Postitused

, ,

Kuidas projekteerimisvigu ära hoida?

Ehitustöödega seotud probleemide korral on tavapärane, et süüdistatakse ehitajat. Kuigi sageli on selleks ka põhjus olemas, ei ole see siiski alati nii.

Ehitaja ülesanne on teostada tööd vastavalt projektile. Kui ehitaja seda suudab korrektselt teha on tema ülesanne täidetud. Ehitajal võib küll olla kogemus ja head oskused, kuid kui ehitaja ei ole projekteerija ei oska ta detailides projekte koostada ning head projekti koostada.

Ehituse tellijal on sageli vale ettekujutus, et ehitaja vastutab alati ka projekti ja selle vigade eest. Tegelikkuses on projekteerimine eraldi töölõik, mida ehitaja võib peatöövõtu korras küll teenusena sisse osta ja selliselt tellija ees vastust kanda. Sellisel juhul sõlmib ehitaja omakorda alltöövõtulepingud projekteerijatega. Tavapärane on suurematel objektil kasutada ka peaprojekteerijat, kes siis omakorda korraldab erinevate töölõikude projekteerimise juhtimist ning kokkusobivuse tagamist.

Eratellija peaks arvestama, et tööde kvaliteet algab projekteerimisest. Eramu projekti hankimisel peaks sellega arvestama ja otsima võimalikult hea projekteerija. Sageli tähendab hea projekteerija ka kallimat hinda ning kallimat projekti. Siiski raha kokkuhoiu nimel otsib eratellija sageli odavamaid lahendusi.

Üheks suhteliselt levinud halvaks lahenduseks on see, et oma maja ehitamist soovitakse alustada eskiis- või arhitektuurse projekti alusel. Sellega aga loob tellija endale juba suure riski võimalike projekteerimis- ja ehitusvigade tekkimiseks. Kui eskiisprojekti alusel ehitama hakata võib juba ette kindel olla, et kõigi sõlmede ja tehniliste lahenduste puhul ei õnnestu kehtivaid projekteerimisnorme täita.

Projekteerimisvigade puhul on probleemiks see, et need avastatakse sageli hiljem, siis kui garantiiaeg on juba läbi ning siis on tellijal juba palju raskem leida lahendusi. Samuti vajavad projekteerimisvead enamasti konstruktsioonide lahtivõtmist ja ümberehitamist, mistõttu on selliste tööde teostamine tellijale ebamugav ja kallis.

Kokkuvõttes peaks eratellija meeles pidama, et enne ehitamist tuleks hankida kvaliteetne projekt ning seejärel pöörata tähelepanu sellele, et tööd saaks teostatud vastavalt projektile.

,

5 nõuannet elektriprojekti koostamiseks

Kodu peab olema mugav. Mugava kodu loomisel on elektriprojekti osatähtsus üllatavalt suur ja tundub, et selle tähtsus aina kasvab. Me vajame selleks, et ennast hästi tunda head valgustust, automaatika- ja nõrkvooluseadmeid ning suurel hulgal kodumasinaid.

Kõige selle juhtimiseks ja töös hoidmiseks on vajalik koostada korralik projekt. Millele peaks projekteerimisel tähelepanu pöörama? Allpool on toodud mõned mõtted selle töö abistamiseks:

1. Enne valgustite-, pistikute ja –lülitite asukohtade määramist koosta mööbli- ja sisustusjoonised.
Sageli unustatakse see tegemata ja siis on hiljem pistikupesad näiteks kapi taga kasutud. Hea oleks läbi mõelda ideaalis 2 mööblipaigutuse skeemi, mida sobiks antud elektri- ja valgustusprojektiga. Siis on hiljem lihtsam ruumides mööblit ümber tõsta ja kodu uuendada.

2. Valgustuse kavandamisel kasuta võimalusel alati üld- ja kohtvalgustust ning võimalda ruumide valgustamist osade kaupa.
Kuigi see toob kaasa suurema hulga valgusteid, annab see paindliku võimaluse valida ruumis vastavalt tegevusele või soovile sobilik valgustus.  Soovitav on viia nii üld- kui kohtvalgustuse sisse-väljalülitamine ühte punkti, nii ei unune enamasti valgustid ilmaasjata põlema, sest ruumist väljudes ja saab kõik valgustid ühest kohast korraga välja lülitada.

3. Elektripistikuid pane alati mõni rohkem, sest alati kipub neid puudu jääma.
TV asukohta on mõistlik panna piisavalt elektripistikud, TV antennipistik, arvutivõrgu kaabli pistik ja viia need plaanitavas kohas seinal õigele kõrgusele. Kuna enamik TV-sid kinnitatakse seinale siis on hea kui ka pistikud on õiges kohas. Õigupoolest peaks täna juba kaaluma, kas TV vaatamiseks antennipistikut on mõtet enam majja pannagi, sest  mitmed digitaallahendused on juba arvutivõrgu põhised ning antennilahendusi pole enam vaja.

