Postitused

,

5 põhjust, miks koostöö ehitajaga ei õnnestu?

Selleks, et ehitustööd õnnestuksid on väga oluline osa täita ka tööde tellijal. Millised on need põhjused, miks koostöö tellija ja ehitaja vahel ei õnnestu? Kas tellija saab teha midagi teistmoodi ja paremini?

Vaatame mõningaid levinumaid probleeme ja nende põhjuseid:

1. Tööde sisu ei ole täpselt ja detailides kokku lepitud.

Ebapiisava mahuga projekt, kokkuleppimata tööde piirid, tööde sisu või mahud muudavad koostöö väga keeruliseks, sest tellija ootab siis alati ehitajalt enamat võrreldes sellega, mida ehitaja on arvestanud. Tekivad tülid ja vaidlused. Oluline on alati enne lepingu sõlmimist leppida kokku teostatavad ehitustööd piisavalt detailselt ja selliselt, et mõlemad osapooled teostatavatest töödest võimalikult ühtemoodi aru saaksid.

2. Puudub selge ajaplaan, mis sisaldaks ka vahetähtaegasid.

Üllatavalt palju eramajade ehitamisi käivitatakse ilma konkreetsete vahetähtaegadeta. Ilma tööde ajaplaanita, kus oleks kirjas ka konkreetsete töölõikude vahetähtajad, kuhjub erinevate ehitustööde teostamine objekti lõpufaasi ning soovitud lõpptähtajaks maja valmis saada väga raske. Korraga ei ole kõiki edasilükatud ja tegemata ehitustöid võimalik ära teha ning plaanitud lõpptähtajast üleminek on tõsiasi.

3. Kvaliteedinõudeid ei ole kokku lepitud.

Ehitamine on teenus ja nii nagu oleme kõik oma elus kogenud väga erineva kvaliteediga teenuseid siis nii on see ka ehitussfääris. Kui enne ehitamist ei ole ehitustöödele kvaliteedinõudeid ette antud siis ei saa ka nõuda tippklassi kvaliteeti. Enamasti jälgivad tellijad peamiselt viimistlemise kvaliteeti ja ajavad taga iga millimeetrit pinnasileduse saavutamisel. Kuid oluliselt tähtsam on ehituskonstruktsiooni ehituskvaliteet ja selle tagamine. Kvaliteedinõuded tuleb alati ehituslepingus fikseerida, sest muidu on ehitajal õigus ehitada kõige madalama kvaliteediga, mis kindlasti tellijale ei meeldi.

4. Tööde / tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise korda pole kokku lepitud.

Suur osa vaidlusi tekib tööde ülevaatamisel ja akteerimisel. Aktiga fikseerib ehitaja tehtud töölõigu valmimise ja kutsub tellija töölõiku üle vaatama ning peale akteerimist saab ehitaja esitada akteeritud mahus arve. Probleem ja vaidlused tekivad aga peamiselt seetõttu, et tellija ei hinda tehtud tööd kvaliteetseks või lõpetatuks ning keeldub akti allkirjastamast ning ei soovi ka akti alusel koostatavat arvet lasta koostada või vastu võtta.

Tellija hoiab sellega kinni tööde jätkumise ja tekivad tõsised probleemid osapoolte edasises koostöös.

Kui tööetapi ülevaatamise – vastuvõtmise kord on lepingus olemas siis tavaliselt suuri probleeme pole, sest selline kord sätestab tavaliselt selle, et ehitaja tellijapoolsete õigustatud puuduste korral võetakse akteeritud töödest need puudustega tööd välja ning tuuakse eraldi ära puudustega tööd, mis tehakse hiljem. Samuti vähendatakse ka puudustega tööde arvelt akteerimisele minevat summa ning tellijal tuleb tasuda ainult selle töölõigu nõuetekohaste tööde eest. Selline lahendus tagab selle, et ka osaliste puudustega tööde puhul tööprotsess jätkub ehk ehitaja saab töödega jätkata ja teha ka parandustöid ning saab tasu nõuetekohase töö eest.

