Silt: turvalisus

Mis asi on tark maja?

Juba mitmeid aastaid räägitakse ajakirjanduses järjest sagedamini nn. targast majast. Mis on selle mõiste taga ja mida peaks teadma kui plaanis oma majasse tarkust panna?

Nagu paljude muude uute ja huvitavate asjadega, mis tõotavad klientide tähelepanu, kiputakse ka praegu igale majale või lahendusele targa maja silti külge kleepima. 

Seda  võimaldab asjaolu, et kindlat määratlust, mis ikkagi tark maja peaks sisaldama, ei ole. Seetõttu saavadki kõik firmad oma lahendusi nimetada targa maja lahendusteks, kui väiksemalgi määral veidi automaatikat kasutatakse.

Klientidel on seevastu palju raskem aru saada, mida võiks targalt majalt oodata. Ka Eestis on firmasid, mis tegelevad arendustööga ja töötavad välja targa maja lahendusi. Samuti on palju piiritaguseid lahendusi, mida Eestis turustada püütakse.

Tänasel päeval tähendab tark maja ennekõike energiasäästu, turvalisust, mugavust ja kõike seda peab olema võimalik juhtida ühtse maja juhtimistarkvara abil.

Täna on kitsaskoht ennekõike see, et kuidas kõik erinevad seadmed  ühtse juhtimise alla saada, samal ajal leides nende omavahelised seosed ja sõltuvused.

Kui nn. tavapärasel majal on enamasti mitmeid lokaalseid automaatikasüsteeme nagu näiteks küttesüsteemi, valvesüsteemi, ventilatsiooni, kodutehnika ja -seadmete  juhtimine siis targa maja peamine ülesanne on kõik seadmed saada tsentraalse juhtimise alla, mis võimaldab programmeerida erinevate sündmuste korral tegevusi, mis kõige paremini maja ja omaniku soovidega kokku sobivad.

Millest konkreetsemalt tekib kasu?

1.  Energia säästmine
Küttesüsteem näiteks lokaalsel ja  ilmaennustusel põhineval ja omaniku elustiili arvestava lahendusega, mida toetab täiendavalt ruumide kasutamist arvestav ventilatsioonisüsteem. Kardinate automaatne avamine päikseenergia kasutamiseks  ja samal ajal ka loomuliku valgustuse maksimaalne kasutamine. Lisaks valgustuse ja elektrienergia optimaalne juhtimine, mis tagab mittevajalike valgustite ja seadmete automaatse väljalülitamise ajal kui neid ei vajata.

2.  Turvalisuse tagamine
Akende – uste avamise jälgimine valvesignalisatsiooni sisselülitamisel, valve ja turvalisusega seotud  häirete automaatne edastamine või näiteks kohaloleku simuleerimine vargust ennetava tegevusena. Valvekaamerate abil maja olukorra jälgimine näiteks läbi interneti.

3.  Mugavus
Tsentraalne süsteemi juhtimine (ka näiteks nutitelefoniga), energia ja vee näitude võtmine või näitude automaatne saatmine. Valgustuse automaatne juhtimine, näiteks kodust lahkudes lülitab süsteem automaatselt välja kõik mittevajalikud seadmed või seadmete automaatne regulaarne monitooring, mis teavitab kõrvalekalletest kohe kui need tekivad või juhivad ennetavalt tähelepanu, kui selline olukord on tekkimas.

Nagu eeltoodust näha ei ole tark maja mingi konkreetne valmistoode vaid see tõepoolest luuakse nagu hea ülikond vastavalt kliendi vajadustele. On olemas küll teatud baasfunktsionaalsus, kuid kasu annab süsteem alles siis kui süsteem rakendub konkreetse majapidamise vajadusi arvestavalt. Targa maja loomine algabki ennekõike oma vajaduste kaardistamisega ning seejärel parima tehnilise lahenduse otsimisega.

Tark maja muutub ainult siis väärtuslikuks kui selle kasutamise abil reaalselt ka elukvaliteeti  on võimalik tõsta. Targaks ei tee maja mitte seadmed iseenesest vaid ikkagi tarkvara. Tarkvara abil luuakse eelised, näiteks tarbimisharjumuste analüüsi abil optimeerides maja süsteemide säästlikumat kasutamist. Tõenäoliselt areneb maja juhtimistarkvara just sellest suunas, et inimese poolt süsteemi reguleerimisvajadus väheneb või kaob hoopiski ning inimese rolliks jääb ülevaate saamine ja süsteemi töö aeg- ajalt kontrollimine.

