Postitused

,

Majaehitaja.ee on 8 aastane

Majaehitaja.ee sünnipäev

Täna on see päev, kui majaehitaja.ee veebileht on saanud 8 aastaseks. Majaehitaja.ee veebileht on koht, kus enne ehitamise alustamist või ka ehitamise ajal saab konkreetseid ja selgeid nõuandeid, mis majaehitamist abistavad. Samal viisil ka jätkame ning püüame veel rohkem teemasid kaardistada ning kõige olulisema välja sõeluda.

Täname kõiki majaehitaja veebilehe lugejaid ja huvilisi ja kutsume ka edaspidi veebilehte lugema.

Praegu on Eestis korralik eramajade ehitamise hoog sees, kas seda nüüd buumiks nimetada, on iseküsimus, kuid uusi maju kerkib tõesti arvestatavalt palju. Majaehitaja.ee soovibki siinkohal olla see osapool, kes annab nõu, et suure hoo pealt ei ununeks vajalikud ehitustööd või tegevused, mis kvaliteetse maja saamiseks on vajalikud.

Kui vaadata eramuehitamisel tekkivad peamisi probleeme siis on need seotud sageli just kiirustamisest, nii tellijate kui ka ehitajate poolt. Seetõttu ettevalmistamine ja tegevuste planeerimine on vajalik ning oluline. Keegi ei ole eksimatu ja väiksemaid probleeme on iga majaga, kuid suuremate probleemide ennetamine võiks olla iga majaehitaja üks eesmärke.

Läbimõeldud ehitamist kõigile!

/by
, ,

Kas majade ehitamine on kolinud tehastesse?

Elame ajal, kus kiirusel on järjest suurem tähtsus ja eramud kerkivad pealtnäha mõne päevaga. Päris arvestatav hulk maju valmib erinevates majatehastes. Kas tulevikus ehitatakse karkassmajad ainult tehastes?

Vaatame lähemalt, kuidas karkassmajade ehitus tehastes ja objektil toimub ning milline võiks olla tulevik?

Tehasemajad versus kohapeal ehitavad karkassmajad
Tehases ehitatavate majade puhul on saavutatav suurem ehituskiirus, materjalide väiksem kadu ja võimalik tagada paremini tööde kvaliteeti ning vältida eksimusi. Sageli arvatakse, et tehastes ehitatavad majad on palju odavamad, kuid kohapeal ehitusplatsil traditsiooniliselt ehitatavad karkassmajad. See arvamus põhineb sageli sellel, et vaadatakse majatootjate tehasepakettide hindasid, mis moodustab sageli ainult 30 % maja tervikkuludest ja kuna numbrid tunduvad soodsad siis tekibki selline arvamus. Hinnavahe tehasemaja kasuks võib veidi olla, kuid kokkuvõttes on hinna suurusjärk mõlemal juhul sama.

Kui küsida tavakorras ehitatavalt ehitajalt tehaspaketiga samas mahus konstruktsioonide ehitamise hinda siis hind oleks enam vähem sama, võib-olla isegi odavam.

Kui veidi lähemalt võrrelda tööprotsesse ja ehitamise kiirust siis tulemus oleks järgnev:

Protsess
ja kiirus

Tehases ehitatav
karkassmaja

Objektil kohapeal
ehitatav karkassmaja

Ettevalmistus

Suur osa tarneajast oodatakse tehases täisautomaatse tööpingi ressursi vabanemist, enamike eramajade puitdetailid tehakse tehases valmis 1 päevaga ja seejärel kuluvad mõned nädalad elementide ehitamiseks.
Samal ajal saab aga ehitusobjektil ehitada vundamenti, sisuliselt saab ehitada parimal juhul paralleelselt nii vundamendi ka kui majakarbi elemente ja mooduleid.

 

Enne karbi ehituse algust on vajalik vundamendi valmimine.Karkassi ehitamiseks vajalik objektile transportida ehitusmaterjal (enamasti tuuakse ehitusmaterjal objektile erinevate tarnetena, mis suurendab transpordikulusid) ning seejärel saab alustada töödega. Võimalikud takistused tööde ajaplaani täitmiseks seotud ilmastikuga.
Vajalik teha kulutused valvele, piiretele, ehitusaegsele WC-le, soojakule, korraldada prügivedu).