5. Projekti muudatuste korral ei fikseerita muudatusi või tehakse neid suusõnaliselt.

Tellija ülesanne on fikseerida kõik projekti käigus tehtavad muudatused (kuna kõik muudatused tehakse tellija soovil või tema heakskiidul) ja hea seista ka selle eest, et need muudatused jõuaksid ka projekti, kõigile ehitusega seotud osapoolteni. Sageli tellija seda ei tee ning nii ei jõua vajalik info kõigi vajalike osapoolteni. Tulemuseks olukord, kus mõne muudatusega rikutakse tehtud tööd, kuid mida varasema infovahetusega oleks saanud ennetada. Tekivad lisakulud ja pinged nii tellija jaoks, kui ka ehitajale.

Hea koostöö sõltub alati ka ehitajast.
Hea ehitaja aitab ka ise kaasa eeltoodud teemade lahendamisele ja pakub ise tellijale lahendusi, sest mõlemat osapooli arvestav koostöö on ka ehitaja huvides. Kui mõlemad osapooled on huvitatud ausast ja teist poolt austavast koostööst lahenevad ka kõige keerulisemad ettetulevad probleemid suuremate tagasilöökideta.

Panusta läbimõeldud koostöösse!

,

Tüüpprojekt või individuaalprojekt?

Pole vist kellelegi uudiseks, et iga maja vajab projekti? Projekteerimisele saab läheneda kahel viisil ehk siis valida välja mõni olemasolev tüüpprojekt või siis käivitada projekteerimine puhtalt lehelt ehk luua individuaalprojekt.

Vaatame lähemalt, mis on erinevused nende kahe võimaliku projekteerimislahenduse korral?

Võrdluse teemad Tüüpprojekt Individuaalprojekt
Maksumus Olenevalt projekti mahust vahemikus u. 1500-4 000 eurot.

Olenevalt tüüpprojekti omanikust võib projekt olla tellijale tasuta või väiksema kuluga, kui tellitakse projekti omanikult terviklahendus koos maja ehitustööde teostamisega.

Olenevalt projekti mahust vahemikus u. 4 000-10 000 eurot.
Aeg Projekt kohe kättesaadav ja kasutatav, vajalik teha ainult sidumine krundiga ja võtta ehitusloa taotlemiseks vajalikud kooskõlastused. Projekt tuleb tellida ja olenevalt koostööst arhitekti või arhitektuuribürooga võtab aega vahemikus u. 4-12 kuud. Vajalik leida enda maitsele sobiliku „käekirjaga“ arhitekt, mis samuti võtab lisaaega.
Tellija soovide arvestamine Tüüpprojekti puhul on üldjuhul võimalik alati teha väiksemaid muudatusi, kuid teatud mahus tuleb tellijal kohanduda tüüpprojekti lahendusega. Individuaalprojekti puhul saab tellija arvesse võtta kõik oma soovid ja mõtted ning luua just endale ja oma perele sobiliku maja. Kõike seda nii maja arhitektuurse väljanägemise, maja suuruse, ruumiplaani ning kõige muu osas. Õnnestunud ja unikaalse projekti alusel ehitatud maja lisab mõnevõrra väärtust maja turuväärtusele.
Maja hinnaküsimine Kui projekt välja ostetud siis piiranguid hinnaküsimisel ei ole. Kui projekt on üks osa tervikpakkumisest siis üldjuhul projektdokumentatsiooni mujalt hinnaküsimise teostamiseks välja ei anta või nõutakse selle eest lisatasu.

Tüüpprojekti hinnaküsimisel  selle projekti järgi varem ehitanud ehitajalt on ehitushind täpsemalt teada ning ülekulu võimalused ehitusfaasis seetõttu väiksemad.

