Silt: valgustus

Mis asi on tark maja?

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

3 võimalust, kuidas kodus energiasäästu saavutada

Aastast aastasse on kulud energiale suurenenud igas majapidamises.  Ja energia kallinemine jätkub kiires tempos. See on ka põhjus, miks viimastel aastatel räägitakse järjest rohkem energia säästmise vajalikkusest.   

Millised on võimalused oma majapidamisest energia kokkuhoiuks?

Sageli arvatakse, et energia säästmine vajab suuri alginvesteeringuid ning just seetõttu ei võeta ette reaalseid samme, et energiakulusid kokku hoida. Tegelikult saab hakkama täiesti taskukohaste summadega ja mis eriti oluline, võid investeerida energiasäästu järk-järgult vastavalt oma võimalustele.

Millised on konkreetsed võimalused hommepäev energiasäästust osasaamiseks?

1.  Elektroonilised radiaatori termostaadid

Majapidamistes, mille ruumide kütmisel kasutatakse vesiradiaatoreid on võimalik paigaldada juhtmevaba elektrooniline termostaat, mis reguleerib vastavalt seadistatud ajaintervallidele automaatselt ruumi temperatuuri. Näiteks saab määrata nädalapäevade ja kellaaegade lõikes konkreetsed temperatuurid, mida termostaat siis automaatselt järgib. Samuti on olemas spetsiaalsed programmid näiteks puhkuse perioodiks. Samuti on olemas lahendusi, mis koos akende või uste avamise kontrollivad ja võimaldavad  saata info termostaadile ning õhutamise ajal ruumi temperatuuri automaatselt vähendada.

Enamasti on sellised termomeetrid  lihtsalt paigaldatavad ja sobilikud enamikele uuemat tüüpi radiaatoriventiilidele ja tõttu ei ole seadme kasutuselevõtt keeruline.

Sellise elektroonilise termostaadiga on võimalik saavutada kütteenergia kokkuhoidu kuni 30 %. 

2.  Energiakulu monitorid

Energia säästmisel on oluline mõista palju kulub energiat oma igapäevastes toimetustest. Parima tagasiside annab sellele raalajas energia kasutamist näitav monitor. Kui kord kuus oma energianäit võtta ja selle alusel maksumus arvutada siis on tegemist tagantjärgi olukorra fikseerimisega. Ei teki ettekujutust, mille arvelt oleks võimalik energiakulu vähendada.

Seevastu energiakulu monitorid võimaldavad tähele panna iga muudatust ehk näitlikult tajuda, et kui näiteks kustutada mittevajalik valgusti esikus, palju see vähendab energiakulu. Seetõttu aitab energiakulu monitor tarbimisharjumusi muuta ja selleläbi säästa.

Energiakulu monitor võimaldab näidata palju kulub energiat  just nüüd reaalajas ja näitab ka selle maksumust. Samuti näitab monitor energiakulu päevas ja kuus ning võrdlust eelmise perioodiga.

 

3.     Valgustus

Iga majapidamine vajab tänapäeval suurel hulgal valgusteid ja seetõttu on oluline valida õige valgusallikas, mis oleks pika elueaga ja aitaks energiat kokku hoida.

Kuigi turul on saadaval suurel hulgal säästupirne, on mõistlik valida valgusallikaks LED  (valgusdiood) pirn. Tegemist on uue tehnoloogiaga ja ei ole kuidagi seotud säästupirnidega. LED-i eeliseks on ennekõike väga väike energiakulu ja väga pikk kasutusiga  25 000 – 50 000 tundi  või umbes 15 – 20 aastat. Samuti taluvad LED-id hästi sisse-välja lülitamist ja on kiire süttimisega ja saavutab oma heleduse koheselt.  Hea on teada ka seda, et parimad tootjad pakuvad LED pirnidele lausa 2-3 aastast garantiid.

Kuigi säästupirne kasutatakse täna rohkem just oma soodsama hinna tõttu siis järk-järgult soodsamaks muutuvad LED pirnide hinnad hakkavad seda eelist kaotama. Täna on parimate näitajatega säästupirnid samas hinnas LED pirnidega ning sellistes tingimustes oleks eelistatum valik LED pirn.