Peab aga kohe kindlasti ütlema, et suurimat efekti annavad intelligentsed targa maja süsteemid ennekõike suurtes elamutes, büroohoonetes, kus ka väiksed muudatused  näiteks küttetemperatuuri või ventilatsiooni juhtimisel annavad suurt kokkuhoidu. Eramajade puhul on kindlasti samuti võimalik saavutada kokkuhoidu, kuid  väiksemas mahus ja pigem on eramaja puhul esmatähtis ennekõike turvalisus ja mugavus ning see on just see, mida me oma kodult ootame.

 

Mis on oluline teada aia ehitamisel?

Inimene tunneb ennast hästi siis, kui tal on privaatsust. Just seda aitab saavutada korralikult planeeritud ja ehitatud aed. Mida peaks arvestama oma kodule aia ehitamisel?

Aia ehitustööd veel poolikud

1.      Aia materjal

Levinuim aia materjal tänavapoole jäävas  küljes on puitaed. Seda ühelt poolt seetõttu, et siis on õnnestub paremini aeda varjata tänaval kõndijate pilkude eest. Teiselt poolt seetõttu, et puitaed on tugev ja korraliku puitmaterjali saab viimistleda sobivasse värvitooni, mis majaga kokku sobib ning kodule väärikust lisab. Puitlippide eeliseks on ka see, et seda saab paika panna nii klassikaliselt vertikaalselt, kui ka näiteks horisontaalselt või kaldu. Samuti annab luua puitaiale omanäolisust, kui kasutada erineva kujuga ja laiusega aialippe.

Samuti kasutatakse tänavapoolsel küljel nii metallist aedu, valatud või laetud  müüre samuti nende kombinatsioone puit- ja metallaiaga ning loomulikult  ka kõikvõimalikke erinevaid võrkaedu.

Sisemise aiana (kruntide vaheliste aedadena) kasutatakse vaieldamatult kõige enam võrkaedu, kuid ka muid aiatüüpe. Mõnes omavalitsuses on ka nõudena kirjas, et aedade vahel peab kasutama võrkaedu, et õhk paremini liiguks. Võrkaedadena kasutatakse kõige enam punutud võrkaedu või keevisvõrkaedu nende soodsama hinna tõttu. Vähem kasutatakse keevispaneelaedu, mis on oluliselt jäigemad ning tugevamad, kuid ka hinna poolest oluliselt kallimad. Korralike võrkaedade eeliseks on kindlasti see, et need ei vaja prakiliselt hooldust, kui nad pole paigaldamise käigus või hiljem kahjustada saanud.

Aia kõrgus peaks jääma kuni 1,5 m, sellest kõrgema aia puhul tuleks see kohalikus omavalitsuses kooskõlastada. Aiapostide soovituslik vahekaugus võiks olla 2,5 m või veidi rohkem.

Kindlasti peaks aia materjali valikul jälgima, et see sobiks kokku majaga. Näiteks puitaedade puhul on sagedane, et kasutatakse sama tooni aeda, mis maja põhivärv või maja elemendi värv. Sellisel juhul töötab aed kooskõlas majaga ning kannab tervikpilti.


2.      
Väravad ja nende asukoht

Väravate asukoha peab valima kooskõlas tänavalt juurdepääsuga, maja asukohaga aga ka näiteks puude asukohaga või muid olemasolevaid piiranguid arvestades. Igal juhul tuleks teha korralik aiaplaan, kus nii sissesõidutee kui ka haljastus põhjalikult saaks läbi mängitud ja parim variant leitud.

Võimaluse korral oleks eelistatum autoväravana liugvärav, sest see võtab vähem ruumi ja on töökindel. Liugvärava puhul peaks arvestama, et see vajab vaba ruumi pikki aeda umbes kuni 1,5 korda värava ava suurusest. Liugvärava puhul on mugav kasutada automaatikat ja puldist väravat avada. Liugvärava vast ainsaks miinuseks on kallim hind.

Tiibvärv on kasutusel nii auto- kui ka jalgväravana ja on väga levinud valik. Samuti on tiibvärv ka soodsama hinnaga kui võrrelda liugväravat. Autoväravana vajab tiibvärav palju avanemisruumi ning talvel vajab korralikku lumekoristust, et väravaid saaks üldse avada. Üheks miinuseks on ka see, et tuule korral tuleb ettevaatlik olla, et värava avamisel tuulepuhangu tõttu väravaga auto või inimene pihta ei saaks ning seetõttu peaks olema võimalik väravaid avatuna fikseerida. Ka tiibväravate puhul on võimalik kasutada avamisautomaatikat, mis väravate kasutamise palju mugavamaks teevad.