Ehitamine

Mõõtulõigatud detailidest vastavatel töölavadel karkassi kokkupanek. Töö on mehhaniseeritud (naelpüstolid, trellid, tõsteseadmed jne.) ja tööviljakus suurem, suudetakse ehitustöid teostada graafikujärgselt ning kvaliteetselt ilmastikust sõltumatult.Kogu baasmaterjal on tehases varuga olemas ja tööprotsessis ei ole katkestusi ega ootamist materjali tarne osas.

Ehitusobjektil karkassi elementide või moodulitega paigaldamisel kulub töödele üldjuhul 1-2 päeva, suuremate majade puhul 3-5 päeva. Vajalik tõstekraana.

 

Ehitamiseks vajalik teha palju lisatööd, lõigata materjal kohapeal mõõtu, teha sisselõikeid, tappe, ehitada või paigaldada tellinguid ja neid pidevalt ümber tõsta.

Karkassi ehitamisel on sageli kasutusel lihtsamad tööriistad, naelte löömiseks kasutatakse haamrit, mitte naelapüsse, mis teeb tööde teostamise aeglasemaks.Konstruktsiooni võib tekkida vajadus ilmastiku eest kaitsta, näiteks peale soojustuse paigaldamist, mis võtab veelgi tegelikku tööaega vähemaks.

Olenevalt maja suurusest kulub ilmastikukindla majakarbi ehitamisele 1-2 kuud.

Ehitamise kiirus

Vundamendi ja karkassi ehitus tehases võimalik teha ideaaltingimustes praktiliselt paralleelselt (vundamendi ehitus 4 nädalat ja samal ajal elementide ehitus tehases samuti 4-5 nädalat (enamasti saab kiiremini) + paigaldus 1-2 päeva objektil. Kokku kulub orienteeruvalt u. 1 kuu.

Vundamendi ehitus 4-5 nädalat ehk u. 1 kuu.

Ilmastikukindla karbi ehitus ehitusobjektil kohapeal u. 6-7 nädalat ehk orienteeruvalt 1, 5 kuud.
Kokku kulub 2,5 kuud.

 

Kindlasti ei saa öelda, et karkassmajade tehases ehitamine oleks odav, sest tehaste automaatpingid ja muu sisseseade on kallis, lisaks on vajalik katta kõik tehase- ja kõrvalhoonete ülalpidamiskulud ning loomulikult ka tööjõukulud. Küsimus on pigem selles, et tehase tingimustes on tööde jõudlus suurem ja materjalikasutus optimaalsem ning seeläbi on võimalik pakkuda konkurentsivõimelist hinda ja kvaliteeti.

Kokkuvõttes tundub, et standardiseeritud tehasemajade kasuks hakkab otsustama järjest rohkem inimesi, sest pakutakse väga suurt valikut erinevaid majaprojekte, head ehituse kvaliteeti ning suuremat ehitamise kiirust. Peamised riskid on seotud elementide paigaldustöödega ja monteerimisega ehitusobjektil, mida aeg-ajalt veidi lohakalt kiputakse tegema ja mis võib rikkuda lõppetulemust.

Tulevikus, küll väiksemas mahus, jääb alati teatud turuosa ka kohapeal ehitatavate karkassmajadele, ennekõike just keerukamate ja eriprojektidega ehitatavate majadele. Unikaalse arhitektuuri ja lahendustega majad on otstarbekam ehitada objektil kohapeal klassikalisel viisil.

Kas see prognoos ka paika peab, saame näha aastate pärast!

/by
,

Kuidas kiiresti ehitada?

IMGP1266Me elame ajas, kus iga tund ja minut on loetud. Me oleme harjunud kiirelt mõtlema, kiirelt elama ja loomulikult soovima ka oma maja kiiresti valmis saada. Kuidas ehitamisel saavutada kiirus, kas see tuleb millegi arvelt?

Miks on ehitamise kiirus tellijale oluline?
Tänapäevale omaselt loeme me raha väga hoolikalt. Võtame lihtsa näite. Kui pere alustab oma maja ehitusega, alustatakse enamasti ka ehituseks võetud laenumaksete tasumist. Samal ajal on perel vajalik maksta ka oma ehitusperioodi jooksul elukoha elamiskulusid (näiteks oma korter või hoopis üürikorter). Seega ehitusperioodil tuleb tellijal tasuda igakuiselt täiendavaid kulusid seoses ehituseks võetud laenumaksetega. Mida pikemaks kujuneb ehitusperiood ja majja pole võimalik kolida, seda pikemalt tuleb kanda suuremaid igakuiseid kulusid.

