Postitused

, ,

Arvustus: “Naabrist parem” saatele

TV3 näidatav “Naabrist parem” telesaade on hea näide sellest, kuidas hakkajad inimesed peavad ehitusmaailma uksest hooga sisse astuma. Kas ja kuidas saate osalejad ülesannetega hakkama saavad?

Saate formaat on tegelikult hea läbilõige sellest, kuidas inimesed remonttöid oma kodudes ise teevad. Nagu selliste saadete puhul ikka, üritatakse osavõtjate valikuga luua mõnevõrra intriige, et vaatajal põnevam oleks. Samas täpselt nii on ka igapäevaelus, kus kõik inimesed on veidi isesuguse tausta ja oskustega.

Sattusin vaatama selle hooaja 2. saadet, kus teemaks oli pahteldamine. Pahteldamine on viimistlustöödest üks selline, mis nõuab kogemusi ja teadmisi. Kuigi vilksamisi oli näha ühe saatest osavõtja käes ka pahteldamise tööjuhendit, siis arusaamine, miks nii või teisiti tuleb teha, saab selgeks tegelikult ainult praktilise töö käigus.

Pahteldamise tüüpprobleemiks on algajatel viimistlejatel enamasti pahtli liigne kasutamine, mis toob kaasa lisatööd lihvimisel ja ümbertegemisel. Ainult üks paar suutis saates antud ülesandega peaaegu kenasti hakkama saada, kusjuures selgus, et seal oli osavõtjatel varasem pahteldamise kogemus olemas.

Lisaks pahtli ülemäärasele kasutamisele oli probleeme vuugilindi korrektse paigaldamisega, mis jäi korralikult pahtlisse surumata ning jäi lainetama, kuna nake aluspinnaga puudus. Samuti oli probleeme ka välise nurga tugevdusliistu panemisega. Neid samu vigu teevad enamik ise oma kodu remontijad samuti. Seetõttu võiks lisaks meelelahutuslikule poolele, saatest veidi kasu saada ka kõik need kellel kodu remonttööd ees seisavad ja ehitusplaane peavad.

Tööde ülevaatajad / kohtunikud oli saates konkreetsed ja armu ei antud, kui midagi oli ikka valesti siis võeti kohe vuugilindid seinast maha ja lasti töö uuesti teha. Ehituses paraku täpselt nii asi käibki ja see saade näitas tegelikult ilmekalt kui kergelt tegelikult ehituses lisatööd / parandustööd tekivad, eriti algajatel ehitajatel.

Ilmselgelt on saates ehitustööde etapis eelis neil paaridel, kellel on varasem remonttööde ehituskogemus või parem ettevalmistus igaks järgnevaks töölõiguks tehtud. Aga needki, kes alguses ettevalmistöödele ja teadmiste hankimisele suurt rõhku ei pane, saavad seda muuta.

Järgnevad sammud korteri sisekujunduse osas nõuavad rohkem ilu- ja kunstimeelt. Saates osalejatel tuleb osata segada ehitus, sisekujundus ja oskuslik projektijuhtimine ning ennekõike ka paaride omavaheline koostöö üheks tervikuks!

Saate võitja saab olla ainult üks paar aga hea kogemuse saavad kõik osalejad ja võib-olla ka mõni terane televaataja, kes saates nähtud vead oma korteri või maja viimistlemisel tegemata jätab!

,

Maalritööde kvaliteet sõltub aluspinnast

lae-ehitusKui jõuab kätte maalritööde aeg siis “ärkab” pea iga tellija ning asub hoolega teostatud töid kontrollima. See on igati mõistetav, sest maalritööd annavad ruumidele lõpliku ilme ning loomulikult soovib iga tellija, et tema seinad ja laed oleksid peegelsiledad ning näeksid ilusad välja.

Millest aga sõltuvad sildad seinad ja laed ning kas tellija saab selles osas ka midagi ära teha?

Praktikas jõuavad maalrid objektile siis kui enamik ehitajad on juba majast üle käinud. Tehakse veel viimaseid vagusid või auke seina või lakke, et äraunustatud kaablid saaks ikka õigesse kohta. Seinte ja lagede aluspinnad on ebaühtlase kvaliteediga, sest sageli osad töid on teinud ühe “käekirjaga” üldehitajad ja osa mõnevõrra teise töökultuuri või oskustega ehitajad.