 

3.       Naabritega kooskõlastamine

Aia ehitamine on kindlasti üks selline töö, mis vajab kooskõlastamist naabritega. Soovitav on varakult naabrit teavitada, et plaanis hakata aeda ehitama või olemasolevat aeda uuema vastu vahetama. Koos tuleks käia läbi piiripunktid ja veenduda, et need on õiged.  Hea oleks ka peale aiapostide paigaldamist koos naabriga töö üle vaadata. Ka väike eksimus võib naabrid tülli ajada ja piiride küsimuses peab alati täpne olema.

Naabrile tuleks teada anda, kaua tööd kestavad ja milline aed saab olema. Oluline on ka kokku leppida, kummale poole aiapostist aed paigaldatakse. Üldjuhul tänavapoolsele aia puhul pannakse aed väljapoole ja naabritevahelise aia puhul sissepoole, kuid see kokkuleppe küsimus.

Mõnel pool on kuulda, et aia ehitamise kulu jagatakse naabrite vahel pooleks, kuid see käib rohkem „hea tava“ kategooriasse kui igapäevase elu juurde. Aga kindlasti võib naabrile sellise ettepaneku teha, sest mõlemad pooled peaksid olema huvitatud korralikust aiast. Kulude katmine naabri poolt sõltub kindlasti ka aia maksumusest, kui plaanis ehitada kallist materjalist aed siis on väiksem tõenäosus, et naaber rahakotiraua avab.

Kõige mõistlikum on aiaehitus ette võtta siis kui suuremad aia planeerimis- ja haljastustööd on juba tehtud. Siis pole karta, et tehtud töö kahjustada saab ning korralik aed pakub pikaajalist turvatunnet ja privaatsust Sinu perele.

Mida peab teadma uputatavate valgustite kasutamisel?

Iga maja puhul on valgustusel väga oluline roll. Valgus annab turvatunde, valgus loob meeleolu. Oma kodu planeerimisel tuleks varakult mõelda ka valgustuse kavandamisele. Millele peaks tähelepanu pöörama, kui plaanis kasutada  uputatavaid (süvistatud) valgusteid? Allpool mõned nõuanded.

Uputatud valgusti laes

Uputatud laevalgusti

Tänapäeval on levinud ja suurt kasutamist leidnud uputavad valgustid. Uputatavaid valgusteid kasutatakse nii laes, seintes, kui ka põrandates.  Uputatavaid laevalgusteid kasutatakse sageli madala kõrgusega ruumides nagu esikud, wc ja vannitoad aga ka näiteks köök ning põnevate valguslahenduste loomiseks ka muudes ruumides.

Uputatavate valgustite puhul aga peab meeles pidama, et need vajavad piisvalt ruumi, et valgustid üle ei kuumeneks. Kui palju peab olema vaba ruumi valgusti ümber on kirja pandud valgustitootja poolt ning sellega tuleks kindlasti arvestada.

Väikepinge (12V) valgustuse korral tuleb arvestada ka sellega, et uputatavate valgustite puhul peab,  lae või seina sisse, ära mahtuma ka trafod ja trafode kaugus ei saa olla lampidest väga suur.

Igal juhul tuleb alati uputatavate valgustite puhul jälgida, millistesse tingimustesse on valgusti mõeldud. Näiteks põrandasse uputatavate valgustite puhul tuleks jälgida, et valgusti pinnatemperatuur ei oleks liialt kõrge, muidu võib põletada saada. Suur osa põrandasse uputatavaid valgusteid on mõeldud välitingimustesse ning neid ei tohiks kindlasti siseruumides kasutada.

Sisuliselt tähendab uputatava valgusti kasutamine seda, et juba ehitusprojektis arvestataks vastavate nõuetega. Näiteks uputatavate laevalgustite puhul, tuuakse ripplagi sageli näiteks 10-20 cm allapoole või ehitatakse iga valgusti jaoks lae sisse kast, et ära hoida ülekuumenemist  ja võimalikku tuleohtu.  Uputatvate seina- ja põrandavalgustite puhul jäetakse vajalike mõõtmetega augud seina või põrandasse. Hilisemas etapis on selliste tööde tegemine oluliselt ajamahukam ja kallim.

Kas elada korteris või oma majas?

Levinud on arusaam, et oma maja saavad lubada ainult vähesed rikkad inimesed. Kas see ikka on nii? Pigem on see arusaamine tänaseks iganenud ning paljud inimesed, kes täna oma korteris elavad võiksid soovi korral oma majas elada.