Valgustuse puhul on säästmise teele asumine väga mugav ja taskukohane. Nimelt iga kord, kui kodus mõni pirn läbi läheb saab selle asendada LED pirni vastu ja nii järk-järgult kogu majapidamises valgusallikad uute vastu vahetada. LED pirne toodetetakse suures valikus ja igale olemasolevale lambipesale peaks leiduma sobilik.

Koduses majapidamises vajalikud LED pirnid tarbivad umbes 3-10 W. Samal ajal parimad säästupirnid umbes 11-20 W.

Pirni valikul ei saa aga enam vatte võrdluseks kasutada. Lambipirni valimisel tuleb jälgida luumenite arvu – valgusvoog luumenites on valgushulk, mida lamp tekitab. Näiteks  410- 430 luumenile vastab 40 W hõõglamp.

Samuti on oluline jälgida pirni valikul valgusvärvi, mida mõõdetakse kelvinites. Kui hõõglambid annavad ühesuguse sooja valge valgusvärvi siis kompaktluminofoor ja LED lambid võivad olla erinevate valgusvärvidega:

2700  – 3000 K (soe toon , soovitav lõõgastumiseks)
3200 – 6000 K (külm toon, soovitav töötamiseks)

 

Energiat saab säästa iga kodu

Eeltoodud lahendused on lihtsalt rakendatavad igas kodus ja võimaldavad energiakulusid säästma asuda kohe.  Täna pole Eestis enamikes ehituskauplustes võimalik häid energiasäästlikke tooteid leida või on valik minimaalne. Seevastu on internetis olukord palju parem ja netipoodides müüakse kaupa suures valikus ja ka selliseid, mida tavapoodidest ei leia. Samuti on netipoes müüdav kaup ka 20 kuni 40 % odavam.

Üheks Eesti parima kaubavaliku ja mõistlike hindadega netipoeks on energiasääst.ee, mis on keskendunud just energiasäästlike toodete turustamisele. Üheks eeliseks on selle poe puhul ka see, et seal on toodete juures videod,  mis võimaldavad hästi aru saada, mida toote pakend sisaldab ja kuidas toodet kasutatakse.

Muuda oma kodu säästlikumaks.

Kasutatud pildimaterjal: energiasääst.ee

 

5 soovitust oma kodu ehitamisel

Iga ehitusega kaasneb vähemal või suuremal määral projekti juhtimine. Üsna sageli kujutab ehitustööde tellija ette, et projektijuhtimises osalemine on puhtalt projekteerija ja ehitaja rida ning teda see eriti ei puuduta. See on esimene samm vales suunas, mis ei aita kaasa hea lõpptulemuse saavutamisele.

Iga tellija on paratamatult ka projektijuht ja tema ülesandeks on korraldada lähteülesande ja projekti koostamine, edasi korralda hinnapakkumiste küsimist ja lepingu sõlmimist ning hiljem tööde teostamise etapis korraldada tööde kontrollimist ja vastuvõtmist.

Kui järjest enam tellijaid mõistab ehitustööde kvaliteedi kontrollimise tähtsust ja palkab näiteks teenuse korras omanikujärelevalve siis lähteülesandele ja projektile ei pöörata enamasti piisavalt tähelepanu.

Projekti lõpptulemus aga algab heast lähteülesande püstitamisest ning ettevalmistusest ja projekti koostamisse kulutatud aeg annab tagasi kvaliteedi ja ennekõike tellijapoolse rahulolu. Kas panustad tellijana piisavalt oma aega eesmärkide kirjeldamisele ning lahenduste leidmisele?

Millele kõige enam rõhku panna, et suurem rahuolu saavutada? Minu versioon on järgmine:

1.       Maja funktsionaalne ruumiplaan
Funktsionaalse ruumiplaani koostamine on keeruline ülesanne. Sobilik ruumiplaan peab toetama sinu elustiili ja vajadusi. Hea planeering ei tähendab üldjuhul ruumi otstarbekat ärakasutamist, kuid mitte mugavuse arvelt. Samamoodi nagu on raske lühidalt ja täpselt oma mõtteid kirja panna, on ka üllatavalt raske  funktsionaalset ruumiplaani luua.