Millised võimalused on saavutada ehituse kiirus?

Ehituses on kiiruse saavutamise võtmesõnadeks „ettevalmistus ja planeerimine“. Mida paremini on tehtud erinevad ehituseelsed ettevalmistustööd, seda sujuvamaks ja kiiremaks saab ehitusplatsil ehitustöid muuta. Teisiti öeldes on väga oluline tähelepanu pöörata projekteerimisele ning üritada lahendada projektis ennekõike kõik keerulisemad sõlmed. Projektist algab paratamatult suur osa probleeme, mille läbimõeldud lahendus annab hiljem ajavõitu ning usaldusväärse tulemuse nii hinnaküsimise etapis kui ka ehituse käigus.

Tellija jaoks tähendab see ennekõike järgmisi otsuseid ja lahendamist vajavaid ülesandeid:

  • Kas tellida korralik põhiprojekt ja kõik vajalikud tööjoonised?
  • Kas tellida projekti mahuarvutused ja põhjalikud spetsifikatsioonid, kus kogu materjalivajadus oleks üheselt selge?
  • Tagada, et ehituse algusajaks oleks vajalikud kommunikatsioonid ehitusplatsil olemas, ennekõike elekter ja vesi.
  • Läbi mõelda ehitusplatsile juurdepääs, et platsile saaks sõita ka raskem tehnika.
  • Kas ehituse algusajaks on olemas ka ehitusluba ning pole mingeid takistusi tööde alustamiseks?

Hinnaküsimise ja ehituslepingu käigus võetakse detailsemalt ette planeerimine ja kirjeldatakse oma hinnaküsimises täpsemalt need eesmärgid ning soovid ka kiirema ehituse osas. Eesmärgiks on ehitusfirmale ette anda võimalikult selged ja täpsed soovid, mis ajaks peab maja valmis olema, millised nõuded on sellega seoses ehitusfirma peab täitma.

Seejärel koostavad ehitajad hinnapakkumised, kus kindlasti ka tuuakse välja neid probleeme, mis takistavad soovitud tähtajaks ehitustööde lõpetamist. Need probleemid tuleks koos ehitajaga hinnaläbirääkimiste etapis läbi arutada ja vajadusel koos leida lahendus, mis siiski võimaldaks ehituse tempot hoida või siis korrigeerida ajaplaani selliseks, et see reaalsusele vastaks.

Selle töö mõte on see, et ettevalmistamisel mängitaks sisuliselt paberil läbi kogu maja ehitamine, sealhulgas kõigi peamiste ehitustööde lõikes ja kalendrit silmas pidades, mis arvestab ka võimalikke ilmastikuolusid ning vajalikke materjalide tarneid ja alltöövõtjate ressursse. Materjalide tellimisajad mõnede materjalide osas on mitmeid kuud pikad ning seetõttu on väga oluline õigeaegsete tellimuste esitamine, et ei tekiks suuremaid viivitusi materjalide taga ootamisel. Samamoodi on oluline teha ka eelkokkulepped ettevõtetega, kes nn. alltöövõttu teevad, et ka nendel oleks just soovitud ajaks tööde teostamiseks aeg broneeritud. Kasulik on kasutada tööetappide tähtaegasid, mis selliste vaheetappidena aitavad tööde edenemise tempot jälgida ja tempot hoida. Ideaalis võiks ehituselepingu juurde kuuluda ka läbimõeldud kalendergraafik, kus oleks terviklik tellimuste ja alltöövõtulepingute tellimiste ajaplaan, mis arvestaks ka u. 2-3 nädalase varuajaga, juhuks kui siiski tekib probleeme ning tekivad ootamatud seisakud.

Selliseid plaane eramajade puhul tehakse vähe ning seetõttu kipuvad eramajade valmissaamised mitmeid kuid venima. See, et plaanitud ehitusaeg eramaja ehitamisel ületatakse paari kuuga on pigem tavaline, kui erakorraline.

