüripinnal eluaeg elanud inimene, kui avastab, et pensionifondi kogutud raha on enamuses kadunud?

Võta vastutus ja investeeri kinnisvarasse. Mõtle kinnisvarast kui ühest olulisemast pensionisambast!

 

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

Aeg ajalt leiab ajakirjanduses soovitusi pidada erinevate toodete ja kaupade kohta hooldusraamatut.  Kõigile on meil tuttav näiteks auto hooldusraamat. Millist kasu annab selline raamat aga maja osas ja mida see peaks sisaldama? Need on esimesed küsimused, mis enamasti tekivad.

Hooldusraamat aitab teha töid õigel ajal

Hooldusraamat aitab teha töid õigel ajal

 

Vaatame lähemalt, mida maja hooldusraamat võiks sisaldada ja kuidas sellest majaomanik kasu võiks saada.

Minu arvates võiks maja hooldusraamat sisaldada:

  • Kinnistu ja ehitise põhiandmeid
  • Kinnistu ja ehitise tehniliste seadmete ja süsteemide andmeid
  • Andmeid maja projekteerijate ja ehitajate kohta, vastavalt teostatud töölõigule
  • Konstruktsioonide andmed ja lõiked
  • Viimistlusmaterjalide andmed
  • Ülevaatuste ja hooldustööde nimekiri:
    • 1 x päevas tehtavad tööd
    • 1 x nädalas tehtavad tööd
    • 1 x kuus tehtavad tööd
    • 1 x aastas tehtavad tööd
    • vajaduse tekkimisel tehtavad tööd
  • Kasutusjuhendid
    • Küttesüsteem
    • Ventilatsioonisüsteem
    • Aknad /uksed
    • Viimistlusmaterjalide hooldamine
    • Tuleohutuse tagamine
    • Signalisatsioon
    • Niisked ruumid
    • Õuealad
    • Tegevused eriolukordade ja avariide korral
  • Kulude jälgimine aastate kaupa ja võrdlemine
    • Kütteenergia (gaas, õli, elekter jne.) kulu
    • Elektrikulu
    • Veekulu
    • Muud kinnistu või maja hooldamisega seotud erinevad kulud

 

Selline hooldusraamat võiks tegelikult olla igas majapidamises, kindlasti paljudel midagi sellist on ka olemas.

Hooldusraamatu mõte on saada kiiresti vajalik info näiteks hooldustööde teostamiseks ning teha vajalikke tegevusi õigel ajal ja õigesti.  Samuti annab see ülevaate, milliseid tegevusi millalgi tehti ning kui suured on majaga seotud kulud.

 

Väga väärtuslikuks muutub selline hooldusraamat ka kinnisvara müügi korral, sest korralikult hooldatud ja korralike juhenditega maja on lihtsam müüa.

 

Maja ehitamise faasis tasuks samuti mõelda juba hooldusraamatule ning töölõigu teostamisel lisada vastavad juhendid või andmed hooldusraamatusse. Kui teha seda peale maja valmimist siis on vajalikke andmeid ja materjale sageli raske kokku saada ning nii võib hooldusraamat poolikuks jääda.

 

Kas Sinu majal on hooldusraamat olemas?

 

Uurisin, et kuidas on ehitusfirmad kohanenud muutud majanduskeskkonnaga. Keskendusin peamiselt väiksemate ehitusfirmadele, eramaja ehitamist täisteenusena pakkuvatele firmadele. Minu huviks oli selgemaks saada, kas nende firmade kodulehed kajastavad muutusi. Kas on näha, et firmad otsivad lahendusi, et leida kliente ja millised on need klientide hankimise vahendid? Millist kasu nad oma klientidele soovivad pakkuda, kuidas teistest eristuvad?

 

"Uks kliendi saamiseks" on avatus ja väärtuse loomine

"Uks kliendi saamiseks" on avatus ja väärtuse loomine

Mida rohkem ma erinevate ehitusfirmade kodulehti uurisin, seda enam sai selgeks, et loodetud muutust kodulehtede sisu osas ei ole toimunud. Endiselt on kasutusel standardsed valikud:

  • Firmast
  • Teenused või tegevusalad
  • Referentsid ehk töösolevad ja teostatud tööd
  • Uudised
  • Hinnapäring
  • Kontakt

 

Silma hakkas, et infot esitletakse väga lühidalt ja väga üldiselt. Teostatud tööde puhul on heal juhul objekti kohta 1-2 pilti, kuid põhjalikum info puudub. Suur osa firmasid on täiesti anonüümsed, nende kodulehel pole ühegi isiku nime, kelle poole pöörduda. Kontakti võtmiseks on küll e-posti aadress ja telefon, kuid anonüümsus ei kutsu selliste firmadega ühendust võtma.

 

Kui uurida lubadusi ja kasu, mida ehitusfirmad kliendile pakuvad, siis teistest eristumist on vähe. Suur osa firmasid lubab oma klientidele olla kliendisõbralik, paindlik, professionaalne, usaldusväärne, kvaliteetne, täpne, tähtaegne, kliendi aega väärtustav jne. Need lubadused on kenad, kuid neist ei selgu, kuidas täpsemalt klient kasu saab.

Siiski leidsin mõned konkreetsed lahendused, mis kliendile väärtust võiks luua:

  • Näiteks üks maja ehitamise teenust pakkuv ehitusfirma lubab oma klientidele juurdepääsu oma veebikeskkonda, kuhu firma paneb ülesse objektiga seotud dokumentatsiooni ja töid fikseerivaid pilte. See hoiab kliendil maja ehitustöödest ülevaate saamisel kindlasti aega kokku ja tekitab firma suhtes usaldusväärsust.

 

  • Näiteks lubavad mõned ehitusfirmad hinnaküsimise tegemisel esitada hinnapakkumise konkreetse aja, näiteks 4 päeva, jooksul. Kui valida, kust hinnapakkumist küsida, siis eelistaksin alati sellist firmat, kes on välja toonud, kui kiiresti hinnapakkumine esitatakse.

 

  • Näiteks on abiks kliendile ka firmade kodulehel välja pandud näidispakkumised. Näidisena toodud hinnapakkumine aitab kliendil aru saada, kuidas töid tehakse ja milliseks kujuneb tööde maksumus. Jällegi aitab selline näidispakkumine klienti ja muudab ehitusfirma kliendile usaldusväärsemaks.

Kokkuvõttes on ehitusfirmadel veel arenguruumi, et klientide tähelepanu võita. Kuna ehitajatel seisab ees raske aasta, siis võib loota, et ka ehitusfirmad eeltoodud teemadele rohkem tähelepanu hakkavad pöörama ja oma klientidele veel enam väärtust loovad.

 

Millist väärtust ja kasu ootaksid Sina ehitusfirmalt?