2.       Maja paigutus krundil ja maja fassaadid
Maja paigutamisel krundile on küll mitmeid nõudeid ja soovitusi, kuid alati on võimalik tellijal ka ise kaasa rääkida. Mõtle, milliseid emotsiooni sa tahaksid kogeda, kui õhtul oma kodumaja ette jõuad? Kasuta seda emotsiooni oma maja krundi suhtes paigutamisel ja fassaadi kujundamisel ära. Selliselt muudad oma kodu teistest eristuvaks  ja ilusaks!

3.       Energiasääst
Energia säästmine on täna praktiline vajadus, millega on mõistlik kohe arvestada. Pea iga otsus mida teed maja projekteerimisel mõjutab energiakulu. Kasulik on projekteerimise faasis kohe keskenduda ka energiasäästu teemadele. Pea kõik hilisemad lahendused energia säästmisel teevad üldjuhul ehitamise kallimaks, kui kohe nendega arvestada.

4.       Tehnilised lahendused
Ehitusmaterjalid ja tehnoloogiad arenevad kiiresti ning nendest osasaamiseks tuleb panustada aega parimate lahenduste otsimisele. Tehnilised lahendused loovad sinu maja jaoks energiasäästu,  mugavust ja turvalisust.

5.       Sisekujundus
Nii nagu maja välisilme loob emotsioone, tekitab hea sisekujundus mõnusa enesetunde. Läbimõeldud sisekujundus teeb imet ja muudab maja koduks, kus on alati hea olla! Tänapäeval kasutada olevad viimistlusmaterjalid, värvid, sisustus ja valgustus ei lase ühtegi head ideed raisku minna. Sisekujunduse projekti koostamine ei ole ammu enam eksklusiivsus vaid praktiline investeering elukvaliteeti.

Kõige eelneva läbimõtlemine nõuab nii oma pere siseselt kui ka projekteerijatega head koostööd. Tellija ülesanne on koostöös õppida, salvestada parimad ideed projektis ja  jõuda kokkuvõttes parima tulemuseni. On asju, mida saad delegeerida teistele aga on asju, mida peaks tellija ise tegema. Oma maja projektist visiooni loomine ja põhilahendustes aktiivne osalemine on tellija töö!

10 valikut maja energiasäästu saavutamiseks

Järjest ja järjest enam räägitakse energiasäästlikest majadest. Mida aga selle all tegelikult mõeldakse. Millest tekib energiasääst ja mida sellest osa saamiseks täpsemalt teha tuleks.

Vaatame lähemalt, milliseid valikuid on võimalik teostada energiasäästu saavutamisel:

  1. Maja soojustamine kehtivatest ehitusnormidest oluliselt paremini. Hästi soojustatud maja vajab oluliselt vähem kütteenergiat ja see on olulisim säästliku maja tingimus.
  2. Reguleerimist ja automatiseerimist võimaldava küttesüsteemi kasutamine.  Eesmärgiks  tagada ruumides ühtlast temperatuuri ning suurendab elanike mugavust. Näiteks vesipõrandaküte maakütte baasil, mis ei vaja kõrget vee temperatuuri.
  3. Ventilatsioonisüsteem. Sundventilatsioon kõrge soojatagastuse, ühendatuna näiteks lisaks maakütte- või õhk-vesisoojuspumbaga. Lisaks külma õhu eelsoojendamine või sooja õhu mahajahutamine passiivsel meetodil, näiteks torud pinnases.
  4. Reovee soojuse taaskasutamise veevarustuse süsteemides. Sooja vee saamiseks läheb vaja palju energiat ja pole mõistlik seda lihtsalt kanalisatsioonist alla lasta ja raisku minna. Seda soojust saab taaskasutusse võtta.
  5. Päikesevalgusega arvestavad kardinasüsteemid ja võred, mis aitavad talvisel ajal küttekulusid kokku hoida ja suvel paremini maja ülekuumenemise eest kaitsta.
  6. Otsese päikeseenergia kasutamine sooja vee saamiseks nn. päikesepaneelide abil. Kuigi tasuvusajad kipuvad veel minema üle 8-10 aasta, on asjal jumet.
  7. Veetarbimise piiramiseks säästliku sanitaartehnika (wc- pottide, kraanide) kasutamine, mis vähendavad vee raiskamist peamiselt sellega, et vähendavad asjatut veekulu, kas mehhaaniliste või elektrooniliste meetoditega.
  8. Vihmavee taaskasutamine. Vihmavee suunamine mahutitesse ja selle kasutamine kastmisveena või läbi puhastussüsteemide ka mujal majapidamises. Vajab aegsasti planeerimist, et mahuti(d) saaksid krundil sobilikku kohta paigutada. Kindlasti pikaajaliselt hea investeering, sest kallist joogivett kastmiseks kasutada on puhas raiskamine.
  9. Energiasäästlik valgustus. LED tehnoloogia energiakulu on niivõrd palju väiksem, et tänu energiahindade pidevale tõusule on igati mõistlik valik.
  10. Automaatika kõikvõimaliku energia säästu teenistuses, näiteks liikumisanduritelt saadud info alusel kustutatakse majas automaatselt tuled või maja valve alla pannes lülitatakse välja kõik mittevajalik elektrienergia tarbimine.

