Postitused

,

Kuidas tagada ehitustööde dokumenteerimine?

Üks ehitamisega kaasas käivaid suuremaid probleeme on seadusandlusega nõutud ehitustegevuse dokumenteerimine ehk täitedokumentide koostamine ja seda eriti eramajade puhul. Seadus nõuab ehitajalt kogu ehitusperioodi jooksul kõigi vajalike ehitisega seotud täitedokumentide koostamist ja esitamist tellijale.

Miks üldse täitedokumentatsioon on vajalik?
Korralikult vormistatud täitedokumentide abil on võimalik hiljem võimalike probleemide korral lihtsamalt leida ülesse võimalikud puudused ning leida lahendused. Täitedokumentatsioon sisuliselt näitab, kuidas ehitist täpselt ehitati, tõendab, et kasutati õigeid materjali ja peeti kinni tehnoloogilistest nõuetest.

Praktikas, kus eramaja ehitab väiksem ehitusfirma, kus keskendutakse ainult ehitustöödele, ei vormistata ega ka koguta täitedokumente ning kõik vajalik dokumenteerimine, kui seda üldse tehakse, üritatakse teha alles objekti üleandmisel tagantjärgi.

Näiteks tegevust fikseerivat koonddokumenti “Ehitustööde päevikut” peab ehitaja täitma iga päeva kohta, kui töid tehti ja mis sisaldab antud päeval ehitusobjektil teostatud ehitustööde ülevaadet, kasutatud materjale kui ka näiteks ilmastikutingimuste infot. Tegelikkuses täidetakse täitedokumente sageli tagantjärgi ja näiteks ehitustööde päevikut või kaetud tööde akte 3 kuud hiljem täites, ei saa kuidagi andmed olla enam täiesti täpsed ning usaldusväärsed.
Jooksvalt täitedokumentatsiooni täitmine on ehitajale ebamugav lisakohustus ning seda seetõttu võimalusel üritatakse teha minimaalselt ja enamasti tagantjärgi.

Kuidas tellija saab mõjutada täitedokumentatsiooni õigeaegset esitamist?

Tellija sisuliselt ainsaks toimivaks lahenduseks on lepingus siduda täitedokumentide esitamine iga tööetapi vastuvõtmise ja arveldamisega. Mõistlik on tööetapp ja arveldusetapp viia alati kokku, sest siis on nii tellijal lihtsam ülevaadet saada ning võimaliku lepingu katkestamisel lihtsam seda teha, sest iga konkreetse töölõigu ja selle kulude osas on ühene seos.

Sellisel juhul pole ehitajal muud võimalust, kui ta soovib saada töölõigu eest tasu siis selle saamiseks, peab ta esitama ka vastava töölõigu täitedokumendid. Praktikas järele proovitud ja töötab!

Juba lepingu koostamisel tasuks iga tööetapi juurde ära tuua need ehitusdokumendid, mida ehitaja peab selle etapi valmides esitama. Siis on osapooltel ühine arusaam ja ootused ning koostöö sujub paremini.

, , ,

Valem kvaliteetse ehitustöö saavutamiseks

majaEhitus on protsess, mida on mõistlik loogilisteks lõikudeks jagada. Siinkohal lihtne valem, kuidas ehitusprotsessi kontrolli all hoida ja tagada tööde kvaliteet ning hea koostöö ehitajaga.

Valem:
Ehitustöö selgus + Enne tööetappi sisu ülerääkimine + Tööde kontrollimine + Täitedokumentatsioon = Kvaliteetne ehitustöö

Valemi selgitus:
Ehitustöö selgus  – telli projekt või väiksemate tööde korral koosta väga põhjalik tööde selgitus (soovitavalt koos skeemi või joonisega). Ehitustöö sisu peab olema tellijale ja ehitajale ühtemoodi ja üheselt arusaadav.

Enne tööetappi sisu ülerääkimine – räägi iga tööetapi alguses ehitajaga üle konkreetse tööetapi tööde käik ja detailid, mille käigus täpsustatakse veelkord tööde täpne teostus. Hea oleks kui sellise ülerääkimise juures viibiksid ka need töömehed, kes reaalselt töid tegema asuvad.

Tööde kontrollimine  – lepi ehitajaga iga tööetapi osas kokku, milliste tööde käigus või järel soovid kindlasti töid üle vaadata ning lepi kokku, kui palju ehitaja varem peab sind teavitama, et jõuaksid enne töö katmist need üle vaadata. Lepi varakult kokku milliste tööde osas peab ehitaja vormistama kaetud tööde aktid. Kontrollimiste käigus tee ohtrasti pilte.

