Postitused

Maja fassaad on maja visiitkaart. Fassaadi järgi antakse hinnang majale. Kuid lisaks ilule on fassaadi peamiseks ülesandeks kaitsta seinakonstruktsioone väliste tingimuste eest. Erinevad ilmastikuolud ja ennekõike kiire ilmastiku vaheldumine annab fassaadidele suure koormuse.

Fassaadikattematerjale on palju, kuid eramaja puhul on levinuimad lahendused:

  • Puitvooder
  • Krohvipinnad
  • Müürikivid

Ja loomulikult ka nende kombinatsioonid, mis aitavad fassaade arhitektuurselt rikastada ja tervikuna oluliselt huvitavamaks teha maja väljanägemist.
Lisaks on olemas mitmeid erinevad fassaadikattelahendusi, kus kaetakse välispinnad erinevate fassaadiplaatidega, plekkprofiili, erinevate materjalide immitatsioonid, alates plastikust või tsemendist voodrilaudadega lõpetades klassfassaadidega ning betoonpindadega.

Kuna järjest rohkem seatakse krundile väljastatud tehniliste tingimustega fassaadi väljanägemisele kindlad nõuded siis paraku väga ekstravakantseid lahendusi ei saa majaehitaja alati kasutada, kuid värvide ja pinnakatetega saab ka alati luua väga huvitavaid ja unikaalseid lahendusi.

Millist fassaadi valida?

Nagu iga ehitis vajab teatud aja pärast hooldamist ja remonti, vajavad seda ka pidevalt muutuvate ilmastikuolude käes olevad fassaadid.
Üks lähenemine fassaadimaterjali valikule on just see, kui töömahukas ja kulukas on fassaadikatte hilisem parandamine või uuendamine.
Vaatame lähemalt levinumate fassaadide näiteid:

Puitvooder

Näiteks puitfassaadi ülevärvimine või lahtitulnud laudu on lihtne ja taskukohane parandada. Samas hooldustöödega peaks arvestama u. iga 10-12 aasta tagant, mis aga tagab, et selliselt saab puitfassaadi eluiga järjest pikendada ning vajadust fassaadikatet täielikult vahetada ei pruugi maja projekteeritud eluea (50-100 aasta) jooksul tekkidagi. Pigem uuendatakse fassaade ennekõike seetõttu, et soovitakse täiendavalt fassaade soojustada, mitte seetõttu, et fassaadikate seda tingimata vajaks.

Krohvitud fassaadid

Krohvitud pinnad (ennekõike õhekrohviga pinnad) kipuvad esialgset head väljanägemist kaotama juba u. 6-7 aasta pärast (sageli ka varem), kuna kipuvad määrduma ning nähtavale ilmuvad ka esimesed mikropraod, mis vajaksid puhastamist, ülevärvimist või parandamist.

Paremate krohvisüsteemide püsivusajaks hinnatakse küll lausa u. 50 aastat, kuid praktikas ei õnnestu enamasti seda saavutada ja tavaliselt õhekrohvisüsteemi suurem remont ootab ees hiljemalt u. 20-25 aasta pärast.

Miks krohvisüsteemide puhul praod nii kergesti kipuvad tulema? Põhjus tundub olema peamiselt selles, et ei järgita enamasti täielikult krohvisüsteemide juhiseid ning ka lühike garantiiaeg (enamasti 2 aastat) ei sunni ehitajat probleemidega hiljem suurt tegelema. Kvaliteetsemat tööd ja fassaadi pikemat eluiga aitaks tagada, kui lepingusse sisse kirjutada pikem garantiiaeg (näiteks 5 või 10 aastat), siis muutuks ka suhtumine ja töid teostataks rohkem vastavalt juhistele.