Objektile saabudes vaatab, esimese asjana, maalritööde firma teatud hirmuga üle kõik aluspinnad, mida tuleb hakata viimistlema. Miks aga hirmuga?

Põhjus on selles, et maalritööde teostaja teeb oma hinnapakkumise ja sõlmib tellijaga kokkuleppe sageli oluliselt varem, kui aluspinnad on valminud ning seetõttu võib jääda maalritööde teostaja piltlikult öeldes, juba enne tööle asumist, halba olukorda. Nimelt tuleb sageli ette olukordi, kus enne kui maalritööde teostaja, saab asuda oma põhitööd tegema, peab ta hakkama aluspindasid täitma ja tasandama, et lõppviimistlust oleks üldse võimalik soovitud kvaliteedis teostada.

Teiste sõnadega tuleb aeg-ajalt maalritel alustada esimese tööna teiste kehva töö parandamisega, enne kui saab alustada oma põhitööga. Probleem aga selles, kas tellija ikka katab need kulud ja ning kas tellija aktsepteerib varem kokkulepitud ajaplaani pikendamist?

Enamasti küll kõik maalritööde tegijad vaatavad enne tööde alustamist valminud aluspinnad üle ja vajadusel ka paluvad täiendavate kulude katmist, seoses aluspindade korrastamisega, kuid erinevatel põhjustel näiteks, et tellijaga hästi läbi saada või väga tööd vaja, võtavad aluspinnad sellisena vastu nagu nad on ning teevad lisapingutusi ja kulutusi, et tööd ära teha. Tellijad ei ole arvestanud, et tuleb nüüd aluspindade rihtimiseks lisakulusid teha ning võitlevad selle lisakulu tekkimisele vastu.

Võiks öeldagi, et enamik tellijad eeldavad, et olenemata aluspinna seisukorrast, ongi see maalrite ülesanne, et kõik varasemad möödalaskmised pindade osas, korda teha ning eeldatakse, et see töö on hinna sees.

Pikema staažiga maalrid teavad rääkida lugusid ka sellistest tellijatest, kes nõuavad maalritelt lausa 0 mm tolerantsiga seinte ja lagede pindasid ehk siis sõna otseses mõttes peegelsiledaid pindu ning täpselt 90 kraadiseid nurki.

Head tellijad, ärge tehke maalritele liiga, nõuda saab seda, mis on kokkulepitud enne tööde algust ning seda, mis on ehituses reaalne ja praktiline. Seinte siledus on mõne tellija jaoks otsekui kogu maja kõige tähtsam asi, samas kui sellel hetkel kui seinakonstruktsiooni tehakse ning näiteks soojustuskihti pannakse, ei ole see tellijale huvipakkuv.

Reaalselt on enamike majadega ja tellijatega nii, et maja valmimise faasis jäävad tellijale silma kõik värvitööde puudused või parandused, ükskõik kui väiksed need ka poleks ja võideldakse kasvõi veri ninast välja, et need korda saaksid. Samas umbes 3-4 kuu pärast ei tule tellijale enam meeldegi need kohad ning kui majas sisustus sees, siis väiksemad viimistlusprobleeme ei märka mitte kui keegi.

Mida saab tellija paremini teha, et maalrid saaksid oma tööd rahulikumalt teha?

1. Aluspindade ülevaatus siis kui aluspinna tegija veel objektil

Maalritööde tegijatele peaks tellija võimaldama tööfrondi ülevaatuse veel siis kui aluspindade tegija ei ole objektilt lahkunud. Siis saab maalrifirma näidata need kohad, mis vajaksid parandamist ning ei teki kohe asjatuid pingeid maalritöödega alustamisel.

2. Lepingus fikseerida viimistlustööde kvaliteedinõuded

Samuti tuleks kindlasti leppida täpselt kokku viimistlustööde kvaliteet. Täiesti sobilik ja piisava kvaliteediga on viidata lepingus ka viimistlustööde osas RYL (Soomes väljatöötatud ja Eestis laialt kasutatavad “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded”) 2. klassi nõuetele ning sellest parema kvaliteedi nõudmine peaks olema põhjendatud ning ka tasustatud.