 

Pane oma maja „kõnelema“

Juba aegade algusest saadik on arhitektuuril olnud kindel roll inimeste mõjutamises ja tunnetamises. Iga ehitatud maja kõnetab meid ja kannab endas sõnumit. Näiteks suurte ja võimsate ning toretsevate detailidega kirikute üks eesmärke on muuta inimest aupaklikumaks. Kui seista sellise pühakoja avaras ja kõrgustesse pürgivate võlvide vahel siis kindlasti iga inimene seda ka tunneb.

Niisamuti teeb seda iga maja või ütleme parem, et võiks seda teha. Kindlasti on igaüks näinud ilmetuid maju, mis ei jäta vaatajale mingeid emotsioone ning ei „kõnele“ meiega.

Minu arvates võiks ideaalis iga maja lähtuda küll piirkonna  üldistest planeerimis- ja arhitektuurinõuetest, kuid lisaks sellele võiks sisaldada ka killuke maja omaniku iseloomu. Seda, mis paneks omaniku oma kodu nähes ennast hästi tundma. Siis ei oleks majad nii üksluised, kui näiteks värvilahenduse, arhitektuuriliste nüanssidega, mõne erikujuga akna, valgustusega või mõne muu detailiga see välja tuua ja seda rõhutada.

Pildil eramu Tallinna lähedal.

Naudi oma kodu ise ja lase ka teistel nautida! Pane inimeste silmad särama sinu maja vaadates!

Mida peab teadma uputatavate valgustite kasutamisel?

Iga maja puhul on valgustusel väga oluline roll. Valgus annab turvatunde, valgus loob meeleolu. Oma kodu planeerimisel tuleks varakult mõelda ka valgustuse kavandamisele. Millele peaks tähelepanu pöörama, kui plaanis kasutada  uputatavaid (süvistatud) valgusteid? Allpool mõned nõuanded.

Uputatud valgusti laes

Uputatud laevalgusti

Tänapäeval on levinud ja suurt kasutamist leidnud uputavad valgustid. Uputatavaid valgusteid kasutatakse nii laes, seintes, kui ka põrandates.  Uputatavaid laevalgusteid kasutatakse sageli madala kõrgusega ruumides nagu esikud, wc ja vannitoad aga ka näiteks köök ning põnevate valguslahenduste loomiseks ka muudes ruumides.

Uputatavate valgustite puhul aga peab meeles pidama, et need vajavad piisvalt ruumi, et valgustid üle ei kuumeneks. Kui palju peab olema vaba ruumi valgusti ümber on kirja pandud valgustitootja poolt ning sellega tuleks kindlasti arvestada.

Väikepinge (12V) valgustuse korral tuleb arvestada ka sellega, et uputatavate valgustite puhul peab,  lae või seina sisse, ära mahtuma ka trafod ja trafode kaugus ei saa olla lampidest väga suur.