Individuaalprojekti puhul hinnaküsimiseks takistusi ei ole. Sageli peab aga arvestama, et hinnaküsimise käigus tulevad välja projekti kitsaskohad, mis võivad nõuda täiendavate sõlmede ja jooniste tellimist, et ehitaja saaks hinnapakkumist korrektselt teha.
Hinnapakkumise puhul on suuremad riskid, et ehitushinna koostamisel unikaalse projekti eelarvestamisel eksitakse, mis võib kaasa tuua suurema ülekulu ehitusfaasis.
Ehitamine Tüüpprojekti puhul on paremal juhul projekt juba korra või rohkem läbi ehitatud. Seda aga tasuks alati enne projekti ostu ka üle küsida. Läbiehitatud projekti puhul on projekteerimise eksimused enamasti välja tulnud ja arvesse võetud ning projektis parandatud. Unikaalsete projektide puhul võib projekteerimisega seotud kulu kasvada ka ehitamise ajal, kui selgub, et ehitamiseks vajalik tellida näiteks osade sõlmede osas tööjoonised või tööprojekt.

Samas põhjalikum projekt aitab paremini kontrollida ja tagada ehitamise kvaliteeti.

Arhitektid võivad teha ettepaneku  ehitusaegse autorijärelevalve teostamiseks, et tagada võimalike asenduste ja muudatuste koostöös arhitektiga.

Kokkuvõtvalt Ideaalis annab tüüpprojekt tänu projekti varasematele läbiehitamistele kindluse, et projekteerimisvead on parandatud. Võimaldab hoida mõnevõrra kokku projekteerimise maksumuselt aga ennekõike võimaldab aega kokku hoida ning ehitustööde käivitamisega varem alustada. Nõuab väga head koostööd arhitektiga ning võtab oluliselt rohkem aega ning rahalisi ressursse.

Vastu annab unikaalse ja täpselt enda soovide kohaselt loodud maja. Unikaalne ja eripärane maja suurendab üldjuhul ka maja turuväärtust.

 

 

Olenemata projekteerimise lahendusest on oluline tellija poolne kaasamõtlemine ning panus projekteerimise faasis. Ära jää kõrvalseisjaks võid mõtle aktiivselt kaasa ning tee omapoolseid ettepanekuid. Ainult nii on võimalik saada kodu, mis meeldib nii sulle kui su perele!

, ,

Arvustus: “Naabrist parem” saatele

TV3 näidatav “Naabrist parem” telesaade on hea näide sellest, kuidas hakkajad inimesed peavad ehitusmaailma uksest hooga sisse astuma. Kas ja kuidas saate osalejad ülesannetega hakkama saavad?

Saate formaat on tegelikult hea läbilõige sellest, kuidas inimesed remonttöid oma kodudes ise teevad. Nagu selliste saadete puhul ikka, üritatakse osavõtjate valikuga luua mõnevõrra intriige, et vaatajal põnevam oleks. Samas täpselt nii on ka igapäevaelus, kus kõik inimesed on veidi isesuguse tausta ja oskustega.

Sattusin vaatama selle hooaja 2. saadet, kus teemaks oli pahteldamine. Pahteldamine on viimistlustöödest üks selline, mis nõuab kogemusi ja teadmisi. Kuigi vilksamisi oli näha ühe saatest osavõtja käes ka pahteldamise tööjuhendit, siis arusaamine, miks nii või teisiti tuleb teha, saab selgeks tegelikult ainult praktilise töö käigus.

Pahteldamise tüüpprobleemiks on algajatel viimistlejatel enamasti pahtli liigne kasutamine, mis toob kaasa lisatööd lihvimisel ja ümbertegemisel. Ainult üks paar suutis saates antud ülesandega peaaegu kenasti hakkama saada, kusjuures selgus, et seal oli osavõtjatel varasem pahteldamise kogemus olemas.

Lisaks pahtli ülemäärasele kasutamisele oli probleeme vuugilindi korrektse paigaldamisega, mis jäi korralikult pahtlisse surumata ning jäi lainetama, kuna nake aluspinnaga puudus. Samuti oli probleeme ka välise nurga tugevdusliistu panemisega. Neid samu vigu teevad enamik ise oma kodu remontijad samuti. Seetõttu võiks lisaks meelelahutuslikule poolele, saatest veidi kasu saada ka kõik need kellel kodu remonttööd ees seisavad ja ehitusplaane peavad.