4. Koosta nimekiri kõigist sinu majja plaanitud elektrit vajavatest seadmetest ja kodumasinatest.
Elektrit vajavad sisuliselt kõik automatiseeritud kütte- ja ventilatsioonisüsteemid aga näiteks ka elektriga toimivad veesegistid, rääkimata signalisatsiooni ja valvesüsteemidest. Koostades nimekirja, aitab see tagada, et seadme jaoks on toide olemas ja aitab arvutada elektritarbimist ning valida maja jaoks optimaalse peakaitse suurust.

5. Eelista seadmete valikul lahendusi, mis võimaldavad tsentraalset juhtimist nn. targa maja põhimõttel.
Näiteks võimaldavad sellised lahendused, majast väljumisel ja maja valve alla panekul, automaatselt välja lülitada kõik mittevajalikud elektriseadmed. Kuigi on olemas mitmeid kaugjuhitavaid süsteeme, on mõistlik uute majade puhul paigaldada seadmete juurde töökindlamad kaablilahendused ja projekteerimise faasis kõige sellega arvestada. Programmeeritav seadmete juhtimine aitab tagada maja turvalisust ja kokku hoida maja haldamise kulusid.

,

Otsuste tähtsusest oma maja ehitamisel?

Inimene, kes võtab oma maja ehitamise ette, on sunnitud lahendusi otsima väga paljudele ettekerkivatele probleemidele ja takistustele. See võib tunduda isegi veidi hirmutav, kuid tegelikult on see ju iga uue asjaga niimoodi. Tuleb õppida, tuleb otsida lahendusi ja ennekõike tuleb teha palju otsuseid.

Hea maja saamine nõuab palju õppimist ja palju otsuseid. Pildil eramu Tallinna lähedal.

Hea maja saamine nõuab palju õppimist ja palju otsuseid. Pildil eramu Tallinna lähedal.

Kõige suuremaks probleemiks ongi samuti minu meelest just otsuste tegemine või sageli ka otsuste tegemise kiirus.

Me teeme ju iga päev palju otsuseid ja enamasti teeme neid sellistes valdkondades, mida me tunneme. Seetõttu oma kogemuse järgi on otsuseid võimalik teha kiiresti ja neid tehes me ei kaalutle, aruta, võrdle ega tee suurt tööd õige otsuse leidmisel.

Ehitustööde puhul, kus olukord aga hoopis teine, kuna enamikul pole ehitusalast haridust, tuleb aga teha iga otsusega palju tööd ja see on pingeid tekitav ning palju energiat kulutav ettevõtmine.

Projekteerimise faas

Suurimaks väljakutseks ei ole sageli maja ehitamisel aga mitte otsesed ehitustööd võid hoopis projekteerimise faas. Kõige rohkem kulub aega enamasti ruumiplaani, elektriprojekti, valgusprojekti koostamisele ehk teisisõnu projekteerimise faasis otsuste tegemisele. Mis teeb selle keeruliseks?

Hea maja on tervik, kus kõik on paigas. Kus ruumiplaan arvestab pere vajadusi, näiteks andes privaatsust kodukontoris töötamiseks või lihtsalt puhkamiseks ning lugemiseks. Kus valgustus arvestaks iga ruumi kasutusotstarbega, mööbli paigutamisega või kus kõik pistikud ja lülitid oleksid käepäraselt lahendatud. Või kui kasutad majas konditsioneeri, et jahe õhk ei puhuks otse istumiskohtadele ning ei põhjustaks külmetamist. Millist küttesüsteemi valida, mis oleks säästlik aga mugav?

Kõigi selliste nüanssidega arvestamine on keeruline ning ühtse terviku loomine võtab aega. Kuigi alati saab nõu küsida mõnelt sisearhitektilt või sisekujundalt, tuleb lõppotsus ikka endal teha. Jääd ju sina oma perega majja elama, mitte sisearhitekt. Kui maja saab just pere vajadustele sobilik siis on pererahval seal hea ja mugav elada.

Projekteerimise faasis tehtavatel otsustel on ülimalt tähtis roll – head ja õiged otsused muudavad ehitamise lihtsamaks ning kokkuvõttes hea eeltöö aitab ka maja odavamalt ehitada.

 

Ehitamise faas

Ka ehitusprotsessi ajal tuleb omanikul teha pidevalt otsuseid, kuna kõike ei õnnestu ka alati projekteerimise faasis ette näha. Ehitustööde käigus tekib pea alati ka mingeid tehnilisi takistusi, mille lahedamiseks tuleb teha kiiresti otsuseid.