Müürikividest fassaadid

Silikaatkivid, keraamilised tellised, paekivi ja muud võimalikud kivifassaadid lubavad suuresti hooldusvaba pinnakatet. Ideaalis ei ole vaja pikka aega teha muud, kui vajadusel mõnevõrra pindasid puhastama.
Müürikividest fassaadide puhul aga tuleb silmas pidada seda, et paremini peavad need vastu räästaga majade puhul, mis kaitseb müüritist rohkem ülemäärase niiskuse eest. Samuti peab olema tagatud korralik voodritagune tuulutus.

Hooldusvabad fassaadipinnad aga nõuavad ka kvaliteetset vundamenti ja müüri ladumist, sest võimalikud praod müüritises tähendavad ebakvaliteetset tööd ning vajadust teha kalleid parandustöid (mingi müüriosa lammutamist ja uuesti ladumist). Parandustööd aga eriti keraamiliste telliste puhul võivad olla probleemsed, sest erinevad partiid on mõnevõrra erineva värvusega ning parandatav koht võib näha jääda ning fassaadi üldilme rikkuda.

Milline on Sinu valik?

Probleemid viimistlustööde kvaliteediga hakkavad igaühele silma ja võivad rikkuda kogu ehitise väljanägemise nii seest kui väljast. Selleks, et saavutada viimistlustööde paremat kvaliteeti ja õppida õigeid töövõtteid tasub ennast koolitada.

Üheks selliseks koolituseks on Juunika Õppekeskuse poolt korraldatav koolitusprogramm “Ehitusviimistlejast meistriks!“   Kuna selliseid koolitusi, mis on sobilikud ka eraisikutele oma viimistlustööde tegemiseks on harva siis soovitan osaleda. Koolitused toimuvad 2013 aasta algusest.

Allpool koolituse tutvustus:

———————————————–

Koolitusinfo: Terje Saarniit, Juunika Õppekeskus

Lihtne viimistlustöö võib kujuneda tõsiseks peavaluks kui puudub vajalik oskusteave või piisav kompetents. Vürtsi võivad siinkohal lisada madala kvaliteediga soodsalt kätte saadud materjalid ning töövõtted, mis ei hiilga efektiivsusega.

Olete sattunud sellesse olukorda või on variant, et see võib juhtuda? Tagantjärgi tarkus aitab meid vaid niipalju, et teinekord ehk oskame varem ette tulnud vigu vältida. Kuid kas ikka oskame või lihtsalt läheme proovimise teed? Katsetamine võib olla põnev, kui on piiramatult aega ja raha – paraku ei kipu kumbagi tavaliselt ülearu olema. Mahavisatud aega me üles ei korja ning rahagi kipub olema tuulest viidud.

Kindel tee eduni on professionaalsete teadmiste kasutamine, praktilised oskused ning materjalid ja töövahendid, mida kasutatakse tehnoloogiliselt õigesti, vastavalt tootjapoolsetele soovitustele. Kvaliteedi tagamiseks vajaliku info leidmine võib aga rohkelt aega röövida. Seetõttu oleme koos oma ala spetsialistidega pannud kokku 4-päevase koolitusprogrammi just neile, kes soovivad viimistlustöödes oma teadmisi värskendada.

Koolitus „Ehitusviimistlejast meistriks!“ pakub endaga aktiivsele ehitajale ja hakkajale koduviimistlejale aruteludele avatud kuulamist, praktilisi harjutusi, toimivate töövõtete nippe ja trikke ning nõuandeid põhiliste vigade äratundmiseks ja vältimiseks.

Koolituse põhiteemad on igati argised ja vajalikud nii ettevõtjast väikeehitajale kui eraisikule:

  1. Krohvisüsteemide renoveerimine
  2. Fassaadide soojustamine ja viimistlemine õhekrohvi meetodil
  3. Sise- ja välistöödel kasutatavad pahtlid ja värvid
  4. Tapeetimine

Põhjalikke teadmisi ja efektiivseid töövõtteid just endale huvipakkuvatel teemadel on võimalik omandada alates jaanuarist nii Tallinnas, Tartus kui Pärnus.

Täpsem info:

“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Tallinnas
“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Tartus
“Ehitusviimistlejast meistriks!” – Pärnus