Tööde ülevaatajad / kohtunikud oli saates konkreetsed ja armu ei antud, kui midagi oli ikka valesti siis võeti kohe vuugilindid seinast maha ja lasti töö uuesti teha. Ehituses paraku täpselt nii asi käibki ja see saade näitas tegelikult ilmekalt kui kergelt tegelikult ehituses lisatööd / parandustööd tekivad, eriti algajatel ehitajatel.

Ilmselgelt on saates ehitustööde etapis eelis neil paaridel, kellel on varasem remonttööde ehituskogemus või parem ettevalmistus igaks järgnevaks töölõiguks tehtud. Aga needki, kes alguses ettevalmistöödele ja teadmiste hankimisele suurt rõhku ei pane, saavad seda muuta.

Järgnevad sammud korteri sisekujunduse osas nõuavad rohkem ilu- ja kunstimeelt. Saates osalejatel tuleb osata segada ehitus, sisekujundus ja oskuslik projektijuhtimine ning ennekõike ka paaride omavaheline koostöö üheks tervikuks!

Saate võitja saab olla ainult üks paar aga hea kogemuse saavad kõik osalejad ja võib-olla ka mõni terane televaataja, kes saates nähtud vead oma korteri või maja viimistlemisel tegemata jätab!

,

Näidistöö aitab aega ja lisakulusid kokku hoida

Ehitusobjektil on ehitaja valmis saanud suurema tööetapiga ja kutsub tellija teostatud töid kontrollima. Tellija asub teostatud töid üle vaatama, kuid avastab palju ühesuguseid korduvaid puudusi, mis vajavad nüüd paranduste tegemist. See on igapäeva olukord ehitusobjektidel. Kuidas vähendada parandustööde mahtu, et ei tekiks takistusi järgmise töölõiguga alustamisel ning lisakulusid?

vund

Täna on ehitusturul mõnevõrra vähemaks jäänud neid ehitajaid, kes oma tööd ei armasta ning teevad seda lohakalt ja valesti, kuid vastutustundetu ehitaja risk ei ole täiesti kadunud. Seetõttu on kindlasti vajalik ehitaja tegemisi süsteemselt üle vaadata ja kohe esimeste probleemide korral sekkuda ning nõuda paranduste tegemist.

Praktikas toimivaks on osutunud lahendus, kus peale väikese töölõigu valmimist tehakse tellija poolt selle töö ülevaatus ja võimalikud puudused antakse ehitajale kohe teada ning seejärel teeb ehitaja parandused antud töölõigus ja sealt edasi jätkab sama tööetapi töödega lõpuni juba nõutavas kvaliteedis. See aitab hoida koostööd ja suhteid ehitajaga ning parandustööde tegemine ei kujune ehitajale ülemäära kulukaks.

Ka enne mõne uue töölõigu algust on mõistlik tööde teostamine ehitajaga täpselt üle rääkida, kuid tavaliselt saavad osapooled üksteisest veidi erinevalt aru ning seetõttu on oluline teha ülevaatused kohe kui mõni töölõik on valminud, kuid veel suuremas mahus tööd antud töölõigus tegemata. Selliselt saab ehitaja õigel ajal tagasiside ja teab, mida tellija temalt täpselt ootab ning kokkuvõttes edenevad tööd graafikus ja ehitaja ning tellija saavad omavahel paremini läbi ning tülisid on vähem.

Ehituslepingutes on mõnikord kasutusel ka nn. näidistöö või proovitöö mõiste, mis suuresti täidab sama eesmärki, et enne kui pole tehtud etteantud mahus teostatud näidis- või proovitöö kvaliteedi ülevaatust lepingus toodud nõuetele, ei saa ehitaja alustada tervikmahus kokkulepitud töö teostamist. Kindlasti on mõistlik selline töökorraldus ja ülevaadatavate tööde nimekiri eelnevalt ehitajaga kokku leppida ja selline nõue võib kirjas olla ka juba hinnapakkumise küsimiskirjas, siis ei tule see ehitajale üllatusena.

