Postitused

Maja fassaad on maja visiitkaart. Fassaadi järgi antakse hinnang majale. Kuid lisaks ilule on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta seinakonstruktsioone väliste tingimuste eest. Erinevad ilmastikuolud ja ennekõike kiire ilmastiku vaheldumine annab fassaadidele suure koormuse.

Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinuimad lahendused:

  • Puitvooder
  • Krohvipinnad
  • Müürikivid

Ja loomulikult ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja tervikuna oluliselt huvitavamaks teha maja väljanägemist.
Lisaks on olemas mitmeid erinevad fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, erinevate materjalide immitatsioonid, alates plastikust või tsemendist voodrilaudadega lõpetades klassfassaadidega ning betoonpindadega.

Kuna järjest rohkem seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded siis paraku väga ekstravakantseid lahendusi ei saa majaehitaja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab ka alati luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida?

Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid.
Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine.
Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid:

Puitvooder

Näiteks puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudu on lihtne ja taskukohane parandada. Samas hooldustöödega peaks arvestama u. iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab, et selliselt saab puitfassaadi eluiga järjest pikendada ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50-100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.

Krohvitud fassaadid

Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba u. 6-7 aasta pärast (sageli ka varem), kuna kipuvad määrduma ning nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist.

Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa u. 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt õhekrohvisüsteemi suurem remont ootab ees hiljemalt u. 20-25 aasta pärast.

Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita enamasti täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse sisse kirjutada pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama.
Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus.

Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga eriti keraamiliste telliste puhul võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Milline on Sinu valik?

Aeg ajalt leiab ajakirjanduses soovitusi pidada erinevate toodete ja kaupade kohta hooldusraamatut.  Kõigile on meil tuttav näiteks auto hooldusraamat. Millist kasu annab selline raamat aga maja osas ja mida see peaks sisaldama? Need on esimesed küsimused, mis enamasti tekivad.

Hooldusraamat aitab teha töid õigel ajal

Hooldusraamat aitab teha töid õigel ajal

 

Vaatame lähemalt, mida maja hooldusraamat võiks sisaldada ja kuidas sellest majaomanik kasu võiks saada.

Minu arvates võiks maja hooldusraamat sisaldada:

  • Kinnistu ja ehitise põhiandmeid
  • Kinnistu ja ehitise tehniliste seadmete ja süsteemide andmeid
  • Andmeid maja projekteerijate ja ehitajate kohta, vastavalt teostatud töölõigule
  • Konstruktsioonide andmed ja lõiked
  • Viimistlusmaterjalide andmed
  • Ülevaatuste ja hooldustööde nimekiri:
    • 1 x päevas tehtavad tööd
    • 1 x nädalas tehtavad tööd
    • 1 x kuus tehtavad tööd
    • 1 x aastas tehtavad tööd
    • vajaduse tekkimisel tehtavad tööd
  • Kasutusjuhendid
    • Küttesüsteem
    • Ventilatsioonisüsteem
    • Aknad /uksed
    • Viimistlusmaterjalide hooldamine
    • Tuleohutuse tagamine
    • Signalisatsioon
    • Niisked ruumid
    • Õuealad
    • Tegevused eriolukordade ja avariide korral
  • Kulude jälgimine aastate kaupa ja võrdlemine
    • Kütteenergia (gaas, õli, elekter jne.) kulu
    • Elektrikulu
    • Veekulu
    • Muud kinnistu või maja hooldamisega seotud erinevad kulud

 

Selline hooldusraamat võiks tegelikult olla igas majapidamises, kindlasti paljudel midagi sellist on ka olemas.

Hooldusraamatu mõte on saada kiiresti vajalik info näiteks hooldustööde teostamiseks ning teha vajalikke tegevusi õigel ajal ja õigesti.  Samuti annab see ülevaate, milliseid tegevusi millalgi tehti ning kui suured on majaga seotud kulud.

 

Väga väärtuslikuks muutub selline hooldusraamat ka kinnisvara müügi korral, sest korralikult hooldatud ja korralike juhenditega maja on lihtsam müüa.

 

Maja ehitamise faasis tasuks samuti mõelda juba hooldusraamatule ning töölõigu teostamisel lisada vastavad juhendid või andmed hooldusraamatusse. Kui teha seda peale maja valmimist siis on vajalikke andmeid ja materjale sageli raske kokku saada ning nii võib hooldusraamat poolikuks jääda.

 

Kas Sinu majal on hooldusraamat olemas?