Igal juhul tuleb alati uputatavate valgustite puhul jälgida, millistesse tingimustesse on valgusti mõeldud. Näiteks põrandasse uputatavate valgustite puhul tuleks jälgida, et valgusti pinnatemperatuur ei oleks liialt kõrge, muidu võib põletada saada. Suur osa põrandasse uputatavaid valgusteid on mõeldud välitingimustesse ning neid ei tohiks kindlasti siseruumides kasutada.

Sisuliselt tähendab uputatava valgusti kasutamine seda, et juba ehitusprojektis arvestataks vastavate nõuetega. Näiteks uputatavate laevalgustite puhul, tuuakse ripplagi sageli näiteks 10-20 cm allapoole või ehitatakse iga valgusti jaoks lae sisse kast, et ära hoida ülekuumenemist  ja võimalikku tuleohtu.  Uputatvate seina- ja põrandavalgustite puhul jäetakse vajalike mõõtmetega augud seina või põrandasse. Hilisemas etapis on selliste tööde tegemine oluliselt ajamahukam ja kallim.

Miks kasutada oma kodu loomisel sisekujundaja abi?

Sisekujundaja Heldi Rebane annab alltoodud artiklis põhjaliku ülevaate sellest, miks on kasulik oma kodu rajamisel sisekujundajalt abi küsida. Head lugemist!

 

Hea arhitektuur, õnnestunud sisustus, piisav valgustus ja kõik teie hommikud algavad päikesepaisteliselt.

Sisekujundaja aitab luua unistuste kodu

Sisekujundaja aitab luua unistuste kodu

Kõik algab unistusest luua oma kodu, millel oleks väärtus. Alustuseks tuleb leida koht, mis vastab teie soovidele. Seejärel valitakse majale sobilik valmisprojekt või tellitakse individuaalne projekt arhitektilt, kes projekteerib kodu vastavalt teie vajadustele ja soovidele ning sobitab selle teie poolt valitud krundi maastikuga kokku. Samuti on hea alustada kohe alguses koostööd ka sisekujundajaga.

 

Miks kasutada oma kodu loomisel sisekujundaja abi ja millest koosneb kodu sisekujundus?

Sisekujundus algab ruumide planeerimisest. Selgitatakse, milliseid ruume ja millisteks tegevusteks vajatakse, et need oleksid vastavuses elanike hobide ja eluviisidega. Alati on küsimus aga tervikus, mitte üksikute ruumide ja nende eesmärkide kavandamises. Sisekujundaja näeb paremini tervikut ja kogemused aitavad tal näha ettepoole kõiki üksikasju ning ta oskab lahendada neid probleeme professionaalselt.

Kujundaja abi säästab teie aega ja tihti ka raha, sest hea planeerimine võib aidata vältida hiljem ilmnevaid vigu. Kui ruumid on planeeritud, siis kujundamise peamiseks osaks on hubase meeleolu loomine vastavalt kodu elanike nägemustele ja vajadustele.

Kodu on inimesele see paik, kus ta lõõgastub, rahuneb, taastub ja kogub energiat. Seetõttu mõjutab kodu kujundus otseselt meie enesetunnet. Mida kõledam ja elutum on meie ümbrus, seda väsinumad, pingestatumad ja elujõust tühjemad me oleme. Mida leebem ja elavam see on, seda paremini me taastume ja terveneme. Seega on väga tähtis, et meie kodu vastaks meie olemusele.

Paljudel meist on hea maitse ja originaalsed ideed ning selge nägemus oma tulevasest kodust. Et need ideed ja nägemused mõjuksid aga ühtse harmoonilse tervikuna on vaja oskust ja tihti ka julgust.

 

Kuidas koostöö sisekujundajaga toimub?

Enne sisekujundajaga kohtumist on hea, kui koostate albumi teile meelepärastest piltidest ning mõtlete, miks need teile meeldivad: loodusvaated, erinevad meeleolud interjööridest ning valikud mööblist, valgustitest, dekoratiivesemetest. Kõik need on suureks abiks sisekujundajale teie stiili tajumisel ning tagab lõpptulemuse, mis ühtib teie soovide ja nägemustega. Rikkalik kaubavalik ning miljonid värvitoonid tekitavad sageli segadust ning sisekujundajaga koos on kergem teha valikuid, mis on sobivad just teile.

