Silt: õhk-soojuspump

Soojuspumbad – kuidas valida?

Soojuspump aitab energiat kokku hoida

Soojuspump aitab energiat kokku hoida

Tänu järjest kiiremale energiahindade tõusule kogu maailmas, on oluliselt rohkem hakatud otsima küttelahendusi, mis aitaksid kulusid kokku hoida. Selliseks lahenduseks on juba mõnda aega kõik soojuspumpadega seonduv. Arendustöö käib soojuspumpade osas viimastel aastatel järjest kiiremas tempos, kuna on tekkinud suurem nõudlus ning läbimüük. Koos sellega on aga kasvanud ka tootearendusse tehtud investeeringud ning seetõttu areneb valdkond hetkel väga kiiresti.

Tarbija jaoks tähendab see ennekõike seda, et igal aastal tulevad soojuspumba tootjad välja järjest uuemate ja paremate näitajatega seadmetega.

Kui veel mõni aeg tagasi oli õhk ja õhk-vesi soojuspumba puhul kriitiliseks -10 … -15 kraadi, siis nüüd on turul juba lahendused, mis suudavad soojusenergiat toota veel ka -20 … -25 kraadiga. Soojuspumba efektiivsust iseloomustav soojustegur COP (Coefficient Of Perfomance) näitab, mitu korda suudab soojuspump toota rohkem soojusenergiat kui ise tarbib. Erinevat tüüpi soojuspumpadel on COP tegurid erinevad ja loomulikult sõltuvad need välistest tingimustest. Näiteks õhk-vesi soojuspumba puhul on heaks näitajaks täna COP tegur väärtusega 3 ja üle selle.

Kuna nõudlus soojuspumpade järgi ei paista ka lähiaastatel vaibuvat on oodata jätkuvalt kiiret arengut.

Mida peab teadma soojuspumba valimisel?

Eeltoodud arengud teevad aga sobiliku soojuspumba valiku järjest keerulisemaks. Miks?

Põhjus on see, et valik on küllalt suur ja erinevad seadmed  on veidi erinevate tööpõhimõtetega. Vaja on teadmisi seadme valikul. Lisaks teeb valiku keeruliseks ka see, et turul müüakse ka endiselt meie kliimasse mittesobilike seadmeid.

Seetõttu tuleb soojuspumpa hankima minnes, väga põhjalikult läbi töötada soojuspumpade tehnilised andmed ja teha selgeks, kas see on Eesti kliimasse sobilik ja milliseks kujuneb reaalne kasutegur.

Mõned konkreetsed nõuanded:

  • Seadme tootjapoolne COP väärtus – selgita välja ka temperatuuridel -10 … -15 kraadi. Tavaliselt antakse soojuspumba müüjate poolt info 5 kraadi juures ja need näitajad on hoopis teised, mis miinuskraadidel. Palu müüjalt seadme tootjafirma passi, kus oleks näha graafikut ka Eesti jaoks tavapärastel miinuskraadidel.
  • Seadme võimsus – arvesta, et soojuspumba võimsus on antud samuti 5 kraadi juures (hangi ka võimsuse kohta tootjafirma käest andmed miinuskraadide osas) ning seetõttu peab arvestama, et enamikel soojuspumpadel väheneb võimsus miinuskraadidel ligi poole võrra (õhk- ja õhk-vesisoojuspumbad). Seetõttu tuleb valida piisava võimsusega seade või kompenseerida see muul viisil.
  • Soojuspumba õige paigaldamine. Mina ei laseks panna omale soojuspumpa ilma kogemusteta firmal. See ei ole koht, kus riskida. Eestis on olemas Eesti Soojuspumba Liit, mille kodulehel on kirjas liitu kuuluvad firmad. Valides soojuspumpa või paigaldajat soovitaksin just seal toodud firmade seast valida.

 

Edukaid soojuspumba valikuid soovides.

Kas panna oma majja konditsioneer?

Soojad ilmad, mis juba mõnda aega püsinud, muudavad kodud liigselt palavaks ning ei lase ennast ka toas hästi tunda.

Kui hästi soojustatud majad enamasti taluvad temperatuuri kõikumisi hästi ja ei kuumene kiiresti ülesse, siis nüüd, kus soojad ilmad juba pikemat aega, hakkavad ka enamik maju soojust akumuleerima.

Kas kätte on jõudnud aeg konditsioneeri kasutamiseks?

Statsionaarne konditsioneer

Statsionaarne konditsioneer

Konditsioneeri kasutamise vajadus oma kodudes on, minu arvates, kasvanud kahel põhjusel:

  • Järjest enam on suviti temperatuur üle 25 kraadi ja seda pikemat aega. Kas ülemaailne soojenemine?
  • Järjest rohkem on ka eramajadel aknapinda, mis suvise päiksega ruumide temperatuuri kiiresti tõstab.

Tõsi, on olemas ja kasutuses kõikvõimalikke kardinate ja varjude lahendusi ning spetsiaalseid aknaklaase, mis ülekuumenemist vähendavad, kuid sellegi poolest kipub ruumides temperatuur tõusma liiga kõrgele.

Statsionaarse konditsioneeri kasutamise üheks peamiseks probleemiks on selle kallidus. Kõige enamlevinud konditsioneerid on seina või lakke kinnitatavad. Nimelt ruumide jahutamisel on vajalik igasse ruumi oma konditsioneeri. Ei õnnestu näiteks nii, et paned ühe konditsioneeri ja kõik toad on hea temperatuuriga.

Näiteks õhk-soojuspump (mis on tegelikult talvevarustusega konditsioneer), paneb kütmisel sooja õhu hästi liikuma ja viib sooja ka näiteks II korrusele, kuna soe õhk tõuseb ülesse. Konditsioneeri kasutamisel aga sellist hüve ei kaasne, ruumi temperatuuri saab muuta ainult selles ruumis, kus konditsioneer asub.

 

Seetõttu, võib majas väga lihtsalt vaja minna vähemalt 4-5 konditsioneeri (hind koos paigaldusega u. 80 000 – 100 000 kr), et kogu maja temperatuuri kontrolli all hoida. Kui nüüd seda suurt investeeringut maja konditsioneeridele vaadata kasutamise mõttes, reaalne kasutamisvajadus on sageli ainult 2-5 nädalat aastas, siis sellise suure investeeringu tegemine on küsitav. Kas kannatada palavust või teha kallis investeering?

Õhk-soojuspumpa saab kasutada suvisel perioodil väga edukalt konditsioneerina ja seetõttu kellel õhk-soojuspump olemas saavad oma maja jahutamise muret sellega leevendada ning investeeringuna kindlasti tasuv.

Üheks võimaluseks on kasutada mobiilseid konditsioneere, mida siis vastavalt vajadusele tõsta ühest ruumist teise.  Mobiilse lahenduse miinusteks on aga kondentsveeanuma tühjendamise ja sooja õhu välja juhtimise vajadus. Plussiks aga kindlasti hind.

 

Kas Sina kasutad oma majas konditsioneeri või plaanid seda oma ehitatavasse majja?