Näidis- või proovitöö ei tähenda, et tellija ei peaks selle eest tasuma, vaid ennekõike on see mõeldud tööde kvaliteedi kindlustamiseks, et varakult kõik puudused saaks märgatud ja ehitaja saaks täpselt aru, millises kvaliteedis ta peab ehitama.

Ükskõik, kuidas sellist väiksema töölõigu ülevaatust nimetada, aitab see kaasa kvaliteetse lõpptulemuse saamisele ning vähendab töövõtja / tellija jaoks asjatuid ajakadusid ja rahalisi kulusid ning aitab algsest ajagraafikust kinni pidada.

Ainuke ja küllaltki suur probleem tellija vaatenurgast vaadates on see, et tellijal peab olema aega selliseid ülevaatusi teha ja kindlasti peaks olema ka kompetents kvaliteedi hindamisel. Teine võimalus on palgata omanikujärelevalve teenuse korras ja see ülesanne edasi delegeerida.

Enneta kvaliteediprobleeme näidis- või proovitöö abil ning hoia oma maja ehituskvaliteet kõrge!

,

Ehituse tellija peab enda eest seisma

Iga inimene, kes tellib ehitustöö peab olema julge ja otsustav, et nõuda ehitajalt puudulikult või valesti tehtud töö parandamist. See esmapilgul iseenesest mõistetav käitumine aga on nii mõnegi tellija jaoks väga keeruline ja raske tegevus. Miks?

vund

Inimene usaldab eriala inimest pimesi

Me kõik oleme käinud arsti juures ja enamasti meil ei tule ju pähegi arsti soovitustest või ravis kahelda. Me usaldame oma raviarsti täielikult. Kindlasti on ka erandeid, kui põhiosa inimesi usaldab vastava eriala hariduse ja kogemustega inimesi ning aktsepteerib nende soovitusi.

Selline mõttekäik ja arusaam kandub paratamatult üle ka ehitusvaldkonnale. Seetõttu usaldatakse enamasti ehitaja poolt väljapakutud lahendusi ning aktsepteeritakse nende teostatud tööd. Kui paljudel juhtudel ongi selline usaldamine asjakohane ning õige siis paraku ei ole see alati mõistlik. Milles siis asi? Vaatame natuke laiemalt, kuidas ehitusäri toimib.

Ehitusalane kõrg- ja rakendusharidus pole mitte kõigil ehitajatel

Ehitusevaldkonnas tegutsemiseks on vajalik ettevõttel majandustegevuse registri (MTR) registreering või mitu erinevat registreeringut, mis annab õiguse selles valdkonnas tegutsemiseks. Ehitusvaldkonnas on mitmeid erinevaid registreeringuid, mis annavad õiguse vastavat teenust pakkuda (näiteks ehitamine, projekteerimine, omanikujärelevalve, ehitiste ekspertiiside tegemine jne.) Registreeringu saamiseks on vajalik igas valdkonnas ühte vastutavat spetsialisti, kes täidab registreeringu saamiseks vajalikud tingimused nii hariduse kui vajaliku kogemuse osas.

Seega ehitusfirmas ehitustel töötavad inimesed võivad aga ei pruugi olla kõik ehitusalaste eriteadmistega inimesed. Mõnikord hangitakse väiksemate ehitusfirmade puhul spetsialist registreeringu saamiseks firmast väljastpoolt ning inimene ise firmas otseselt ei pruugi tööd tehagi.

Kokkuvõtvalt tähendab see seda, et otseselt need ettevõtte töötajad, kes ehitusplatsil näiteks eramut ehitama hakkavad, ei pruugigi olla erialase koolitusega, vaatamata sellele, et firmal on vajalik MTR registreering olemas. Sageli on ehitusplatsil osad töötajad nn. oskustöölised, kes on läbinud koolitused (näiteks puusepad, pottsepad, armeerijad jne. kellel on vastav kutsetunnistus) aga alati on ka töötajaid, keda jooksvalt koolitatakse kursustel või siis teiste kõrvalt tööd asuvad õppima. Alguses pannakse sellised töötajad ehitustel abitöid tegema, kuid sageli juba õige pea, ka juba oskusi nõudvatele töödele.