Tööperioodi jooksul peab sisekujundaja teiega dialoogi, küsib arvamusi ja täpsustab ning aitab luuakoostöös arhitektiga selle alusel kauni, harmoonilise ja toimiva kodu.

 

Mõned mõtted, millele sisekujunduse loomisel tähelepanu pöörata:

  • põrandad, seinad ja lagi ei ole eraldiseisvad elemendid, nende materjalist ja värvist sõltub mööbli, tekstiilide ja muude sisustuselementide valik
  • valgustus on tähtis osa kujundusest, sest ta mõjub nii meie meeleolule kui ka kujunduseskasutatud värvidele
  • elutuba on avatud ruum, keskne paik, millest algab kogu kodu kujundamine
  • esik annab esimese pildi meie kodust, selle olemusest ja vaimust, esiku ülesanne on olla sillaks erinevate ruumide vahel
  • köök on perekonna igapäevaeses elus kõige tähtsam koht, seal me alustame päeva hommikukohviga ja lõpetame päeva õhtusöögiga, oluline on funktsionaalsus ja mugavus
  • mööbel teeb kodust kodu, mööbli paigutus toas on oluline ja sisekujundaja aitab mõelda, kuidas erinevad mööblitükid koos toimivad
  • tekstiilil on oluline osa sisustusest, nad lisavad soojust, annavad värvi, loovad kodutunnet ning leevendavad akustikaprobleeme ja summutavad hääli
  • jälgige uues kodus päikese liikumist hommikust õhtuni, sisekujundaja annab häid näpunäiteid, millised värvid aitavad lisada soojust ja millised annavad jahedust

 

Hubase ümbruse loomine on panustamine iseenda ja lähedaste heaoluks.

Heldi Rebane
sisekujundaja
www.sisekujundus.eu
http://heldirebane.wordpress.com

Kuidas automaatika kodus elu lihtsamaks teeb?

Tehnika areneb ja järjest enam tekib võimalusi kõikvõimalike automaatsete lahenduste kasutamiseks. Ka oma maja puhul on tekkinud palju võimalusi, mis teevad elu lihtsamaks. Maja kavandamisel on just õige aeg mõelda ka automaatikale, sest siis kujuneb süsteemide väljaehitamine lihtsamaks ja soodsamaks.

juhtimine

Automaatika annab kokkuhoiu

Automaatika kasutamisel on peamised eesmärgid:

  • Mugavus
  • Kokkuhoid
  • Turvalisus

 

Millised on tänapäeval peamised automaatika võimalused? Kuidas neid oma kodus rakendada saab? Vaatame lähemalt:

 

  • Küttesüsteemid
    Automaatika abil on väga lihtsalt võimalik erinevate kütterežiimide kasutamine vastavalt eelprogrammeeritud ajagraafikule. Näiteks öösel hoida jahedamat temperatuuri ja vastu hommikut tõsta ning päeval, kui kedagi kodus pole siis hoida jälle madalamat temperatuuri. Selline automaatika hoolde jäetud kütte reguleerimine võimaldab soojusenergia kokkuhoidu u. 20%. Sobib kõige enam radiaatorkütte puhul, samas näiteks põrandakütte puhul ei anna see kasu, sest põrandamassiivi ülesoojendamine võtab aega ja kiireid kütterežiimide muutusi ei võimalda.

 

  • Ventilatsiooni ja jahutussüsteem
    Sarnaselt küttesüsteemile saab panna automaatse juhtimise alla ventilatsiooni ja jahutusüsteemi. Näiteks päevasel ajal kui inimesi kodus pole, siis hoiab süsteem minimaalset õhuringlust. Õhtustel aegadel, kui pere kodus, siis töötab süsteem tugevamal režiimil.

 

  • Elektrivalguse optimaalne kasutamine
    Näiteks, kui pole mõnda aega ruumis liikumist ei toimu siis lülituvad tuled välja.