Üks venimise põhjus on tavaliselt ka erinevad viimase hetke muudatused, mis enamasti tellija, kuid ka aeg-ajalt ehitaja initsiatiivil tehakse. Põhjused muudatusteks tekivad näiteks sellest, et tellija nähes valmissaavat lahendust, saab ta alles siis tervikliku ettekujutuse ja võib juhtuda, et see, mis varem paberil sobis, talle enam ei meeldi ning soovitakse teha muudatusi. Erinevad sisekujunduslikke muudatusi ja ideid tekib samuti, mis samuti võtavad lisaaega, millega ei oska kohe projekti alguses arvestada.

Nõua ajaplaanist kinnipidamist

Tellija ülesanne kokkuvõtlikult on teha omalt poolt kõik, et püstitada ajaplaan, teha korralik ettevalmistus läbimõeldud projektiga ning koos ehitajaga detailides planeerida tööde ajagraafik, mis võimalikult täpselt arvestaks kõigega, et ehitustööde tegemisel ei tekiks takistusi, mis ajaplaani oluliselt muudaks. Ei ole vale öelda, et kogu maja ehitamise projektist tasub kulutada isegi kuni 50% ajast just kavandamise ja planeerimise etapile, et ehitusplatsil ehitamine kiiremini läheks.

Tellijana tasub ka ehitusperioodil olla see pool, kes regulaarselt uuriks ehitajalt ajagraafikus püsimist ja vajalike materjalitarnete tegemist ning jonnakalt ajaplaanist kinnipidamist nõuda.

Väärtusta planeerimist ja tee ehitamine enda jaoks kiiremaks!

/by
,

3 lähenemist ehitusvalikute ja –otsuste tegemiseks

eramuAlustades oma maja kavandamist kerkib palju küsimusi. Kui suur maja ehitada? Millised materjalid valida põhikonstruktsiooniks? Millist materjali kasutada katusel? Milline on maja küttesüsteem? Ja nii edasi ja edasi.

Kogu maja ehituse protsessis tekib küsimusi ja otsustamise kohti pidevalt juurde ning tellija peab nendega hakkama saada.

Praktikas on enamasti erinevad tellijad veidi erineva lähenemisega oma valikute otsuste tegemisel.

Tellija A

Tellija A soovib „võtmed kätte“ lahendust ja kiiret tulemust. Ta kulutab oma aega esmajoones sellele, et valida välja valmis tüüpprojekt, milleks sobib sageli mõne elementmaja või mõni muu tüüpprojektiga läbiehitatud maja. Enamike valikute puhul kuulab ta ehitaja ettepanekut, kui see rahaliselt vastuvõetavaks kujuneb.

Selline lähenemine teeb Tellija A elu palju kergemaks, sest tüüpmaja puhul on enamik ehituslikke probleeme lahendatud ning ootamatuid olukordi, mis vajaks tellijalt otsuste tegemist on vähem.

Tellija A usaldab ehitajat ja nõustub ehitaja ettepanekutega ning seetõttu juhul kui suuremaid silmatorkavaid probleeme ehitustööde kvaliteedis ei ole, sujub koostöö tellija ja ehitaja vahel hästi. Tavaliselt viimistlustööde faasis hakkab Tellija A rohkem tööde tegemisel silma peal hoidma ja võimalike probleeme otsima. Ja kuna iga otsija alati ka midagi leiab siis võib kogu ehitusperiood tõrgeteta kulgenud koostöö lõpufaasis pingelisemaks muutuda.

Tellija B

Tellija B on põhjalik ettevalmistaja ja seab eesmärgiks erinevate variantide läbitöötamise ning parima lahenduse leidmise. Enne oma otsuste tegemist, kogub ta palju infot, küsib palju erinevaid arvamusi ja seisukohti. Ta uurib erinevate lahenduste plusse ja miinuseid ning teeb enda jaoks võimalikult detailselt võimalikud variandid selgeks.

Sellise eeltöö tegemine aga võtab ka tellijalt palju aega ning seetõttu kipuvad otsused teinekord venima ning lükkavad ehitusplaane edasi. Samuti otsib Tellija B sageli ka parimat hinda. Seegi toob kaasa suurema eeltöö ja analüüsi, sest enamasti, mida rohkem hinnapakkumisi küsida, seda paremini saab selgeks õige hinnatase.