Kui eesmärgid paigas jõuab oma majani lihtsamalt!

Kui eesmärgid paigas jõuab oma majani lihtsamalt!

Kas elada korteris või oma majas?  Millise valiku keegi teeb, see oleneb tema ja ta pere elustiilist, harjumustest ja mugavusest. Palju oleneb sellest, mida inimene väärtustab ja mis teda motiveerib. Näiteks võiks oma majast unistav pere ihaldada näiteks järgmist:

  • Privaatsust
  • Kulude läbipaistvust ja selgust (korteri puhul määrab ühistu tariifid ja kulude arvutamise korra ning mõjutada seda sageli võimatu)
  • Rohkem ruumi igale pereliikmele
  • Paremaid võimalusi tegeleda hobidega
  • Garaaži või varjualust autodele, et talvel oleks mugavam ja kiirem tööle jõuda
  • Grillimisvõimalust oma aias
  • Aiatöö tegemise võimalust
  • Turvalist mängimisvõimalust lastele oma aias
  • Maja asukohta looduslikult kaunis kohas
  • Jne.

Kui eesmärk ja väärtused paigas, on ka palju lihtsam endale maja osta või ehitada. Samuti ei tundu siis võimalikud ettetulevad probleemid, enam ületamatud ning lihtsam jõuda soovitud eesmärgini.

Kui vaadata täna kinnisvaraporaalides toodud majade müügipakkumisi, siis hakkab silma, et näiteks Harjumaal on 1-2 miljoni vahele jäävate majade müügipakkumisi ligi 250. Selles hinnavahemikus on nii vanemad majad, kui ka uuemaid ja päris uusi.

Valmis majade puhul on peamiseks riskiks majaostajale ehitustööde kvaliteet, eeliseks aga see, et hinnad on soodsad. Mõnel juhul isegi nii soodsad, et ka tänaste ehitushindade puhul, ei õnnestuks ise maja ehitades sellist hinda saavutada.

Oma maja ehitamise vaieldamatuks eeliseks on teha maja just sinu ja su pere kõiki soove arvestavalt ning see kaalub sageli ka veidi kallima hinna ülesse.

 

Head pealehakkamist oma majani jõudmisel!

Kas garaažiga või ilma?

Maja ehitamist kavandades võib tekkida küsimus, kas ehitada ka maja juurde garaaž või mitte? Mis oleksid garaaži puhul need eelised, mida võiks läbi mõelda.

Garaaž kahele autole

Garaaž kahele autole

Mis oleksid siis ikkagi peamised garaaži eelised?

  • Mugavus – minna majast garaaži ja sealt autosse ning tööle sõita – eriti kui garaažiuks ja värav on puldiga avatavad. Eriti väärtuslik on see talvel, kui ei pea aknaid ja autot lumest puhastama ning mis kõige olulisem – auto läheb käima ka suurte külmade ajal.

 

  • Annab juurde lisaruumi oma majapidamisega soetud asjadele ja huvialadega tegelemiseks. Siinkohal on paljudel kartus, et garaažist kujuneb ajapikku kolikamber, kuhu on hea asju panna. Kindlasti võib see nii olla, kuid kui garaažis on nii korralikud riiulid kui ka panipaigad siis väga hea oma inventari hoida ja mis peamine – kõik on lihtsalt leitav.

 

  • Turvalisus - garaaž on ka kindlasti turvalisem koht, kus hoida nii autot kui ka oma muid tarbeesemeid nagu jalgrattad, suusad, tööriistad jne.

 

  • Kasutamine tööruumina – garaažis on hea teha ka väiksemaid töid ja seda eriti talvel või vihmastel päevadel.

 

  • Garaaži saab vajadusel muuta eluruumiks ja seda ilma väga suurte lisakuludega. Kui selline vajadus võib tekkida, siis on mõistlik seda arvesse võtta juba maja ja garaaži projekteerimisel. Olen näinud, mitmeid lahendusi, kus algne garaaž on edukalt hiljem maja osaks muudetud ja seda isegi nii hästi, et ei saa arugi, et varem teistsugune lahendus võis olla.

 

Mis on aga peamised vastuväited garaažile?

  • Maja esifassaad saab rikutud, kuna garaažiuks mõjub liiga domineerivalt – sellised seisukohad on paljudel arhitektidel. Arhitektid soovitavad sageli ka garaaži eraldi ehitada, siis on tervikut silmas pidades lahendus silmale parem.