3. Niiskuskogujate kasutamine

Uue maja ehitamisega kaasneb paratamatult ka suurem kogu niiskust, mis jääb konstruktsioonidesse (näiteks valatud betoonpõrandad või laotud müüritised) ja mis ei lase viimistlustöid teha plaanitud tempos. Niiskus kuivab konstruktsioonidest välja ning selle peab kokku koguma, et pahtlite ja värvide kuivamine saaks normaalselt toimuda. Tellijal tasub juba enne maalritööde alustamist majas niiskuskogujaid kasutada, et maja niiskustaset vähendada. Kuigi paljud viimistlustööde tegijad arvestavad niiskuskogujatega oma hinnapakkumises siis võiks tellija selle ka hinnaküsimisse täiendavalt sisse kirjutada või siis arvestada, et tuleb endal see viimistlusperioodiks hankida.

Austa maalritööde tegijat, see on oskusi ja kogemust nõudev töö! Lase tal rahulikult teha oma tööd!

, ,

Kuidas muutub ehitamine "kunstiks"?

Ehitustööde järelevalvet on võimalik kvaliteetselt teha ainult siis kui on kasutada kvaliteetne projekt. Hetkest, kuid projektdokumentatsioonis puudub mõne keerukama sõlme lahenduskäik, muutub ehitamine “kunstiks“, mille autorid kasutavad oma varasemaid ehituskogemusi.

Kui projektina kasutatakse üldist eelprojekti või pole põhiprojektis lahendatud keerulisemaid sõlmi, alustab ehitaja “nii oleme varem teinud” lahenduste tegemist, mis aga konkreetse maja puhul ei pruugi sugugi sobida.

Ehitaja on ju mõneti sundseisus. Tema on võtnud kohustuse teatud kulude ja ajaga tööd ära teha. Ta võib tellijalt küsida konkreetsete sõlmede kohta lisainfot või täpsemaid jooniseid, kuid paljudel juhtudel tellija sellises olukorras projekteerimisele lisakulutusi teha ei taha. Samuti tähendaks täiendava projekti joonise tellimine ka lisa ajakulu, mis plaanitud tööde tempot rikuks.

Sellises olukorras tellija, kas lepibki ehitaja “nii oleme varem teinud” lahendustega või kui on tellija poolt kaasatud omanikujärelevalve, siis suunab probleemi temale.

Omanikujärelevalve seejärel, kas kiidab ehitaja poolt pakutud lahendused heaks või lükkab need koos põhjendustega tagasi. Tavaliselt ei ole aga ka omanikujärelevalvel projekteerimise pädevust ning ka omanikujärelevalve teeb otsused sisuliselt oma senisele tööpraktikale ja kogemustele tuginedes ning erialastele teadmistele.

Omanikujärelevalve puhul on ehitajaga võrreldes siiski üks kindel eelis. Nimelt on omanikujärelevalve sõltumatu ning seetõttu vaatab tervikut ja kvaliteeti teise pilguga, kui seda teeb ehitaja, kes peab jälgima ka oma kulusid ning seetõttu pakub ehitaja sageli välja ennekõike odavamad ja mugavamad lahendused. Ei taha liiga teha kõigile ehitajatele, loomulikult on ka selliseid ehitajaid, kelle jaoks on väga tähtis lõppkvaliteet ning seetõttu tuuakse välja kohe kvaliteetsed lahendused.

Omanikujärelevalvel on seaduse järgselt lai ülesannete nimekiri, mida tuleb jälgida ning kontrollida. Näiteks kuulub omanikujärelevalve ülesannete hulka ka maja projektdokumentatsiooni võrdlemine ehitusloa saanud projektiga. Mahuka projekti puhul on keeruline võimalikud muudatused ülesse leida. Või näiteks tuleb hinnata seda, kas projektdokumentatsioon on ehitamiseks piisav. Omanikujärelevalve võib ju välja tuua, et pole piisav, kui aga tellija ei plaani täiendavalt projekteerimisse kulutada siis tuleb ehitada ikkagi ebapiisava projektiga.

Tellijal jääb üle seejärel loota, et see “kunst”, mis valmib ehitaja või ehitaja ja omanikujärelevalve koostöös on kvaliteetne ning pikaealine.