Kuna Tellija B teeb palju eeltööd siis on ta enamasti ehituse ettevalmistuse etapis teinud selgeks ka ehitusprotsessi ning seetõttu on tal ka kergem ehituse kvaliteeti jälgida. Ehitusprotsessis on ta kindlasti ehitusobjektil sage külaline ning ta hoiab kogu ehitusprotsessil silma peal. Ka ehitusperioodil tunneb selline Tellija pidevalt tööde käigu vastu huvi ning esitab ehitajale palju küsimusi.

Tellija C

Tellija C on varasema ehituskogemusega. Näiteks ehitab ta endale teist maja või näiteks on ta tööalaselt ehitusega seotud. Selline tellija omab kindlat ettekujutust ehitusest oma varasema kogemuse põhjal. Selline tellija keskendub info hankimisel vaid nendele teemadele, mille osas ta ei tunne ennast kindlalt. Näiteks küttesüsteemi valikul teeb suuremat eeltööd, sest pidevalt arenevad küttelahenduste seadmed vajavad endale selgeks tegemist, et sobilikku valikut teha.

Tellija C teeb oma otsused üldjuhul kiiresti. Ta keskendub varasemase kogemuse tõttu rohkem olulistele asjadele ning tal on parem ettekujutus soovitud lõpptulemusest. Ehitusprotsessis kontrollib ta ehitajat süsteemselt ning läbimõeldult. Koostöö sujub ehitajaga üldiselt normaalselt, kuigi aeg-ajalt võib esineda kokkupõrkeid, sest mõlemad osapoolel on oma väljakujunenud „tõde“ lahenduste osas.

Kokkuvõttes saavad kõik Tellijate tüübid oma maja ehitamisega hakkama. Kusjuures Tellija A jõuab tavaliselt oma maja valmissaamiseni kõige kiiremini, sest usaldab ehitajat kõige enam ja tüüpprojektide puhul enamasti vähem probleeme. Kvaliteet sõltub ehitaja töökultuurist.

Tellijal B kulub enamasti kõige enam aega nii ehituse ettevalmistamise peale, kui ka ehituse ajal tehtavatele otsustele. Samas on sellise tellija maja põhjalikult läbimõeldud ning päris hea ehituskvaliteediga.

Varasema majaehitamise kogemusega Tellijad C-d eelistavad rohkem unikaalseid individuaalprojektiga maju ning seetõttu kujuneb sageli projekteerimis- ja ehitusaeg pikemaks tänu mahukamale projektile ning ka keerulisematele ehituskonstruktsioonidele. Samas Tellija C suudab ehituskvaliteeti kontrolli all hoida ning maja plaanitud tähtaega oluliselt ületamata valmis saada.

Milline tellija oled Sina?

/by
, ,

Kontrollimine eeldab konstruktsiooni „hingeelu“ tundmist

Ehitustööde kontrollimine eeldab eeltööd ja ettevalmistust. Usun, et keegi ei vaidle sellele vastu. Kuid millele ettevalmistustööd tehes rõhku panna, et vigade leidmine sujuks?

Saa aru kuidas konstruktsioon töötab

Läbi võib lugeda suure hulga ehitustööde paigaldusjuhised, kuid see ei ole alati piisav. Paigaldusjuhised kirjeldavad konkreetset tööoperatsiooni, kindlaid sõlmi ja lahendusi. Reaalses elus tekivad ehitusprotsessis aga sageli ka pealesunnitud lahendused, mis erinevad suuremal või vähemal määral juhistes näidatud olukorrast.

Siinkohal tulebki mängu arusaamine sellest, kuidas konstruktsioon töötab ja milleks konstruktsioonis sisalduvaid kihte kasutatakse. Kui selline arusaamine on olemas siis saab ka mittestandardsete lahenduste osas jälgida, kas konstruktsioon tõesti oma funktsiooni täidab.

Näiteks on sagedased erinevad niiskusetõkke või soojustamisega seotud vead, kus ilmselgelt pole aru saadud kuidas konstruktsioon töötab.

Mõistes konstruktsioonides erinevate kihtide rolli on oluliselt lihtsam hinnata tööde kvaliteeti ning juhtida tähelepanu just olulistele vigadele, mis kindlasti on vajalik parandada.

 

/by