Postitused

,

Ehitustööde maksumus tööde algul ja lõpus

IMGP1266Võib julgelt öelda, et kõik ehitustööde tellijad vaatavad alati esimese valikukriteeriumina ehituse hinda ehk teisiti öeldes seda kogusummat, mis ehitustööde eest tuleb tasuda. Täpselt samamoodi vaadatakse esimese asjana hinda ka kõigis teistes eluvaldkondades ning kõigi toodete ja teenuste ostul. Keegi ei soovi maksta rohkem kui turul saadaolev parim hind.

Kuidas kujuneb turuhind?

Mitmed ehitusfirmad tunnistavad otsesõnu, et nad teevad esimese hinnapakkumise alati võimalikult soodsa hinnaga, et võimalikku tellijat mitte ära hirmutada. Nad teevad seda töö kättesaamise huvides. Tegelikkuses teevad seda peaaegu kõik ehitusfirmad, kui soovitakse tellimust võita ning tellija poolt hinnaküsimiseks esitatud dokumentatsioon seda vähegi lubab.

Kõige soodsam võimalus madala hinna tegemiseks on enamasti siis, kui tellija esitab hinnaküsimiseks eelprojekti või näiteks lühikirjelduse ning palub selle alusel koostada ehitajal omapoolne hinnapakkumine.

Ehitustööde hinnaküsimisel, kui detailides sisu ja nõuded jäävad täpsustamata, on ehitajal võimalik valida hinnapakkumisse oma äranägemise järgi soodsama hinnaklassiga tooted või lahendused, mis ka lõpphinda väiksemaks teevad.

Lisaks kirjutatakse hinnapakkumise märkustesse selgitusi enamasti allpool toodud kahel viisil, kuid mille puhul jääb tellija enamasti hätta hinnapakkumise hindamisel / võrdlemisel.

Hinnapakkumisse lisatavad märkused:

  1. Tuuakse täpsemalt välja tööd, mis antud hinnapakkumises sisalduvad, kuid mis ei ole täielik tööde nimekiri, mis on vajalik tellitud tööde toestamiseks.
    Antud juhul tellija näeb nimekiri töödest, mis hinnas sisaldub, kuid millised tööd peaks lisanduma ja millise summaga, et kõik soovitu saaks tehtud, jääb ebaselgeks.
  2. Tuuakse täpsemalt välja tööd, mis hinnapakkumises ei sisaldu, kuid mida tellitud tööde puhul oleks vajalik teostada.
    Tellija saab nimekirja töödest, mis on jäetud hinnapakkumisest välja, kuid palju need maksavad, ei ole selge ning ei ole selge ka see, kas väljatoodud tööde nimekiri on lõplik?

Jääb õhku suur hulk tõlgendamisruumi, mida tuleks ehitajaga üle täpsustada. Osad tellijad seda ka teevad ja siis täpsustuste tulemusena teeb ehitaja juba uuendatud hinnapakkumise, mis 99,9% juhtudel kallim, kui algne hinnapakkumine. Nii mitmedki ehitajad on öelnud, et nad sageli ootavadki seda, et tellija hakkaks täpsustama ning nad saaksid oma pakkumist lahti rääkida ja vajadusel selgitada. Ehitajate mõte on selles, et siis kui tekib selliste kohtumiste ja täpsustavate küsimuste käigus vahetu kontakt tellijaga siis nad saavad põhjendada ning selgitada hinnapakkumist ning siis selle selgitustöö käigus lisanduvad summad ei ehmata enam tellijat ära, kuna tellija saab aru, mille jaoks see raha täpsemalt kulutatakse.

hinnakusimine

Ainult hinna järgi otsustamine

Kuid need tellijad, kes hinnapakkumiste kohta täpsustusi ehituskaugete inimestena ei oska küsida, teevad valiku tavaliselt soodsama hinnaga pakkuja kasuks, mõeldes umbes nii, et küllap on ikkagi selles soodsamas pakkumises kõik vajalikud tööd põhimahus sisse arvestatud ning küll siis hiljem tasutakse täiendavate tööde eest jooksvalt või korraldatakse uus hinnaküsimine.

Selline lähenemine tellijate poolt on küllaltki levinud ning viib hiljem täiendavate lisakuludeni, millega tellija pole arvestanud või ollakse sunnitud tegelema kokkuhoiulahendustega järgnevate tööde arvelt, et plaanitud eelarves püsida.

Pahatihti saab tellija tekkivast probleemist aru juba esimeste ehitustööde realiseerimise käigus, kus näiteks vundamenditööde puhul, pole madalvundamendi puhul arvestatud ümber vundamendi perimeetri paigaldatava horisontaalse soojustusega või pakkumine sisaldab väiksemas mahus täiteliiva, kui seda korrektse töö tegemiseks vaja oleks. Sellisel juhul olenevalt tellija natuurist, kas minnakse mõnevõrra ehitajaga tülli või siis lepitakse töö korrektse teostamise huvides tekkivate lisakuludega, peaasi et saaks tehtud korralikult.