Täitedokumentatsioon – iga tööetapi lõppemisel või kaetud tööde ülevaatuse järel palu ehitajalt selle tööga seotud täitedokumentatsiooni. Ole täitedokumentatsiooni küsimisel järjekindel kohe esimesest tööst alates.

Kõige sagedamini jäetakse tegemata enne tööetappi sisu ülerääkimine ja detailide täpsustamine. Tellija või ehitaja eeldavad, et teine osapool saab tööde sisust samamoodi aru ja seetõttu tundub neile, et pole tarvidust tööde osas üle rääkida ning seda ei tehta. Praktika on aga näidanud, et just detailides võib olla erinev arusaamine või ootused, mis tülid või tööde ümbertegemise vajaduse hiljem kaasa toovad.

Kvaliteet saavutatakse järjepideva tööga ja pideva suhtlemisega. Pane enda jaoks tööle hea rutiin, mis hoiaks kogu ehitusprotsessi masinavärgi tõrgeteta pidevalt töös!

, ,

Nõua oma ehitajalt täitedokumentatsiooni!

dokPole saladus, et paljud eramajad ehitatakse selliselt, et suurem osa täitedokumentatsioonist, kas jäetakse üldse täitamata või siis tehakse seda minimaalselt. Tulemuseks olukord, et maja kasutusloa taotluse juurde ei ole panna nõutavat dokumentatsiooni.  Miks on see probleem just eramajade ehitamise juures suhteliselt terav?

Ehitaja peab täitma täitedokumentatsiooni
Mõiste täitedokumentatsioon alla käib ehituses sisuliselt kogu dokumentatsioon alates projektist ja nende muudatustest, ehitustööde päevikust, kaetud tööde aktidest, töökoosolekute protokollidest lõpetades erinevate tööde vastuvõtmisaktidega ja ka näiteks materjalide vastavussertifikaatide ja hooldusjuhistega. Ehitajal on kohustus ehitustöödega paralleelselt täita täitedokumentatsiooni ja esitada täitedokumentatsioon tellijale iga tööetapi lõppedes või akteerimise juures.

Reaalsuses sageli tellija ei ole teadlik, et ehitaja peaks temale pidevalt dokumentatsiooni esitama või ajapuudusele viidates kipub ehitaja jätma dokumentatsiooni korrektselt vormistamata, sageli lubatakse seda teha veidi hiljem kui kiire möödas. Lõpptulemuseks aga eelkirjeldatud olukord, kus objekti lõpus selgub, et enamik täitedokumente on tegemata ja tellija kiirustades oma uude majja õhinaga sisse kolima, ei pööra dokumentatsioonile sellel hetkel erilist tähelepanu.

Asja teeb keerulisemaks ka sageli see, et ehitaja võis teha ainult osa töid ning lisaks teeb omanik osa töid ise, kas omajõududega või teiste ehitajatega. Sellises olukorras võib olla, et kasutusloa taotluseni jõutakse ajaliselt näiteks pool aastat või aasta hiljem, kui suure osa majast valmis ehitanud ehitusfirma on ammu oma tööd lõpetanud.  Ja kui nüüd hiljem nõuda täitedokumentatsiooni siis seda on väga keeruline neilt kätte saada. Tagantjärgi dokumentatsiooni täita pole ka erilist mõtet, sest täpsed detailid on ununenud.

Sisuliselt ainsaks toimivaks lahenduseks õigeaegselt täitedokumentatsiooni ehitajalt kätte saada on see, kui tööetappide vastuvõtmisega seotakse ära ka täitedokumentatsiooni esitamine. Mõistlik oleks alati lepingus tööetappide juurde fikseerida need täitedokumendid, mida ehitaja peaks selles tööetapis esitama. Kui täitedokumentide täitmise töö on seotud raha väljamaksmisega ja on eeldus etapi vastuvõtmiseks, siis ehitaja leiab selle aja ja vormistab korrektselt ka kõik vajalikud ehitusdokumendid.

Dokumentide kogumine ja säilitamine
Tellija kohus on ehitusega seotud dokumendid säilitada ja selle tarvis peaks tellija endale sisse seadma vastava paberdokumentide kausta ja arvutisse kataloogi, kuhu jooksvalt dokumentatsiooni koguda.