Olenevalt sellest, kuidas konkreetses ehitusettevõttes töid korraldatakse võibki juhtuda ja juhtubki, et osasid ehitustöid pannakse tegema inimesed, kes pole selleks saanud piisavalt koolitust ega pole ka piisavat kogemust. Kokkuvõttes määrab töö kvaliteedi suuresti töömeeste erialane haridus ja kogemus ning kui seda pole piisavalt siis tellija ei tohiks sellise ehitaja tööd liigselt usaldada.

Seetõttu ei saa ehituses pimesi alati ehitajat usaldada ning tasub töid kontrollida ja puuduste korral ka sellest koheselt teada anda.

Puudustega töö tuleb lasta ümber teha

Aeg-ajalt satutakse olukorda, kus ka kõige ehituskaugem tellija saab aru, et teostatud ehitustöö pole õigesti tehtud. Seejärel küsitakse nõu teistelt ehitusala inimestelt ning võibki selguda, et teostatud ehitustöö on halvemal juhul tehtud selliselt, et suur osa tehtud tööst tuleb ümber teha.

Selline olukord on tellijale psühholoogiliselt raske. Ta usaldas ehitajat ja hulga tööd on tehtud ning nüüd selgub, et see töö on valesti tehtud. Ta on kulutanud hulga aega ja ressursse ning tegelikult pole saanud soovitud tulemust. Sellises olukorras on tavaliselt kaks varianti. Kas lasta samal ehitajal töö ümber teha või siis otsida uus tegija.

Esimese variandi puhul on usaldus ehitaja vastu tegelikult kadunud ja koostöö on keeruline. Samuti vaidleb ehitaja üldjuhul kõvasti vastu ning lisaks nõuab tellijalt veel saamata jäänud rahagi. Isegi kui ehitaja puudused omal kulul parandab, tähendab see tellijale suurt täiendavat aja- ja närvikulu.

Teise variandi puhul tähendab see olulist ajakulu uue ehitaja otsimisel ning veelgi suuremat täiendavat kulu, sest enamasti on esimesele ehitajale vähemalt osaliselt tasu makstud ning seda tagasi saada on enam kui keeruline ja lisaks tuleb nüüd uuele ehitajale maksta valesti tehtud töö lammutamise ning ka uuesti tegemise eest.

Igatahes halvim variant on jätta puudus parandamata, sest varem või hiljem võib see kaasa tuua veel suuremaid kulusid või lausa terviseprobleeme (näiteks niiskusest tingitud hallitused, kui konstruktsioonid valesti tehtud).

Kuidas ümbertegemisi ära hoida?
Osa probleeme saab alguse puuduliku projekti või lähteülesande tõttu, tellija soovist hoida projekteerimiskulusid minimaalsed. Osa probleeme on seotud hinnaküsimisega, ehitajad teevad oma pakkumise veidi teistsugusele konstruktiivsele lahendusele, mistõttu tellija ei oska enne probleeme ette näha enne kui need avalduvad. Ja samuti on väga sagedane ja üks peamisi põhjuseid see, et tellija ei oska ehitaja tööd kontrollida ning ei hangi endale ka abi inimeste näol, kes seda teha oskaksid enne kui probleemid juba käes.

Kõige lihtsam oleks investeerida tellijal oma aega enne koostöö alustamist ehitaja tausta uurimisele ning selgitada välja, kas reaalselt tööd tegevatel inimestel on vastav koolitus ja kogemus olemas. Ja kindlasti tasub ka kasvõi vähesel määral palgata omanikujärelevalve, kes suudaks varakult probleeme märgata ning tellijat usaldusväärselt nõustada.

Usalda aga kontrolli!