 

  • Garaaži ehitamine on kallis. Korralikul garaažil on m2 maksumus sisuliselt sama, mis maja m2 maksumus. Varjualuse ehitamine on kindlasti odavam, kuid talvel tuleb autoaknaid ikkagi jääst puhastada.

 

  • Garaaži auto parkimine on ebamugav ja tülikas. Selle väitega võiks olla nõus siis kui garaaž on väga kitsas ja auto sisseajamine on seetõttu täpsust nõudev. Kui aga piisavalt on ruumi, siis ei tahaks sellega nõustuda.

 

  • Garaaž vajab kütmist. Kas ehitada köetav või mitteköetav garaaž on igaühe enda valida ja oleneb rohkem sellest, mis otstarbeks garaaži kasutada. Ka korraliku kütmata garaaži puhul ei pruugi temperatuur ka talvekuudel miinuskraadideni jõuda.

 

Kas maja peaks olema garaažiga või ilma? Mis on Sinu arvamus?

Kuidas automaatika kodus elu lihtsamaks teeb?

Tehnika areneb ja järjest enam tekib võimalusi kõikvõimalike automaatsete lahenduste kasutamiseks. Ka oma maja puhul on tekkinud palju võimalusi, mis teevad elu lihtsamaks. Maja kavandamisel on just õige aeg mõelda ka automaatikale, sest siis kujuneb süsteemide väljaehitamine lihtsamaks ja soodsamaks.

juhtimine

Automaatika annab kokkuhoiu

Automaatika kasutamisel on peamised eesmärgid:

  • Mugavus
  • Kokkuhoid
  • Turvalisus

 

Millised on tänapäeval peamised automaatika võimalused? Kuidas neid oma kodus rakendada saab? Vaatame lähemalt:

 

  • Küttesüsteemid
    Automaatika abil on väga lihtsalt võimalik erinevate kütterežiimide kasutamine vastavalt eelprogrammeeritud ajagraafikule. Näiteks öösel hoida jahedamat temperatuuri ja vastu hommikut tõsta ning päeval, kui kedagi kodus pole siis hoida jälle madalamat temperatuuri. Selline automaatika hoolde jäetud kütte reguleerimine võimaldab soojusenergia kokkuhoidu u. 20%. Sobib kõige enam radiaatorkütte puhul, samas näiteks põrandakütte puhul ei anna see kasu, sest põrandamassiivi ülesoojendamine võtab aega ja kiireid kütterežiimide muutusi ei võimalda.

 

  • Ventilatsiooni ja jahutussüsteem
    Sarnaselt küttesüsteemile saab panna automaatse juhtimise alla ventilatsiooni ja jahutusüsteemi. Näiteks päevasel ajal kui inimesi kodus pole, siis hoiab süsteem minimaalset õhuringlust. Õhtustel aegadel, kui pere kodus, siis töötab süsteem tugevamal režiimil.

 

  • Elektrivalguse optimaalne kasutamine
    Näiteks, kui pole mõnda aega ruumis liikumist ei toimu siis lülituvad tuled välja.

 

  • Loomuliku valgustuste juhtimine
    Kardinate juhtimine ja seda olenevalt valgusest või eelprogrammeeritud kellaajast. See võimaldab ka maja kütterežiimi toetada. Kui muidu võib ununeda hommikul kardinad akende eest ära võtta, siis süsteem hoolitseb selle eest, et päikesevalgus päevasel ajal maja soojendama pääseks ja nii hoiab kokku soojusenergialt.

 

  • Valvesüsteemid, simulatsioonid, ohutus
    Valvesüsteemide ülesandeks on anda õigeaegselt info võimalike avariide ja häirete korral. Valvesüsteemiga saab siduda ka muid funktsioone. Näiteks kodust lahkudes ja valvesüsteemi sisselülitades, lülitatakse välja kõik mittevajalikud elektriseadmed ja pistikud, mis aitab tagada näiteks seda, et kogemata ei jää triikraud sisse. Võimalik on ka kasutada näiteks „kodus oleku” simulatsiooni, mis peaks aitama kutsumata külalisi ära hoida. See süsteem paneb majas mõnes toas aeg ajalt mõne tule põlema ning lülitab näiteks raadio sisse ja välja.

 

Maja automaatikasüsteemi juhtimine on tänapäeval võimalik väga lihtsalt ka kaugjuhtimisega, näiteks läbi intreneti. Saab kontrollida, kas majas kõik korras ja vajadusel süsteemi seadistada.

Kas sina kasutad oma kodus automaatseid süsteeme?