 

  • Loomuliku valgustuste juhtimine
    Kardinate juhtimine ja seda olenevalt valgusest või eelprogrammeeritud kellaajast. See võimaldab ka maja kütterežiimi toetada. Kui muidu võib ununeda hommikul kardinad akende eest ära võtta, siis süsteem hoolitseb selle eest, et päikesevalgus päevasel ajal maja soojendama pääseks ja nii hoiab kokku soojusenergialt.

 

  • Valvesüsteemid, simulatsioonid, ohutus
    Valvesüsteemide ülesandeks on anda õigeaegselt info võimalike avariide ja häirete korral. Valvesüsteemiga saab siduda ka muid funktsioone. Näiteks kodust lahkudes ja valvesüsteemi sisselülitades, lülitatakse välja kõik mittevajalikud elektriseadmed ja pistikud, mis aitab tagada näiteks seda, et kogemata ei jää triikraud sisse. Võimalik on ka kasutada näiteks „kodus oleku” simulatsiooni, mis peaks aitama kutsumata külalisi ära hoida. See süsteem paneb majas mõnes toas aeg ajalt mõne tule põlema ning lülitab näiteks raadio sisse ja välja.

 

Maja automaatikasüsteemi juhtimine on tänapäeval võimalik väga lihtsalt ka kaugjuhtimisega, näiteks läbi intreneti. Saab kontrollida, kas majas kõik korras ja vajadusel süsteemi seadistada.

Kas sina kasutad oma kodus automaatseid süsteeme?

Valgusti valimine – mida peaks teadma?

Ükski hubane kodu ei saa olla ilma hea valgustuseta. Mõnus valgus loob meeleolu ja loob koduse tunde. Kui minna poodi valgusteid hankima, siis mida peaks arvestama.

valgusti

Valgus loob meeleolu

Mina soovitan alustada sellest, et kodus teha eeltööd. Vaata ruumi suurust, seinte värvi ja toa kõrgust, kuna need kõik mõjutavad valgusti valikut. Mida tumedamad on seinad seda enam valgust vajad. Kõrgemate ruumide osas kasutatakse rippvalgusteid, kuid madalamate  lagedega ruumide puhul kasutatakse rohkem plafooniga valgusteid või süvistatud valgusteid. Ja kõige olulisem on see, et arvestaksid valgustuse juures juba ka mööbli ja interjööriga.

Maja planeerimisel soovitan valgustuse teemale kulutada piisavalt aega. Nimelt soovitan esiku, köögi, vannitoa ja ka elutoa planeerida selliselt, et saaks vajadusel need ruumid tõeliselt korralikult valgustada. Jälgi kindlasti kõigi ruumide funktsionaalsust. Pean silmas seda, et valgustuse võiks neis ruumides planeerida selliselt, et saaks ruumi vajadusel osaliselt valgustada või siis vajadusel “täistuled” peale panna.

Üheks võimaluseks on kasutada ka reguleeritava valgusallikate kasutamist nn. timmerdatavad valgustid.

Valgusallikatena kasutatakse kodus peamiselt hõõg- ja halogeen- ning luminifoorlampe. Oma kohta otsib ka efektne LED tehnoloogiaga valgustus, mida seni kodudes veel suhteliselt vähe kasutusel. Valgustuse juures on oluline mõelda läbi tehniline pool. Uuri alati välja, kas valgusti kasutab otsevoolu 220 /230V või siis on vajalik paigaldada ka trafo, et saada 12V. Enamasti peab arvestama, et trafo veidi kuumeneb ja trafo jaoks peab jääma piisavalt ruumi.

Majale valgusteid valima minnes soovitan käia spetsiaalsetes valgustipoodides, kuna seal töötavad inimesed on tõelised professionaalid. Nad oskavad sinu hinnaklassi, soovide ja ruumiplaanide järgi soovitada valgusteid ja pakuvad ideid, mille peale ise ei oska tullagi. Käi mitmes eri kaupluses ja uuri väljapanekuid ja katalooge.

Kuidas sinul valgusti valikud on õnnestunud?