Näiteks võib selguda, et plaanitud siseviimistlusmaterjal ei jõua plaanitud ajaks kohale, ning tuleb otsustada, kas asendada see muu materjaliga või oodata. Ootamine toob kaasa aga enamasti ehituse venimise ning kokkuvõttes kallinemise. Seetõttu ehitamise faasis tehtavad otsused tulebki teha enamjaolt kiiresti, et tööde ajagraafikut ei peaks muutma.

Sageli juhtub ehitamise faasis ka see, et algseid lahendusi hakatakse muutma, näiteks muudetakse seinte asukohti või ruumide otstarvet. Sellisel juhul peab olema hästi põhjalik ning kõik muudatusega seotud töölõigud samuti korralikult läbi mõtlema ja vajadusel täiendusi tegema. Enamasti toob ruumiplaani muudatus kaasa muudatused elektritööde ja näiteks ka valgustuse, ventilatsiooni või küttesüsteemi osas.

Minu soovitus nn. viimase hetke muudatuste osas on see, et kui see ikka suurt kasu ei anna, siis pigem sellest loobuda. Ühelt poolt on sellised muudatused alati seotud lisakuludega ja teisest küljest kipuvad sellised muudatused rikkuma maja funktsionaalsust või toimimist.

 

Ära karda õppida ja otsuseid teha – see kõik on sinu hea kodu saamiseks hädavajalik.

,

Kuidas alustada projekteerimist ja millele tähelepanu pöörata?

Nagu kõik suured asjad siin elus algavad mõttest ja plaanide koostamisest, nii on ka oma kodu rajamisega. Maja projekteerimine on keeruline ja ajamahukas ettevõtmine ning hea projekti saamine tõsine väljakutse.

Millele peaks kodu ehitamist plaaniv inimene mõtlema ja kuidas tööd korraldama?

Projekteerimine nõuab head koostööd ja juhtimist

Projekteerimine nõuab head koostööd ja juhtimist

Omale maja plaanides peaks arvestama, et maja projekt valmib kokkuvõttes paljude erinevate projekteerijate ja konstruktorite koostööna.

Arhitekt teeb arhitektuurse projekti, konstruktor lahendab konstruktsioonid ja teeb tugevusarvutused. Luuakse põhiprojekt, mille juurde lisatakse ka eritööde projektid, mis tehtud vastava valdkonna projeteerijate poolt. Lisaks kaasatakse tööde juurde sageli ka sisearhitekt, kes teeb sisekujunduse projekti. Kundi tarvis tellitakse haljastusprojekt jne. 

Kokkuvõttes on tegemist väga paljude erinevate inimeste koostööga, mis vajab kõigi osapoolte vahel palju omavahelist suhtlemist ning pidevat kooskõlastamist. Ühe projekti liikme muudatus mõnes joonises, nõuab ka teistelt projekteerijatelt oma töölõigus muudatuse tegemist.

 

Kuidas lahendada sellist olukorda ning juhtida projekteerimist selliselt, et vigu oleks võimalikult vähe?

Sellises olukorras soovitan valida firma, mis pakub nn. peaprojekteerija teenust. Peaprojekteerija ülesandeks ongi just korraldada kõigi osapoolte vahelist koostööd ning jälgida muudatuste korral, et need kogu projekti mahus sisse viidaks. Korraldab projektidokumentatsiooni versioonide haldust. Tavaliselt on peaprojekteerijal endal olemas pea kõigi projektiga seotud töödeks vajalik kompentents ning seetõttu on ka projekti täiskomplekti tellimine enamasti soodsam. Samuti on oluline, et sellisel juhul on ka tööde eest vastutus peaprojekteerijal ning see aitab kaasa töö kvaliteedile.

Teiseks võimaluseks on palgata projekteerimist juhtima teenuse korras nn. projekteerimise projektijuht.  Sellisel juhul sarnaselt peaprojekteerijaga vastutab ta projekti koostamise, kooskõlastamise ja versioonihalduse eest. Projekteerimise projektijuht küsib hinnapakkumisi, koostab lepingud ja tellib projektid sageli erinevatest projekteerimisfirmadest ning juhib nendevahelist koostööd.

Muidugi on võimalik ka igaühel ise projektid tellida, kuid sellisel juhul tuleks arvestada, et väga oluline on pöörata tähelepanu projektide muudatustele ja projekteerijate omavahelisele koostööle.

, ,

Mida on vaja teha edukaks hinnaküsimiseks?

Kätte on jõudmas periood, kus paljud plaanivad küsida oma ehitustöödele hinnaküsimisi.  Mida peaks tööde tellija hinnaküsimise juures arvestama? Vaata videot.