Küll aga sellest hetkest, kui esimesed sellised probleemid on ülesse kerkinud, hakatakse põhjalikumalt hinnapakkumist uurima ja välja selgitama, mis seal ei sisaldu ja mis võib veel juurde tulla.

Kokkuvõttes saabki öelda, et ainult tellija ise saab hinnaküsimise põhjalikuma ettevalmistusega ja hinnapakkumiste analüüsiga ja täpsustuste küsimisega oma riske kõige paremini maandada. Alates sellest hetkest, kui kokkulepe ehitajaga sõlmitud, ollakse piltlikult väljendudes, suuresti reisija ehitusrongis, mida juhib suuresti ehitaja, kus aga rongipileti hind võib iga hetk kallineda! Kas Sinu rongipileti maksumus on ka lõppjaamas sama, mis rongile astudes?

, ,

Fassaadimaterjali hooldusvajadus on üheks valiku kriteeriumiks

Maja ehituse planeerimisel on mõistlik arvestada kindlasti ka maja hoolduskuludega. Fassaad, mis on pidevalt loodusjõudude meelevallas, on enamasti see koht, mis vajab suhteliselt regulaarset korrastamist ja hooldamist kogu maja eluea jooksul. Seega on fassaadikatte valik oluline läbi mõelda ning hoolduskuluga arvestada.

m1

Jämedalt liigitatuna on eramute puhul enim kasutusel järgmised fassaadimaterjalid:

Puitfassaadid
Puitpindasid kahjustab ultraviolettkiirgus, niiskuse ja temperatuuride muutus. Puitpinna vastupidavus sõltub kui kvaliteetne ja kui korralikult puitpind on töödeldud. Siiski üldjuhul tuleb puidust fassaadi üle värviga u. iga 10 aasta tagant, mõnel juhul ka väiksema aja tagant. Puitfassaadi eeliseks on kindlasti aga see, et näiteks mädanikuprobleemide korral saab suhteliselt lihtsalt kahjustunud fassaadilauad välja vahetada ning mõistlike paranduskuludega hakkama saada. Samas vajab fassaadi korrastamine puitpindade puhastamist, korrastamist ja enamasti on mitmekorruselise maja puhul vaja tellinguid – see kõik kokkuvõttes ei tee korrastustööd sugugi odavaks.

Krohvitud fassaadid
Krohvitud fassaadid on esimestel aastatel peale valmimist ilusad, kuid juba 4-5 aasta pärast kipuvad  üldjuhul nähtavale tekkima esimesed kahjustused. Krohvikihti aja jooksul tekkivad mikropraod ja külmumis- ja sulamistsüklid aga teevad suhteliselt kiiresti oma laastavat tööd ning sageli juba u. 5-6 aasta tagant oleks vajalik fassaadi parandada. Ei ole kahjuks ka väga harvad need juhused, kus fassaadikrohv paigaldatakse seintele hilissügisel ning fassaadpinnad ei suuda enne külmade tulekut välja kuivada ning juba kevadeks on krohvikihid seinast lahti ning vajavad kohest parandamist.

Lisaks määrduvad krohvitud fassaadid aja jooksul ja paremal juhul vajavad parandustöid u. iga 10 -15 aasta järel.

Fassaaditellised ja betoonpinnad
Ajale peavad kõige paremini vastu betoonpinnad ja fassaaditellised (näiteks silikaatkivid ja keraamilised tellised), mis väga pika aja jooksul ei vaja parandustöid. Kui vundament on korralik ning vertikaalseid pragusid ei teki siis võib betoon ja fassaadipinnad hooldusvabalt vastu pidada aastakümneid (30-40 aastat või rohkemgi). Selle aja jooksul võib tekkida vajadus pindu puhastada, kuid otseseid parandustöid ei pruugi vaja minna.

Eriti vastupidav on keraamiline tellis (põletatud savitellis), näeb korralikult laotuna alati kena ja värske välja ka pikkade aastate pärast.

Kokkuvõttes
Loomulikult on vastupidavamad fassaadimaterjalid kallimad ning alginvesteering on suurem. Samas kuigi jooksev hoolduskulu on minimaalne või puudub näiteks keraamilisel tellisel pikemat aega sootuks, siis näiteks pragude korral seinas on nende parandamine kallis ja keeruline töö.

Fassaadi planeerimisel tulekski kokkuvõttes teha otsus, kas valida regulaarsemat hooldust vajavad pinnad, mida vajadusel ka suhteliselt odav parandada või investeerida väga korralikku vundamenti, et ei tekiks vajumisest tingitud pragusid ja vastupidavamasse fassaadikatesse, mis püsib pikka aega pea hooldusvabana.