Aga on olemas ka üks uus võimalus, mis teeb tellija ja ka ehitaja töö täitedokumentatsiooni kogumisel lihtsamaks. Nimelt on mõni aeg tagasi tegevust alustanud veebipõhine dokumendihalduse lahendus ehitusdokumendid.ee, mis on mõeldud just ehitusaegse täitedokumentatsiooni lihtsamaks täitmiseks ja dokumentide haldamiseks.

ehitusdokumendid

Ekraanitõmmis ehitusdokumendid.ee kodulehelt

Sellise lahenduse eeliseks on tellija vaatenurgast kindlasti see, et täitedokumendid on mugavalt digitaalselt allkirjastatavad ja leitavad ning põhimõtteliselt on võimalik hoida kogu asjaajamine ehitajaga elektrooniliselt serveris. Ehitaja jaoks on aga oluline, et vajalikud täitedokumentatsiooni blanketid on rakenduses lihtsalt täidetavad. Just mugavus ja kiirus dokumentide otsimisel ja objekti hetkeseisust ülevaate saamisel kõigile osapooltele on sellise veebilahenduse peamine eelis.

Olenemata, millist dokumendihalduse lahendust kasutada, oluline on jooksvalt nõuda ehitajalt täitedokumentatsiooni koostamist ning kõiki dokumente säilitada, siis on lihtne kasutusloa taotluse juurde kõik vajalikud dokumendid kaasa panna ja südamerahus kasutusloa saamisel majja sisse kolida.

,

Ehitustööde vastuvõtmine

Ehitustööde või –etapi vastuvõtmine on alati üheks suurimaks probleemide allikaks tellija ja ehitaja vahel. Miks?

Ehitaja ja tellija saavad tööde vastuvõtmisest erinevalt aru ning sealt algavadki tülid ja probleemid.

Millest erinev arusaamine tekib?

Kui meie tervisel on miskit viga siis lähme arsti juurde. Me lähme arstile ja eeldame, et ta teab täpselt kuidas ravida.  Me usaldame arsti ja arstiteenust.  Ravi kvaliteedi pärast hakkame muret tundma alles siis kui näeme, et ravi ei mõju ja siis lähme arstile tagasi või otsime uue arsti.

Samamoodi käitub sageli eratellija ka ehitusteenuse ostmisel. Lepitakse ehitajaga kokku, et tuleb teha ehitustöö ja eeldatakse, et ehitaja teab, kuidas seda täpselt tehakse. Seetõttu ei pöörata erilist tähelepanu projektile, lepingule ja tööde kirjeldamisele.

Kui aga saabub aeg töö vastuvõtmiseks siis aga hakkab tellija eeldama, et selle töö juurde kuuluvad ka veel täiendavalt muud tööd või olemasoleva töö kvaliteet ei ole piisav. Kuna enne tööde algust täpselt ei käsitletud, millises mahus, millised tööd ja millise kvaliteediga tuleb tööd teostada siis ongi tüli majas.

Lepi kokku töö sisu
Selleks, et ehitustööde üleandmine ja vastuvõtmine mõlema osapoole jaoks edukaks kujuneks on vajalik enne tööde alustamist lepingus kokku leppida:

  • Tööde mahud ja kirjeldused (parimal juhul viidata konkreetsele projektile, tööjoonistele)
  • Tööde kvaliteedinõuded, üldjuhul kasutatakse eramute puhul RYL  2 klassi (Soome ehitustööde üldised kvaliteedinõuded)
  • Täitedokumentatsioon, mis antud etapiga või tööga üle antakse
  • Tööde maksumus

Tööd antakse üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

Kui eeltoodu on kokku lepitud siis on mõlemal poolel selge arusaam, mille alusel tööd üle vaadatakse ning kontrollitakse.

Tööde ülevaatamine
Enamasti on töövõtulepingus kirjas, et tellijal on võimalus tööd üle vaadata ja vastu võtta näiteks hiljemalt 3 päeva jooksul . Seevastu praktikas tavaline, et ehitaja soovib töö ettenäitamisel kohe sinu käest tööde vastuvõtuaktile allakirjutamist, et järgmise töölõiguga edasi minna.

Mõnel juhul võib kiirus olla väga oluline ning kiire tööde vastuvõtmine on õigustatud, kuid minu soovitus on jätta endale aega tööde ülevaatamiseks, täitedokumentatsiooni korrasoleku kontrollimiseks ja kvaliteedi hindamiseks ning alles siis tööd vastu võtta.

Akti allkirjastamine
Kui tööde vastuvõtmisel selgub, et kõik tööd pole nõuetekohaselt tehtud või tehtud osaliselt siis sageli otsustab tellija akti mitte allkirjastada ja tasu maksmata jätta. Sellisel juhul läheb koostöö ehitajaga kaunis keeruliseks.

Tänane seadusandlus käsitleb tööde vastuvõtmist selliselt, et kui enamik töödest on nõuetekohaselt ja ei takista lõpptulemuse kasutamist (lõplikult valmis töö puhul)  tehtud siis ei tohiks akti allkirjastamisest keelduda, küll aga tuleks aktis välja tuua kõik need tööd, mis pole nõuetekohaselt tehtud ning arvutada tegemata tööde maksumus akti summast maha.

Tegemata tööd teostatakse järgmises etapis või eraldi kokkulepitud tähtajaks ning võetakse vastu eraldi ning tasustatakse siis kui need tööd on nõuetekohaselt valminud.

Kokkuvõttes ära käsitle ehitustöid nagu arstiteenust vaid kui tellimustööd ja ära unusta täpselt kirja panna, millised tööd, millises mahus ja millise kvaliteediga tuleb teostada!

, , ,

Miks pole eramutel kasutuslubasid?

Kui võtta mistahes uuem eramajade rajoon vaatluse alla võib olla kindel, et suurem osa neist majadest on ilma kasutusloata. Pakun, et see protsent on umbes 70% või rohkemgi ehk 10 majast  umbes 7-l pole kasutusluba hangitud.

Miks jääb siis majaehituse lõpp ametlikult vormistamata? Kindlasti on põhjuseid palju, kuid usun, et peamine põhjus seisneb selles, et paljud uued majad ehitatakse valmis sinnamaani, et saaks minna sisse elama, kuid mitte sellises mahus nagu näeb ette projekt.

Kasutusloa taotlemisel kontrollitakse maja ja kinnistu vastavust projektile. Sageli on näha, et maja on lõpuni valmis ehitatud, kuid puudub näiteks aed, krundisisene haljastus, teed-platsid või näiteks maja aadressisilt. Kõigi selliste majade puhul võib olla kindel, et neil majadel pole kasutusluba. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on kontrollida kogu projekti kui terviku teostust, sealhulgas näiteks krunti piirava aia, maja numbri, postkasti või hoopis lipumasti olemasolu. Samuti võidakse kontrollida haljastuse rajamist sh. puude ja põõsaste istutamist selliselt nagu näeb ette projekt.

Kuna maja ehitus on kallis, siis esmajärjekorras investeeritakse arusaadavalt maja väljaehitamisse ja sisustamisse ning seetõttu ei jää vaba raha välistööde lõpetamiseks.  See ongi peamine põhjus, miks paljud majad jäävad pikkadeks aastateks ilma kasutusloata.

Teiseks oluliseks probleemiks on ka ehitamisega seotud täitedokumentatsiooni olemasolu. Sageli ei täideta ehitusfaasis dokumente korrektselt ja seetõttu pole korrektseid dokumente kasutusloa taotlemisel võimalik esitada.  Kui dokumente pole, ei tasu neid ka tagantjärgi välja mõtlema hakata, vaid koostöös omavalitsusega leida probleemile lahendus.

 

Millised on võimalused olukorra parandamiseks?

Need, kellel maja ehitamine ees seisab, on soovitav võimalikult reaalselt oma kodu ehitamise eelarvesse kõik vajalikud tööd sisse panna, et tööde lõppemisel saaks ka ehitusluba taotleda.

Need, kes on olukorras, et maja enamikus valmis, kuid mõned tööd tegemata võiksid võimalusel muuta projekti vastavalt tegelikkusele.  Arusaadavalt ei saa muuta projekti suures mahus, kuid näiteks kui maja juurde on nähtud suur terass siis saab seda muuta ja teha väiksema terassi ning see ka projekti muudatusena vormistada. Sama kehtib näiteks haljastuse rajamisega, hekki saab näiteks ka hiljem istutada.

Sageli pannakse maja ehitamisel võtmed kätte lepingusse ehitajaga sisse ka kasutusloa hankimine. See on iseenesest õige, kuid tellija peaks siiski vaatama, kas antud töövõtulepingu mahus on kõik tööd, mis võimaldavad kasutusloa väljastamist.  Ja tegema selgeks ka need tööd ja nendega seotud kulud, mis tellijal töövõtulepingu väliselt tuleks tasuda, et kasutusluba oleks võimalik hankida.

Ehitise kasutusluba on kohaliku omavalitsuse kinnitus, et ehitatud on vastavalt projektile ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Lisaks on oluline teada, et kui maja, mis on kindlustatud ja millega peaks juhtuma kindlustusjuhtum, võib kindlustusandja keelduda hüvitise väljastamisest, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Kasutusluba on just see dokument, mis ehitise nõuetele vastavust kinnitab.